3-15-2804/74 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2804

Haldusasi

Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON

BVI OÜ kaebused Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015

korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad – Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja

KANTERON BVI OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Merle Järvala

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Aare Hõbe, Margit Maidla ja Uudo Sepa

Asja läbivaatamine

Avalikul kohtuistungil 01. märtsil, 18. märtsil ja 29. märtsil

2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ

kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mail 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-15-2804

2(24)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k (tl 10–11) ettekirjutused

üheksale ettevõtjale, teiste hulgas teiste hulgas Nimeta Management OÜ-le (p 1.1), St.Patrick’s

OÜ-le (p 1.3) ja KANTERON BVI OÜ-le (p 1.6) ning kohustas neid viima oma tegevuse

korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 punktides 1, 2 ja 7, § 56 lg 1 ja kaubandustegevuse seaduse

(KaubTS) § 4 lg 1 punktis 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

1.1.

Korralduse punktiga 2.1 kohustati teiste hulgas Nimeta Management OÜ-d, St.Patrick’s

OÜ-d ja KANTERON BVI OÜ-d lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohtades

(vastavalt Suur-Karja tn 4, Tallinn ehk „Nimeta Baar“; Suur-Karja tn 8, Tallinn ehk

„St.Patrick’s baar“ ning Müürivahe tn 15/Suur-Karja tn 13/Väike-Karja tn 8 ehk „Route 13)

majandustegevusena alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale

eelneval ööl kellaaegadel 01:00 - 05:00.

1.2. Korralduse punktiga 2.2 kohustati muu hulgas Nimeta Management OÜ-d, St.Patrick’s

OÜ-d ja KANTERON BVI OÜ-d lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohtades

(vastavalt Suur-Karja tn 4, Tallinn ehk „Nimeta Baar“; Suur-Karja tn 8, Tallinn ehk

„St.Patrick’s baar“ ning Müürivahe tn 15/Suur-Karja tn 13/Väike-Karja tn 8 ehk „Route 13)

majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi

pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl

kellaaegadel 02:00 - 05:00.

1.3. Korralduse punktiga 3 määrati ettekirjutuste täitmise tähtajaks 20.11.2015.

1.4. Korralduse p-des 4–7 sätestati järgmist. Ettekirjutuse täitmata jätmisel 20.11.2015 tuli

tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel 27.11.2015 tuli tasuda sunniraha

3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates

05.12.2015

kuni

avaliku

korra

tagamise

toetamise

vajaduse

äralangemiseni

ja

majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni

nende müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl 00.00-st

kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 5.1) ning toitlustamise

(sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamise)

ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni

(p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.02. ja 24.06. (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete

rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

1.5. Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4-6, 53, KorS §-d 28, 54, § 571

p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3.

Korralduse andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks

olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente.

1.6. Vastustaja on korralduse seletuskirjas esitanud järgmised põhjendused:

1.6.1. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste

Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud

saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest ning korduvalt leidnud,

et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 8

tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste tekitatud müra

eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis ja heaolu on

olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3

3-15-2804

3(24)

järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see

on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule on avaliku korra

osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide tarbimise,

urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute vara

kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse

korraldamisel teiste isikute õigusi ja huve (KorS § 55, § 56 lg 1, KaubTS § 4 lg 1 p 12).

Majandustegevuse nõuete rikkumisel on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus

majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42),

majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Ettevõtlusvabadust võib

piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Tallinna vanalinn on

osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks on ajaloolises linnatuumikus

elamisvõimaluste

maksimaalne

säilitamine.

Muinsuskaitse

põhimõtteks

on

ka

muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside

väljatõrjumine.

1.6.2. Kuna erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja keegi

ettevõtjatest ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma

majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel

hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal

põhjusel, et seal asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on

avatud varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult väikesel

alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on põhjuslik

seos, mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide

kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt

alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele.

Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute õigusi

oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema rikkumisega.

Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei ole

suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra. Arvestades

kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat

mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi

lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi alkohoolse

joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma

ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata

ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist korralduses märgitud aegadel. Vastasel

korral tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö ette ja

viibiksid baarides ning antud piirkonnas kauem. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt

erinevatel kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad kui

toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamisel alkohoolse joogi müügi lõpetamisega

samast ajast.

1.6. 3. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja

meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei

kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid

vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid.

Nimeta Management OÜ tegevust piiratakse võrreldes seni kehtivaga alkohoolse joogi osas

tööpäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja tunni

võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt kahe ja kolme tunni ulatuses. Osaühing

Kanteron BVI tegevust alkohoolse joogi müügi osas võrreldes seni kehtivaga esmaspäevale,

teisipäevale ja kolmapäevale eelnevatel öödel nelja tunni võrra, neljapäevale ja reedele eelneval

ööl viie tunni võrra ja puhkepäevadele (laupäev, pühapäev) eelnevatel öödel nelja tunni võrra.

3-15-2804

4(24)

Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt nelja, kolme ja nelja tunni ulatuses. Osaühing

St. Patrick’s tegevust müügikohas Suur-Karja 8 piiratakse alkohoolse joogi müügi osas

varasemaga võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele

eelnevatel öödel kolme tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi piiratakse

vastavalt ühe ja kahe tunni võrra.

1.6.4. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse

argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid

kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised

ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil,

sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik,

restoran Mekk ja Savoy baar), mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad ettevõtjate viited töötajate

koondamisele ja müügikohtade sulgemisele.

1.6.5. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi.

Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi.

Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda.

1.6.6. Väide ebavõrdsest kohtlemisest teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega ei ole

argument, mis õigustaks tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Teiste

vanalinnas tegutsevate ettevõtjate kohtlemine võrdselt kõnealuse piirkonna ettevõtjatega ei ole

õigustatud, sest faktilised asjaolud mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad

kõnealuse piirkonna probleemidega. Ebamõistlik oleks vanalinna teistes piirkondades

tegutsevate ettevõtjate tegevuse piiramine kõnealuses piirkonnas toimuvate õigusrikkumiste

tõttu, kuna nende vahel puudub põhjuslik seos. Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab

linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja rakendab kohaseid abinõusid.

1.6.7. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja

kaitstavaks hüveks ei ole alkoholiturismi edendamine ja Tallinna propageerimine

turismikohana, kus on piiramatud võimalused vabaaja veetmiseks piiramatult alkohoolseid

jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid loobuvad Tallinna külastamisest ja

turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei ole võimalik öisel ajal mõne tunni

jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning saada osa kõnealuse piirkonna

öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis aitavad kaasa avaliku korra

rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate inimeste turvalisust.

Turvalisus ja parem heakord hoopis soodustavad linna atraktiivsust turismikohana.

1.6.8. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis

kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil teiste

isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtja majandustegevusse

sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on tehtud korduvalt ettepanekuid ja antud

piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud tulemusi. Seega on linn

püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid meetmeid.

1.6.9. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood

(Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu

kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja

teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada

intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib

külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahet, sh suitsetamise eesmärgil.

Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult ühtse tervikuna teiste

vanalinna ehitistega, mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on

saavutanud kompromissi lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi

3-15-2804

5(24)

avaliku korra tagamiseks. Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on

harjunud külastama tantsuklubisid öisel ajal, siis tooks alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja

meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel

kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik

kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga

ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse

algatada uus haldusmenetlus.

1.6.10. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse

tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.2016. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse

ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse

peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole

kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse

keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse

peatamise ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on

kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja

majandustegevuse

lõpetamine,

vaid

kõnealuses

piirkonnas

tegutsevate

ettevõtjate

majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, teiste isikute õiguste kaitse ja

selleks vajalike abinõude kohaldamine.

2. Tallinna Halduskohtule saabusid 10.11.2015 Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja

KANTERON BVI OÜ kaebused Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k

tühistamiseks.

Kohus liitis Nimeta Management OÜ (haldusasi nr 3-15-2804), St.Patrick’s (nr 3-15-2805) ja

OÜ ja KANTERON BVI OÜ (nr 3-15-2806) kaebused 13.11.2015 määrusega ühte menetlusse

(haldusasja numbriks 3-15-2804) ning rahuldas kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused ning

peatas Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k täitmise Nimeta Management

OÜ-d, St.Patrick’s OÜ-d ja KANTERON BVI OÜ-d puudutavas osas kuni lõpplahendi

jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.

Kaebaja esitas 19.02.2016 täiendava seisukoha

3. Vastustaja on esitanud 21.12.2015 vastuse, milles on ka taotlus tunnistajate ülekuulamiseks

kohtuistungil (IV kd, tl 62–73). Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asjas arvamuse andmiseks

kaasatud haldusorganina esitas oma seisukohad 30.12.2015 (IV kd, tl 75–84).

4. Kohus määras 21.01.2016 määrusega asja arutamise kohtuistungil ja rahuldas vastustaja

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks istungil. Kohus rahuldas 22.02.2016 määrusega kaebajate

taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil. Asja arutamine toimus

kohtuistungitel 01.03., 18.03 ja 29.03.2016.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebajad leiavad kaebustes ja 19.02.2016 täiendavates seisukohtades (IV kd, tl 116–122 ja

123–130) järgmist.

5.1. Korraldusega on oluliselt rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja luuakse kunstlik

konkurentsieelis Tallinna Vanalinna ettevõtjate hulgas. Võrdsetel asjaoludel tuleb kohelda

võrdselt kõiki korralduses nimetatud piirkonna toitlustus- ja meelelahutusasutusi. Ebavõrdse

kohtlemise näitena võib tuua võrdluse selliste meelelahutuskohtadega nagu Valli Baar ja Club

Hollywood. Seisukoha võrdse kohtlemise põhimõtte eiramisest kõnealuste piirangutega, on

avaldanud ka Konkurentsiameti peadirektor.

3-15-2804

6(24)

5.2. Korralduse tekstist ega seletuskirjast ei selgu selgelt ja üheselt, miks on valitud just

korralduses nimetatud toitlustustasutused. OÜ St.Patrick’s restorani ja Route 13 baari kohta ei

ole kunagi esitatud mitte ühtegi kaebust. Nimeta Baari tegevuse osas on haldusmenetluses

tuvastatav n.ö. “sarikaebaja”, kelle kaebused on sageli põhjendamatud ja alusetud.

Vastustaja on eiranud kaalutlusreegleid. Korralduse põhjendused ei sisalda kaalukaid

argumente, miks nii piiraval moel tuleb piirata just kaebajate majandustegevust. Nt Club

Hollywoodile piirangute kehtestamata jätmist on õigustatud samade asjaoludega, mis esinevad

ka Nimeta Baar puhul (suitsuruum, ruumide vastavus nõuetele, turvapatrull, kaebuste

puudumine), mida viimase puhul pole arvestatud.

5.3. Rikutud on põhjendamisreegleid. Põhikaalutlused peavad esinema haldusaktis endas,

praegusel juhul on õiguslikud alused ja põhjendused esitatud segaselt ja neid on keerukas

mõista. Seletuskiri ei vasta haldusakti nõuetele ja pole allkirjastatud pädeva isiku poolt

Korraldusest ei selgu, milline on see kõrgendatud oht ja milline rikkumine ning millistel

meetmetel peaks saama kõrvaldatud 20. märtsiks 2016. Nii korralduses kui ka seletuskirjas

puuduvad selgelt ja üheselt iga adressaadiga konkreetselt seostatavad kaebuste analüüsid,

hinnangud ja järeldused ning millised tõendid või dokumendid kinnitavad öörahu rikkumist.

5.4. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud AS, KorS, MsüS ja KaubTS, mis viib

ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piiramiseni.

5.4.1. AS võimaldab alkoholi jaemüügi piiranguid vaid erakorraliselt mingi erandliku asjaolu

ilmnemisel (selleks ei ole konkreetselt piiritlemata avalik korra rikkumine) ega anna kohalikule

omavalitsusele õigust kehtestada täiendavaid ajalisi piiranguid lisaks AS § 40 lg-tes 11 ja 2

sätestatule.

5.4.2. Korraldusest ei selgu, millise konkreetse ohu või korrarikkumise kõrvaldamise

kohustusega tegu võiks olla. Korralduse p-ga 1 on ettekirjutus antud majandustegevuse nõuete

rikkumiste vältimiseks, KorS sõnastus seda ei võimalda. Korraldusest ega selle seletuskirjast ei

nähtu ühtegi konkreetset sündmust või rikkumist, mis kinnitaks kaebajatega seonduvat

rikkumist, kaebajate (ega ka teiste adressaatide) suhtes pole tuvastatud mitte ühegi õigusnormi

rikkumist. Korraldusest ei selgu, milles seisneb väidetav “korduv samalaadne rikkumine”

konkreetsetes müügikohtades. Korrakaitseseaduse kohaldamiseks tuleb tuvastada rikkumine

või selle oht.

5.4.3. Kaebajad on teinud kõik endast oleneva, et KaubTS § 14 p 12 nõuded oleksid tagatud.

Korraldusest ei selgu, milliste nõuetega peaks adressaadid tegevuse kooskõlla viima.

5.5. Majandustegevuse väga intensiivsel piiramisel ei võeta tasakaalustatult arvesse erinevaid

huvisid, piirangud ei ole sobivad avaliku korra tagamise saavutamiseks kuid panevad kaebajad

väga ebakindlasse olukorda ja tekitavad neile kahju (käibe langus, klientide kaotus, aga ka

vajadus töötajad koondada) sellega kaasneb ka maksutulu vähenemine riigile. Ühe-kahe tänava

osas ettevõtluse piiramine ei ole proportsionaalne meede, mida ka linn ise on varem nentinud.

5.6. Korraldus väljastati ebamõistlikult viivitades, mistõttu Korralduses märgitud ettekirjutuse

täitmise tähtaeg jäi ebamõistlikult lühikeseks. Korraldusest ei selgu, millega on põhjendatud

piirangu rakendamise lõpptähtaeg.

5.7. Kaebajad ei ole saanud haldusmenetluses tutvuda kõigi materjalidega. Haldusmenetluses

ei olnud enam asjakohane arvestada Tallinna Kesklinna Vanema 13.01.2014 korraldusega nr

10, kuna tegemist on kehtivuse kaotanud haldusaktiga (haldusasi nr 3-14-5010).

5.8. Alates 28.02.2014 on Suur-Karja tänaval baaride ustel ja esistel eraõiguslikul alusel

töötavad turvapartullid. Täiendav turvakontroll on kaebajate hinnangul toiminud efektiivselt.

3-15-2804

7(24)

5.9.Avaliku korra peab tagama politsei ja ettevõtjatele ei saa panna ebamõistlikku kohustust või

koormust põhjendusega, et politseil ei ole korra tagamiseks võimekust. PPA esitatud statistikast

ei ilmne seotus konkreetsete müügikohtadega, mida tunnistab ka PPA ise

5.10. Ettevõtjad on suhelnud Tallinna linnaga, sh kohtunud linnavalitsuse liikmete ja linnaosa

vanemaga. Kaebaja on toiminud heas usus vastavalt kokkulepetele, mis on sobinud linnale ja

politseile.

5.11. Eelmisel aastal teostati Nimeta Baaris suuremahulised heliisolatsioonitööd maksumusega

üle 20 000 eurot. Nimeta Baaris ei mängita elavat muusikat ja baaris on olemas kõigile nõuetele

vastavad suitsuruumid. Nimeta Baarist müra kostumist ei ole ühegi mõõtmisega tuvastatud, heli

tase on jäänud kordades alla piirmäärade (10.4 ja 11.04.2014 mõõtmiste aruanne).

5.12. St Patricks’ restorani tegevuse suhtes ei ole lähipiirkonna elanike poolt esitatud mitte

ühtegi ametlikku kaebust ega pretensiooni ettevõtjale endale ega politseile. Ka haldusasja

toimikusse ega Korraldusse ei ole lisatud mitte ühtegi kaebust restorani tegevuse kohta.

Kõik ettepanekud seoses prügikastide asukoha või suitsuruumidega on lahendatud. StPatrick’s

restoran ei ole suunatud joogikultuurile vaid pigem on tegemist toitlustusasutusega, kus on

arvestatav menüü ja korralik klientuur. St Patrick’s restoran kui toitlustusasutus on tegutsenud

Suur-Karja 8 (ja Vana-Posti 7) juba alates 1999 ja 2001.a.

5.13. Route 13 ei asu elukorteritega samas hoones ning üürib baari ruume AS-lt Ressaks.

Üürileandja on kirjalikult kinnitanud, et baari tegevus omanikku ei häiri (III kd, tl 56). Vastava

tõendiga ei ole korralduse andmisel arvestatud. Samas hoones asuv Casanova baar on avatud

kuni 05.00 ja teenindab samuti kliente samal Suur-Karja tänaval.

5.14. Toimikus puuduvad üldse niinimetatud “massilised elanike kaebused” öörahu või avaliku

korra rikkumiste kohta.

5.15 Suvalistel ajahetkedel suvaliste isikute poolt tehtud suvaliste tänavalõikude

videosalvestised ei ole TsMS §-des 251–305 nimetatud lubatavateks tõenditeks, samuti

internetikommentaaride väljavõtted koos tõlgetega. Kohtul puudub võimalus sellise tõendi

autentsust kontrollida ning kaebajad taotlevad nende tõendite tagastamist vastustajale.

Vastustaja esitatud võõrkeelsed dokumendid (lisad 49 ja 53) tuleb tõlkida või tagastada.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

6.1. Korralduses ja seletuskirjas (koos lisaga, 38 lk) on põhjalikult selgitatud korralduse

andmise asjaolusid, kirjeldatud Suur-Karja tänava avaliku korra ja majandustegevuse nõuete

rikkumisi, nende seoseid kaebajate tegevusega, mõju piirkonnas elavatele inimestele, seal

viibivatele kolmandatele isikutele (nt turistidele) ning teistele ettevõtjatele. Seletuskirjas on

kaalutud erinevaid huve ning tuvastatud, et avalik huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad

üles kaebajate soovi pidada baare öisel ajal neile sobival viisil. Vastustaja jääb kõigi haldusaktis

esitatud seisukohtade ja kaalutluste juurde ning palub kohtul nendega arvestada.

6.2. Korralduse on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas ning

kaasallkirjastanud linnasekretär Toomas Sepp, mis on kooskõlas KOKS § 31 lg-ga 6.

Seletuskiri on korralduse lahutamatuks lisaks, mis nähtub ka korralduse preambulast ja märkest

seletuskirjal. Seletuskirja põhjendava osa juures märgitud Arvo Sarapuu nimi tähistab

abilinnapead, kes on eelnõu linnavalitsuse istungile esitaja (reglement § 9 lg 1 p 4). Vaidlustatud

haldusakt koos selle lisadega moodustab seega ühtse terviku ja on kaebajatele kätte toimetatud.

Asjaolu, et kaebajate arvates on korraldusest arusaamine mõnevõrra keeruline, ei muuda

korraldust iseenesest õigusvastaseks. Kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest ilmneb, et

kaebajad on korraldust mõistnud.

3-15-2804

8(24)

6. 3. Enne majandustegevuse peatamise ja keelamise rakendamist võib teha ettevõtjale

ettekirjutuse, mille eesmärk võib olla nii majandustegevuse nõuete rikkumise vältimine,

kõrvaldamine kui ka tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimine (MsüS § 42 ja §

43 lg 1 p 1 koostoimes §-ga 68). Kui isik ei täida talle tehtud ettekirjutusi, tuleb kaaluda

majandustegevuse peatamist ning vajadusel keelamist. Vastustaja on kohaldanud meetmeid

nende loogilises järjekorras, säilitades adressaatidele võimaluse oma tegevusega järgneva

meetme ärahoidmiseks.

6.4. Korralduse preambulist nähtuvalt on õiguslikuks aluseks seal viidatud KorS, MsüS ja

KaubTS sätted. Samas viidatakse selgelt seletuskirjas esitatud faktilistele asjaoludele ja

nimetatud dokumentidele. Korralduse õiguslikuks aluseks ei ole alkoholiseadus.

6.5. Kaebajatele oli tagatud võimalus olla ära kuulatud alates menetluse alustamisest ning see

on kirjeldatud korralduse seletuskirjas. Mitmel korral nt 2014. aastal kohtuti Tallinna Kesklinna

Valitsuses ka juba enne menetluse alustamist probleemide arutamiseks. Kaebajate esindajale

oli tagatud juurdepääs haldusmenetluse toimikule ja kõikidele tõenditele sarnaselt teiste

korraldusest puudutatud isikutega. Kaebajatele saadeti tutvumiseks korralduse projekt koos

seletuskirjaga ning anti võimalus seletusteks, millega arvestamist kajastab seletuskiri.

Väidetava viivituse menetluses on tinginud kaebajate esindaja enda tegevus (faktiliste andmete

esitamata jätmine).

6.6. Kaebajate baaride ja nende külastajate poolt baarides ning nende ees tänaval ülemäärase

müra põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud elanike kaebused,

PPA haldusmenetluses esitatud seisukohad ja statistika, ettevõtjate ning elanikkonnaga peetud

nõupidamistel ja ümarlaudadel antud selgitused, rohkearvuline meediakajastus, Vanalinna

Seltsi edastatud videod, Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvamus ning videosalvestused aastatest

2011- 2015.

Kaebajate müügikohtade tegevus kahjustab piirkonna elanikke ja seal viibivaid linnakodanikke

ning turiste, samuti häirib teiste ettevõtjate majandustegevust (Suur-Karja tn 15 klaaside

lõhkumine; piirkonnas tegutsevad Barons hotell, Savoy Boutique ja My City Hotell kaebavad

tänavalt kostuva purjus inimeste põhjustatud müra üle, mis tingib nende maine languse ja ka

otsese majandusliku kahju.

6.7. Probleem müra, turvalisuse ja heakorraga on pikka aega kestnud. Korralduses ja käesolevas

haldusasjas esitatud tõendid kinnitavad, et Suur-Karja tn 4 baaridest ja tänavalt kostuv müra on

ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv. Nimeta Management OÜ majandustegevus häirib

isikuid nii hoonesiseselt leviva müra kui ka väljaspool hoonet kaebajast tekitatud mõjutuste

tõttu, teiste kaebajate puhul eelkõige nende tegevusega kaasnevad sarnased negatiivsed mõjud

väljaspool müügikohta.

6.8. Ülemäärase müra fakti ja käitumise häirivust saab tõendada müra mõõtmisega, kuid see ei

ole tingimata kohustuslik ega praktikas alati võimalik ja mõistlik. KorS 57 kohaselt lähtutakse

seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest

isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna

tavadest. Seadus ei näe ette, et keskmise objektiivse isiku hinnang antakse läbi müramõõtmise

seadme tulemuse ja mingi normtaseme ületamisel.

6.9. Elamus Suur-Karja 4, millises tegutseb kaebaja Nimeta Management OÜ, on teostatud

müramõõtmisi aastatel 2012 kuni 2014 neljal korral (vastustaja, KÜ Suur-Karja 4 ja kahel korra

Nimeta Management OÜ algatusel). Vastustaja ja korteriühistu tellitud mürataseme uuringutest

võib üheselt järeldada, et kaebajate lähipiirkonna elanikud ja hotellikülastajad peavad öisel ajal

taluma oluliselt suuremat müra kui seda näevad ette näiteks määruses sätestatud normtasemed,

sõltumata, kas aknad on suletud või avatud, st kaebajate tegevus on ületanud soovitusliku

mürataseme oluliselt. Vastustaja tellitud müramõõtmise aruande (KIS-s vastustaja 21.12.2015

3-15-2804

9(24)

vastuse lisa 79 (Tallinna linna müramõõtm).ddoc) tulemusi tänavamüra ja hotellitoas mõõdetud

müra osas saab laiendada ka teistele kaebajatele (OÜ St.Patrick’s ja OÜ KANTERON BVI),

kuna nende müügikohad asuvad viidatud mõõtepunktide vahetus läheduses.

6.10. Kaebajate OÜ St.Patrick’s ja OÜ KANTERON BVI suhtes ei ole kirjalikke kaebusi

müügikoha põhiselt, kuid nende majandustegevuse nõuete rikkumised on tajutavad tänaval nii

elanike, hotellikülastajate kui ka teiste piirkonna ettevõtjate poolt. Nende suhtes on piirangute

rakendamisel aluseks võetud PPA seisukoht ja statistika (HMT 8-11). Kõikide kaebajate

müügikohade (Nimeta Management OÜ poolt opereeritava „Nimeta baariga“ sarnase või

lähedase ärikontseptsiooniga müügikohtade „St Patrick’s baar“ ja „Route 13) klientide

sihtgrupp kattub ja kõigi kolme müügikoha klientide käitumise mõju tänaval on samasugune,

kui Suur-Karja 4 maja ees. Seda kinnitavad ka haldusmenetluse toimikus kataloogis „Videod“

asuvad videovõtted.

6.11. Majandustegevuse nõuded kaebajate müügikohtades ei ole täidetud, kuna kaebajate

tegevus toob Politsei- ja Piirivalveameti andmetel jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus

kohas. Korralduse seletuskirjas on kirjeldatud nii ettekirjutuste andmise aluseks olevad asjaolud

kui ka neid kinnitavad tõendid, samuti kuidas kaebajate tegevus on rikkumistega seotud.

Käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja mingil kellaajal

öösel kellegi öörahu rikkus ja teise ettevõtja majandustegevust kahjustas. Korralduse faktilistes

asjaoludes on välja toodud, et Suur-Karja tänava ca 150 meetri pikkusel tänavalõigul asub

kümme varaste hommikutundideni avatud toitlustus-ja meelelahutusasutust, milliste peamine

tegevus hilisõhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük (vt seletuskirja p 1.4, lk 8-12).

Kaebustes selgitatakse, et valdav osa nende alkoholimüügi käibest tekib öisel ajal. Valdav osa

õigusrikkumisi pannaksegi toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal aja, so öösel, mil

baaride juurde koguneb rohkearvuliselt baaride külastajaid ja muid inimesi. Seletuskirjas

põhjendatakse, et kuivõrd baaride peamiseks tegevusalaks on alkohoolse joogi müük ja

meelelahutuse pakkumine, siis liigub baarides ja tänaval rohkearvuliselt alkohoolses joobes

inimesi. Inimesed kasutavad avalikku tänavat suitsetamiseks ja sotsialiseerumiseks. Kuna

piirkonnas asub suur arv meelelahutusasutusi, siis on levinud, et inimesed liiguvad ühest baarist

teise (seletuskirja p 1.4, lk 8-12). Kaebajad asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja kõikide

korralduses nimetatud baaride äritegevus ja selle sisu on sarnane. Neid iseloomustab tegevuse

orienteeritus rohkele alkoholi müügile, sh on väga levinud alkoholi sooduspakkumised

(üleskutseid müügikohtades, sotsiaalmeedias, müügikohtade kodulehtedel). Avaliku korra

rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide nende baaride ja nende külastajate

tegevusest.

6.12. KorS § 15 lg 1 järgi on kaebajad isikuteks, kes vastutavad avaliku korra eest, kuna

baaride ja nende külastajate tegevuse tagajärjeks on korralduses tuvastatud õigusrikkumised.

Korralduses tuvastati, et kaebajate tegevus avalikus kohas häirib oluliselt ja seab ohtu teisi

isikuid, tekitab oluliselt häirivat müra ning ettevõtja kauba või teenuse müük tegevuskohas

kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, mis on

käsitletavad avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisena KorS § 55, § 56 lg 1 ning

KaubTS § 4 lg 1 p 12 tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid, mis on käsitletavad KorS

§ 55 lg 1 p 7 ja Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra

eeskiri“ § 1 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 13, lg 2, § 6 ja § 13 punktides 1 ja 2 sätestatud

kohustuste mittenõuetekohase täitmisena.

6.13. Korralduse andmisel on kaalutlusõigust teostatud. Abinõude rakendamist on aastaid edasi

lükatud, et anda baaripidajatele võimalus oma majandustegevust ise parandada ja nende

mõjusid vabatahtlikult vähendada. Haldusmenetluses kaaluti piirkonnas tegutsevate erinevate

ettevõtjate ärikontseptsioone ja sihtgruppe, millest võivad lähtuda negatiivsed mõjutused

3-15-2804

10(24)

avalikku ruumi ning milliste puhul on see pigem ebatõenäoline (kokku 50 ettevõtja põhjal) ning

erandlikult on välja toodud kaalutlused Club Hollywood.Piirangute kehtestamisel said

määravaks PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused piirkonnas enim

esiletoodud ala kohta (tänavalõik Suur-Karja 4 - Suur-Karja tn 18). samalaadsete probleemide

tõusetumisel teiste ettevõtjate tegevusest lähtuvalt algatatakse haldusmenetlus ka nende

ettevõtjate suhtes.

6.14. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et nende majandustegevuse korraldamisega

kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmist peavad tagama ning tagajärgedega tegelema

üksnes korrakaitseorganid. Politsei teostab riiklikku järelevalvet avaliku korra täitmise üle, kuid

see ei välista, et avaliku korra eest vastutav isik ei peaks tarvitusele võtma meetmeid, mis

tagavad majandustegevuse nõuete täitmise (KaubTS § 4 lg 1 p 12, KorS § 55, 56, MsüS § 29).

Juba praegu panustavad korrakaitseorganid Suur-Karja tänava avaliku korra tagamisse

ebaproportsionaalselt suure ressursiga.

6.15. PPA 29.11.2013 kirjas nr 2.1-2/200821-1 nimetatud välisriikide uuringu järgi vähendab

baaride lahtiolekuaja lühendamine õigusrikkumiste arvu.

6.16. Konkurentsiamet, kelle seisukohale kaebaja viitab, ei ole olnud menetlusosaline

haldusmenetluses.

6.17. Puudub ebavõrdne kohtlemine, kuna ettekirjutus on tehtud äriühingutele, kelle tegevuses

on tuvastatud rikkumised.

6.18. Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Alkoholi

kättesaadavuse vähendamine, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika

mängimise) lõpetamine aitab vähendada piirkonnas viibivate baaride külastajate hulka,

õigusrikkumiste toimepanemist ning müraprobleeme, seega korraldusega taotletavate

eesmärkide saavutamist. Korraldusega ei ole tehtud kaebajatele ettekirjutusi müügikohtade

sulgemiseks. Kaebajate juba tarvituselevõetud ja ka uutena väljapakutud meetmed ei ole

piisavad ning ei ole andnud eesmärgi saavutamiseks tulemust. Korraldus sisaldab kohustusi,

millega peaksid kaebajad seadusest tulenevalt arvestama ja mis seega vähendab korralduses

sisalduvate ettekirjutuste intensiivsust kaebajatele. Korralduse preambulis nimetatud eesmärke

arvestades on rakendatavad piirangud mõõdukad ja arvestavad nii kaebajate, linnaelanike,

linnakülastajate kui ka avalike huvidega.

7. Kaasatud haldusorgan on esitanud ühise seisukoha haldusasjades nr 3-15-2804, 3-15-2845,

3-15-2853, 3-15-289 ja 15-2900, milles leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane nii

vormiliselt kui sisuliselt.

7.1. Süütegude ja müra tase Vanalinna kui terviku lõikes on ootuspärane, kuid statistika näitab,

et Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18 piirkonnas on see keskmisest kordades suurem. 2015. aasta 11

kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud -17% sh varavastaste

kuritegude arv -22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud +14%.

7.2. PPA-l ei ole jätkuvalt võimalik kõnealuses piirkonnas samas mahus ressurssi kasutada, et

ei kannataks olukord muudes piirkondades. PPA 2015 aastal nädalavahetustel korraldanud 28

sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks (21 rohkem kui 2014, st 4 korda rohkem), neist

5 ületundide arvel. 2014. a novembrist on Põhja prefektuur Vanalinnas nädalavahetuste öödel

kl 22.00-04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks.

7.3. Üks reid maksab normtööaja puhul 1505,21 eurot ning ületundide puhul 2076,76 eurot.

Normtundide alusel on 2015 aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning ületundide tõttu 10

383,8 eurot, so kokku 41 993,21 eurot. Seega ei ole kaebajate argumendid riigile tasutavate

maksude teemal kohased.

3-15-2804

11(24)

7.4. Enim kuritegusid pannakse toime kell 22.00-06.00. Perioodi 00.00-06.00 toime pandud

kuritegude osakaal on 42%, vargustel 39%, taskuvargustel 44%, kuid kehalistest

väärkohtlemistest pannakse ajavahemikus 00.00-06.00 toime 71% ja röövimistest 60%. 2015

aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu on languses kuritegude arv, kuid on tõusnud

väärtegude arv, mistõttu süütegude koguarv on jäänud sisuliselt samaks. Enim kuritegusid

pannakse toime laupäeval, järgnevad pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kell

01.00-04.00. Enim väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja

neljapäev. Ajaliselt domineerib periood reedel kella 19.00 kuni laupäeval kell 04.00, samuti

neljapäeval kell 19.00 kuni 02.00 ja laupäeval kell 22.00 kuni pühapäeval 04.00.

7.5. Korralduses nimetatud Suur-Karja tänava baaride ja õigusrikkumiste vahel on seos. Baarid

ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud põhjustavad piirkonnas

müra, mis häirib teisi isikuid; alkohol on kättesaadav sisuliselt öö läbi ning kaasneb alkohoolse

joogi liigtarbimine ja joobes inimeste suur kontsentratsioon, mis tingib rohkearvuliselt

õigusrikkumisi. Tegutsemise piirangud sh alkoholi jaemüügi piiramine antud piirkonnas on

igati õigustatud.

7.6. Baaride tegevusega seonduvad probleemid on kestnud aastaid ning ettevõtjad ei soovi oma

tegevust ka ümber korraldada. Avaliku korra rikkumised selles piirkonnas on ilmselgelt seotud

baaride

lahtiolekuaegade,

baarides

pakutava

alkohoolse

joogi

ning

baaride

tegevuskontseptsiooniga (orienteeritus alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele

piirkonnas kuni varahommikuni). Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad

piirkonnas elavad ja viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus.

7.7. KorS § 15 lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse

või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille

realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Baarid on kohustatud korraldama oma

majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate teiste isikute huve

(kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12). Probleemi lahendamine peab algama kauplejate

tegevusest, kelle kohustuseks on majandustegevuse korraldamine kooskõlas õigusaktidega ning

ettevõtja ei saa eeldada oma majandustegevuse kahjulike tagajärgede lahendamist avaliku

võimu (politsei) poolt.

7.8.

Kahe

abinõu

rakendamine

korralduses

(alkoholimüügi

piirang

ja

toitlustuse/meelelahutusprogrammi piirang) on põhjendatud. Korralduse adressaatideks on

õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Teiste

kaebajate nimetatud müügikohtadega, mis asuvad lähipiirkonnas, ei ole PPA sarnaseid

probleeme täheldanud. Piiranguid ei saa rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu

samalaadset mõju avalikule ruumile ja piirkonna elanikele ning piirkonnas viibivatele isikutele.

Võrreldes KorS § 56 lg-ga 2 on korralduses toodud kellaajalised piirangud leebed.

7.9. PPA 29.11.2013 kirjaga nr 2.1-2/200821-1 Tallinna linnale edastatud uuringutele kohaselt

on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade muutus mõjutab oluliselt piirkonna

vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi vaidlustatud korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on

need suunatud alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes inimeste piirkonnast

lahkumisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebajad taotlevad Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k adressaatidena

korralduse tühistamist neid puudutavas osas.

Vaidlustatud korralduse adressaatideks on

3-15-2804

12(24)

1) Nimeta Management Osaühing, müügikoht Tallinnas, aadressil Suur-Karja tn 4 -

“Nimeta Baar (korralduse p 1.1).

2) St Patrick’s OÜ, müügikoht Suur-Karja tn 8, Tallinn – „St.Patrick’s baar“ (p 1.3)

3) KANTERON BVI OÜ, müügikoht Müürivahe tn 15/Suur-Karja tn 13/Väike-Karja tn 8

– „Route 13“ ( p 1.6).

9. Kaebajate väitel ei ole korralduse resolutsioon üheselt arusaadav, sh selles sätestatud

tähtaegade osas. Kohus nõustub kaebajaga osaliselt. HMS § 55 lg 1 sätestab haldusakti selguse

ja üheselt mõistetavuse nõude. Iseäranis kehtib see haldusakti resolutsiooni suhtes, sest just

kehtiva haldusakti resolutiivosa kui õigusi ja kohustusi sisaldav osa on kohustuslik igaühele

(HMS § 60 lg 1). Vaidlustatud korralduse resolutiivosa on mahukas ja näeb ette adressaatide

suhtes etapiviisiliselt kohaldatavad erinevad abinõud.

9.1. Resolutsiooni p 2 kohustab resolutsiooni p-s 1 nimetatud isikuid viima oma tegevuse oma

müügikohtades kooskõlla õigusaktides sätestatud majandustegevuse nõuetega. Selleks tuleb

neil lõpetada teatud kellaajast alkohoolse joogi müük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi

pakkumine. Nimetatud tegevus tuli lõpetada hiljemalt 20.11.2015 (resolutsiooni p 3).

Resolutsiooni p 4 määrab kindlaks sunniraha juhuks, kui korralduse adressaadid ei täida

kohustust korralduses toodud tähtajaks vabatahtlikult. Kui ka sunniraha ei taga kohustuse

täitmist 04.12.2015, peatab vastustaja ise alates 05.12.2015 korralduse adressaatide

majandustegevuse osaliselt, st teatud kellaajast alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja

meelelahutusprogrammi pakkumise osas. Majandustegevus peatatakse kas kuni rikkumise (s.o

teisi isikuid häiriv majandustegevus) kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni, mida

vastustaja peab silmas punktis 7. Majandustegevuse keelamist ei ole korralduse resolutsioonis

mainitud, kuid sellele on viidatud korralduse seletuskirjas. Samuti on korralduse resolutsiooni

p-s 5 viidatud MsüS § 43 lg 1 p-le 1, mis sellise tagajärje ette näeb.

9.2. Korralduses ei ole määratud selle lõpptähtaega. Resolutsiooni p 3 tähistab tähtaega, mil

öine alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusteenuse pakkumine tuleb lõpetada, kuid ei

tähenda, et pärast seda oleks kaebajal võimalik oma tegevusega endistviisi jätkata. Seega kehtib

resolutsiooni p 2 seni, kuni selle kehtivuse aluste äralangemiseni vastavalt HMS 61 lg-le 2 (sh

kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt). Kaebajatel on õigus taotleda piirangute lõpetamist,

kui nad suudavad vastustajat veenda, et alused piirangu kohaldamiseks on ära langenud (nende

tegevus öisel ajal ei riku enam avalikku korda ja teiste isikute õigusi).

9.3. Korralduse resolutsiooni p-s 7 toodud tähtajaga (20.03.2016) pidas vastustaja silmas aega,

milleni kaebaja majandustegevus maksimaalselt võidakse peatada. Pärast seda tulnuks

vastustajal otsustada, kas esineb alus, et kaebaja majandustegevus üldse keelata. Kui kaebaja

suudab oma majandustegevuse korraldada nõuetekohasel viisil enne seda tähtaega, võib

vastustaja taastada tema majandustegevuse ka varem. Nimetatud kuupäevaga ei peetud silmas,

et selle saabumisel piirangud kaotaks kehtivuse ja kaebaja võiks oma majandustegevust jätkata

nagu varemgi. Mõiste “avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni” tähistab

olukorda, kus vastustajal pole enam vajadust sekkuda avaliku korra tagamise eesmärgil kaebaja

tegevusse. Mõiste “majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise

ohu kõrvaldamiseni” tähistab olukorda, kus kaebajate majandustegevus ei riku enam oluliselt

majandustegevuse nõudeid ega ohusta oluliselt avalikku korda või teiste isikute õigusi.

9.4. Kohus möönab, et resolutsioon on pikk ja ülesehituselt keerukas, sh viiteline. Korralduse

punktis 7 sätestatud tähtaja mõistmiseks on vajalik tutvuda ka MsüS § 43 lg 1 tekstiga ja

seletuskirjas esitatuga. Sellele vaatamata on vaidlustatud korralduse resolutsioon piisavalt

arusaadav ja täidetav ning puudub alus pidada seda tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5) või

vorminõuete rikkumise tulemusena tühistada (HMS § 58). Korraldus on adresseeritud

3-15-2804

13(24)

ettevõtjatele, kelle hoolsuskohustuse hulka kuulub ka nende ettevõtlusega seotud nõuete ja

nende rikkumise tagajärgede mõistmine.

10. Kaebajad väidavad korralduse põhjendamispuuudusi.

10.1. Korralduse põhjendused ja senine menetluse käik ning tõendid, millele vastustaja tugines,

on esitatud korralduse lisas, mis on korralduse lahutamatuks osaks – see nähtub sõnaselgelt nii

korralduse sissejuhatusest (I kd, tl 15) kui ka seletuskirja pealkirjast (I kd, tl 16p). Korralduses

kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks

lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud

dokumente.

10.2. HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei tulene seadusest nõuet

esitada põhjendused haldusaktis endas ning arvestades praeguses asjas vaidlustatud korralduse

põhjenduste mahukust on nende esitamine eraldi dokumendis mõistlik. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et vähemalt kaalutlusotsustuse põhikaalutlused peavad olema esitatud haldusaktis

endas ja piisav pole viidata menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt (Riigikohtu otsus

asjas nr 3-3-1-47-12 (p 15). Kohtu hinnangul on praegusel juhul see nõue täidetud. HMS § 56

lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

10.3. Vaidlustatud korralduses endas on esitatud haldusakti õiguslikud alused, korralduse

eesmärk ja viited dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi põhjendusi.

Korralduse eesmärkidena on nimetatud:

1)

tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord

ja avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste arvu vähenemine ja avalikus

kohas viibivate inimeste turvalisus;

2)

heakord (KorS § 55 lg 1 p 7 ning Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud kohustuste

täitmine);

3)

majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja nõuete järgimine, et kauba või

teenuse müük ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate

inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29, KorS § 55, § 56 lg 1);

4)

Tallinna linna ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna maine

kaitsmine ja atraktiivsuse säilitamine väärika turismiobjektina.

Korralduse seletuskirjas on välja toodud varasem menetluskäik, põhjendused, miks peab

vastustaja ettevõtluse piiranguid lubatavaks ning millega on põhjendatud käesoleval juhul

konkreetsete ettekirjutuste tegemine.

10.4. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4– 6 ka 53; KorS § 28,

§ 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21

lg 3. Korralduses on viidatud selle andmisel aluseks võetud dokumentidele.

Koosmõjus korralduses viidatud dokumentidega on täidetud ka sisulise põhjendamise nõue.

HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohtu hinnangul on täidetud

ka see vorminõue. Seda, kas esitatud kaalutlused on piisavad ja vastavad ka sisuliselt

õiguspärase kaalumise nõudele, sh kas need on piisavad ja asjakohased konkreetsete kaebajate

osas, analüüsib kohus allpool (vt eelkõige otsuse p-d 22, 23, 31).

3-15-2804

14(24)

11. Kaebajate väitel on vastustaja ebaõigesti kohaldanud AS, KorS, MsüS ja KaubTS

korralduses viidatud sätteid, mis on viinud ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piiramiseni.

Seejuures ei anna alkoholiseadus üldse alust sellise ajalise piirangu seadmiseks.

11.1. Vaidlustatud korralduse ja selle seletuskirjas esitatud põhjendustest ning vastustaja

vastusest nähtuvalt peab vastustaja majandustegevuse nõueteks MsüS § 6 tähenduses nii

KaubTS § 4 lg 1 p-st 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid

nõudeid. MsüS § 6 lg-st 1 tulenevalt on majandustegevuse nõuded seadusest, ratifitseeritud

rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevad nõuded, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama.

Vaidlustatud korraldusega kaebajatele kohustusi pannes piiratakse nende ettevõtlusvabadust.

Ettevõtlusvabadus on põhiseaduse §-ga 31 tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st

seda võib piirata põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse

reguleerida

ettevõtlusvabaduse

kasutamise

tingimusi

ja

seada

sellele

piiranguid.

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab tulenema

avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja

enesestmõistetavalt õiguspärane (Riigikohtu 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02 ja

06.07.2012 otsus asjas nr 3-4-1-3-12, p 51.) Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat

kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu

otsustada. (vt Riigikohtu otsus 17.03.1999 asjas nr 3-4-1-1-99).

11.2. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt ning kohtumenetluses täiendavalt antud selgituste

järgi seisnevad etteheited korralduse adressaatidele järgnevas: öine lärm, mida tekitavad

korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades mängitava muusikaga ning nende

kliendid, kes tekitvad lärmi tänaval. Sellega rikutakse nii piirkonna elanike kui ka seal asuvates

majutusasutustes viibivate klientide huve, sh õigust öörahule ja tervise kaitsele. Lärm avaldab

kahjulikku mõju ka teiste isikute kinnisvara väärtusele ja teiste ettevõtjate majandustegevusele;

korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid; korralduse adressaatide kliendid kaotavad

joobe tõttu enesekontrolli, satuvad konfliktidesse, ohustavad meelelahutusasutustes ja

ümbruskonnas viibivaid isikuid, sh piirkonna elanikke; suur süütegude arv piirkonnas- nii

vägivallasüüteod kui ka vargused; öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumisega kaasneb

suur hulk joobes isikuid tänavatel, kes lärmavad ja reostavad tänavatel.

Korralduse ja selle seletuskirja ning vastustaja kohtumenetluses esitatud selgituste kohaselt

vastandub kaebaja (nagu ka korralduse teiste adressaatide) ettevõtlusvabadus ja huvi talle

sobival ja kasumlikul moel atraktiivses meelelahutuspiirkonnas oma ettevõtlusega tegelda teiste

isikute erahuvidega ning avaliku huviga. Teiste isikute kaitstavateks õigusteks ja huvideks on

vanalinna elanike õigus öörahule ja tervise kaitsele ning kodu puutumatusele, vanalinnas

elavate ja liikuvate isikute õigus viibida turvalises keskkonnas, teiste ettevõtjate õigus oma

ettevõtlusega tegelda (sh hotellipidaja võimalus pakkuda heatasemelist majutusteenust, mis

hõlmab ka klientide võimaluse hotellis välja puhata). Avaliku huvina, mis vastandub kaebaja

huvile on avaliku korra ja turvalisuse tagamine, Tallinna Vanalinna kui turismipiirkonna maine

ja UNESCO kultuuripärandi säilimine.

11.3. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse liikide

rohkuse tõttu pole võimalik luua ühtset nõuete kataloogi, vaid need nõuded luuakse erinevate,

sh valdkondlike seadustega. KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba

või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või

pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1

3-15-2804

15(24)

tähenduses. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid

majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse

viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise

rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Vastustaja

on seisukohal, et majandustegevuse eriliigilisuse juures on ka hoolsuskohustusel iga ettevõtja

majandustegevuse puhul oma iseärasused. Nõue mitte häirida tuleneb eelnevalt viidatud

KaubTS ja KorS normidest.

11.4. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on majandushaldusasutus MsüS § 7 tähenduses, kellele

on järelevalvepädevus ettevõtja majandustegevuse üle. KorS § 571 p 2 järgi on valla- või

linnavalitsus avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet teostav

organ. Seega avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste isikute õigusi rikkuva ettevõtja

majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet kohalik

omavalitsus oma territooriumil (KorS § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, KaubTS § 21 lg 3), kellel on

KorS § 28 lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. MsüS § 68 kohaselt teeb

majandushaldusasutus ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi selles sättes

loetletud juhtudeks, sh majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja tegevuse

majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Kui majandustegevuse nõuded tulenevad

KaubTS ja KorS viidatud sätetest, on ettekirjutusega võimalik saavutada ka neist tulenevate

nõuete täitmist ja nende nõuete rikkumise kõrvaldamist.

11.5. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (KorS § 4 lg 1). Korrarikkumine on

avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või

õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Suur-Karja tn, st kaebajate müügikohtade vahetu

lähedus, on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut

häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning on keelatud tekitada teist isikut oluliselt

häirivat müra (KorS § 56 lg 1).

11.6. KorS § 2 kohaselt on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse

korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi

korrarikkumine) kõrvaldamine (lg 1) ning korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku

ülesanne (lg 2). KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud

ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise

võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad

olla vastutavad ka nii füüsilised kui eraõiguslikud juriidilised isikud (KorS eelnõu seletuskiri

lk 35). Tegevuse omistamisel korrakaitseõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ohu tekitaja

soovis ohu või kahju tekkimist või kas see on muul viisil seotud tema süüga. Määrav on

põhjuslik seos, seejuures on võimalikuks peetud nii ohu vahetut kui ka eesmärgiga

põhjustamist. (KorS eelnõu seletuskirja lk 38).

11.7. KorS § 28 lg 1 näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil

õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või

korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3

nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest,

kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad nii vajadus kõrvaldada juba toimunud

rikkumisi kui ka ohutõrje vajadus, et takistada nii era- kui ka avalike huvide edaspidine

kahjustamine.

Vahetu

põhjustamine

on

vastustaja

hinnangul

tingitud

kaebaja

majandustegevuse eripärast.

3-15-2804

16(24)

11.8. Kohus on seisukohal, et kaebajad on põhimõtteliselt isikuteks, kellele saab eelnevalt

nimetatud normidele, sh KorS viidatud sätetele tuginedes panna nende majandustegevust

piiravaid kohustusi. Majandustegevuse nõuetena saab käsitleda ka üldisemaid nõudeid, millega

tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest.

12. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja esitatud tõendid, mis ei puuduta konkreetselt

kaebajaid, vaid üldisemat olukorda Suur-Karja tänava piirkonnas ning teisi selle piirkonna

ettevõtjaid, ei ole asjakohased käesolevas kohtuasjas. Kohtu hinnangul sõltub tõendite

asjakohasus sellest, milline on tõendamiseseme ulatus, st kas hindamisele kuulub ka kaebajate

tegevuse mõju tegevuskoha lähiümbruses viibivatele isikutele ja avalikule korrale.

Menetlusosaliste erineva arusaam kaebaja kui ettevõtja kohustuste ulatusest avaliku korra eest

vastutava isikuna tingib ka poolte erineva arusaama tõendite asjassepuutuvuse osas. Kohus on

eelpool nõustunud vastustajaga, et kaebajate kohustused korraldada oma majandustegevust teisi

isikuid häirimata ja majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas

mõttes kui ka selle vahetut lähedust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate tegevus on üks

osa Suur-Karja tänava kõnealust lõiku mõjutavast tegevusest. Seega peab kohus vajalikuks

arvestada ka asjas esitatud tõendeid, mis puudutavad Suur-Karja tänava olukorda üldisemalt ja

teiste seal tegutsevate ettevõtjate tegevust.

13. Kaebajate väitel ei tulene alkoholiseadusest õiguslikku alust vaidlustatud ettekirjutusele.

Vastustaja ei ole vaidlusaluse korralduse resolutsioonis viidanud AS normidele kui korralduse

õiguslikule alusele, kuid korralduse seletuskirjas on viide AS § 36 lg 1 p-le 3. Selle sätte

kohaselt võib valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides

alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni

tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas.

Kohtu hinnangul on AS § 36 lg 1 p 3 asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kui tuleb

reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal

on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja

suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi piiramise. Alkoholi müük on samuti

majandustegevus ja oleks põhjendamatu, kui selles osas poleks võimalik teha ettevõtjale

ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata. Tallinna Ringkonnakohus on 28.08.2015 otsuses

haldusasjas nr 3-14-52991 leidnud, et AS § 36 lg 1 p 3 alusel ei saa otsustada alkohoolse joogi

müügi piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.

Praegusel juhul on alkoholimüügi piirangud tehtud konkreetsetele ettevõtjatele konkreetsel

põhjusel – majandustegevuse nõuete (väidetava) rikkumise tõttu ning kehtivusega kuni

rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni.

14. Vaidlustatud korraldus, sh selles sisalduvad ettekirjutused (resolutsiooni p 2) on

haldusorgani kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda erinevaid vastanduvaid huve (vt ülal

otsuse põhjenduste p 11.2) ja otsustada abinõude sobivuse, kohasuse ja proportsionaalsuse üle.

Kaebajate arvates ei nähtu korraldusest kaalutlused konkreetse adressaadi (kaebaja) suhtes ning

tõendid, mis kinnitaksid kaebaja poolt toimepandud rikkumisi ja tema tegevuse suhtes tehtud

etteheiteid.

14.1. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse põhjendustes esitatud kaalutlused on

peaasjalikult suunatud sellele, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtuvalt

üldisemast olukorrast Suur-Karja tänaval. Siiski on ekslik väita, et konkreetsete adressaatide,

sh kaebajatega seotud asjaolusid pole üldse arvesse võetud (vt allpool otsuse p 23)

Nimeta Management OÜ puhul on vastustaja seletuskirjas väga põhjalikult kajastanud nii

kaebaja seisukohti kui ka esitanud oma vastuväited. (p-d 1.31, 1.5.1). Teiste kaebajate osas on

põhjendused lühemad (OÜ St.Patrick’s p-des 1.3.3 ja 1.5.3; OÜ KANTERON BVI p-des 1.3.5.

3-15-2804

17(24)

ja 1.5.5.), kuid kajastavad haldusmenetluses konkreetsete korralduse adressaatidega seonduvaid

asjaolusid ja Tallinna linna vastuväiteid ettevõtjate seisukohtadele.

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid oluliselt ulatuslikumalt

(kokku 50 asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Seega on vastustaja

kaalunud ka seda, miks ettekirjutused on tehtud just vaidlustatud korralduse adressaatidele.

Tegemist on haldusorgani olulise kaalumisruumiga otsustusega, kus kohtul on piiratud

hindamisvõimalus ning võimalus otsustada vaid kaalutluste piisavuse ja kaalutlusvigade

esinemise või puudumise üle, mitte asuda haldusorgani asemel ise kaaluma.

14.2. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduses koos selles viidatud

dokumentidega piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnelauses piirkonnas

problemaatiliseks ja miks on vajalik selles piirkonnas võtta teisi isikuid häiriva lärmi,

reostamise, korrarikkumiste ning avaliku korra ja heakorra rikkumise vastu abinõusid, et

vähendada joobes isikute hulka sel tänavalõigul ja lühendada aega, mil need mõjud avalduvad.

14.3. Suur-Karja tänava kõnelausel tänavalõigule öisel (pimedal) ajal kogunevate inimeste suur

hulk, kellest vähemalt osa on joobes, räägivad valjuhäälselt või isegi karjuvad, tarbivad jooke

(sh ka alkoholi), suitsetavad, tõuklevad jms nähtub kohtule esitatud videomaterjalist1 (KIS-s

vastuse lisadena esitatud 15 videofaili, alates „Barons turvakaamera 2012-8-4 02.00.avi“ jj),

mis kinnitavad rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda tänaval. Võrdluseks on öisel ajal

nt Vene tänaval tehtud videosalvestised, millelt taolist häirivat olukorda ei nähtu (Vene tn

11.07.15 sama kellaaeg.m2ts;). Lisaks on näha rohkelt maha visatud prahti. Eriti drastiline pilt

avaneb varahommikust (Varahommik, Vanalinna Selts.mp4). Sellist seisundit vanalinnas öisel

ajal kinnitavad ka korralduse seletuskirjas viidatud meediakajastus ja rohked dokumendid

kohtuasja materjali hulgast (elanike ja ettevõtjate (eelkõige hotellide) pöördumised; nt vastuse

lisad 18–32, 34–38, 45-76).

15. Kirjeldatud olukorda kõnealuses piirkonnas kinnitasid ka kohtuistungil üle kuulatud

tunnistajate ütlused ning muud tõendid.

15.1. Tunnistaja C. A. S. A. Nimeta Baariga samas majas olevate korterite omanik (teine neist

naabruses asuva baari Shooters kohal) märgib, et müra tuleb majast seest, aga rohkem isegi

tänavalt. Inimeste arv seal on sadades, kuni kella 6-7-ni välja. Seal viibivad põhiliselt noored,

kes alkoholi tarbivad ning eriti hull on olukord soojal ajal. Ühe baari osas abinõude

kohaldamine ei lahenda tunnistaja arvates olukorda. Samas näiteks mõned läheduses asuvad

toidukohad (Meat & Wine ja Karja Kelder) ei valmista probleeme, läheduses asuva

striptiisiklubi Casanova kohta ei oska tunnistaja täpselt öelda. Tunnistaja ise ei ole politsei ega

linnavalitsuse poole pöördunud, kuid on ühisavaldustega ühinenud ja korteriühistuga oma

probleemidest rääkinud (lisa 74.msg).

15.2. Tunnistaja A. M. on Suur-Karja 4 majas Nimeta Baari kohal asuva korteri omanik alates

2002. a. Tunnistaja ütluste kohaselt häirib Lisaks maja seest ja ümbrusest kostvale mürale ka

ära reostatud majaümbrus. Enamus baare häirib tunnistaja ütluste kohaselt, erandiks on

läheduses asuv Karja Kelder, Casanovas aga on näiteks sissepääs piletiga ja uksed suletud.

15.3. Samas majas elavad tunnistajad Y. R. ja U. V. kinnitanud igapäevast müra tänavalt, mis

kulmineerub nädalavahetustel alates kella 1-2-st. U. V. märkis, et tänav on ühtlaselt rahvast

täis, eriti seoses selliste asutustega nagu Route 13, Shooters ja Nimeta baar. Üksiku baari

sulgemine ei leevendaks tema arvates olukorda, raske öelda, kes segab rohkem,

1 Vastustaja ja kolmanda isiku vastuste lisade mahtu ja formaati (sh videosalvestised) arvestades on nende

tõendite puhul, mida pole haldusasja toimikusse lisatud, viidatud kohtuinfosüsteemis (KIS) kättesaadavatele

dokumentidele.

3-15-2804

18(24)

16. Hotellide rahulolematus ümbritseva olukorraga on tõendatud haldusasjas esitatud

pöördumiste ja veebikeskkondades (tripadvisor.com, booking.com) esitatud negatiivsete

arvamustega, mille järgi isegi üldise rahulolu korral hotelliga, märgivad kliendid hotelli

ümbrusest kostuvat häirivat müra. Piirkonnas asuvad hotellid on pöördunud oma murega nende

kliente häiriva müra ja olukorraga Suur-Karja tänaval ka Tallinna linna poole (vastuse lisad nr

18-32).

17. Tunnistaja T. K. (Suur-Karja 7 asuva Barons hotelli tegevjuht alates 2002) sõnul on olukord

piirkonnas on läinud hullemaks – suitsetamine, melu ja lärm, konfliktid. On näinud klaasiga

tänaval liikumas inimesi ning toimumas kaklusi. Turvameeste palkamine on teinud olukorra

mõneti paremaks. Tunnistaja ei tähelda hotellile häirivat mõju Nimeta Baari ega St Patrick’s

tegevusest, Route 13 on aga hotellist piisavalt kaugel. Samas piirkonnas märgib veel Valli Baari

häirivat mõju, kuid samas Club Hollywood tegevus ei sega.

T. K. tunnistus on vastuolus Barons Hotelli külastajate tagasiside kohta esitatud tõenditega

(lisad 19 - Barons - Külastajate tagasiside lärmi kohta.msg; 20 - Barons 17.07.15 edastatud

tagasiside tõlge.docx; 21 - Barons tagasiside reisifoorumitest.pdf; 22 - Barons tagasiside

reisifoorumitest tõlge.docx Kohtuistungil on tunnistaja märkinud, et negatiivset tagasisidet

pole olnud 8 kuud. Tunnistaja möönab, et igasugused kaebused ei jõua tegevjuhini, personal

lahendab neid ka jookvalt ning kord nädalas arutatakse koosolekul. Probleeme müraga kinnitab

siiski asjaolu, et külastajatele jagatakse kõrvatroppe. Politsei kohalolek piirkonnas on tunnistaja

väitel tajutav, hotelli kliente pole rünnatud.

18. Tunnistaja A. T. ei ole kinnitanud, et olukord tänavatel häiriks teda või ettevõtlust, kuid

samas on tegemist ettevõtte (Estravel, büroo Suur-Karja 15) juhiga, kes ise ega tema asutus ei

tööta öisel ajal ega taju ümbruskonnas sel ajal valitsevaid mõjusid. Sama on ta kinnitanud, et

pole oma klientidelt kuulnud kurtmist Tallinna linna olukorra kohta ega tea kauaaegse

turismiettevõtte juhina, et Tallinna maine rahvusvahelises mõõtmes oleks kannatanud

Vanalinnas kujunenud olukorra tõttu

19. Suur-Karja tänaval valitsevat üldist ebaturvalist, lärmakat olukorda ning alkoholitarbimist

kinnitas ka oma selgitustega PPA (kaasatud haldusorgan) esindaja kohtuistungil lisaks

kirjalikule seisukohale. PPA on selgitanud, kui suures mahus on nad Suur-Karja tänava

piirkonnas suurendanud politsei kohalolekut ja mida see tähendab nii tööjõu, aja kui ka rahalise

kulu osas ning et tähelepanu suurendamine Suur-Karja tänaval toimuvale vähendab võimalust

tagada korda ja turvalisust muudes linnaosades (PPA vastuse lisad IV kd, tl 76–84 ; vastustaja

vastus lisad 5–12).

20. Piirkonna olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS (lisa 33, Tänavapuhastuse

AS 17.07.15.pdf) oma 17.07.2015 seletuses, kus märgitakse, et olukord heakorra mõttes nn

Bermuda kolmnurga piirkonnas on kohutav sõltumata nädalapäevast ning eristub muudest

vanalinna piirkondadest. Tänavad on pidevalt kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja

pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa

alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja osalt agressiivsed inimesed, kes

takistavad koristustöid ja muudavad töö töötajate jaoks ohtlikuks

21. Vastustaja poolt vastuse lisadeks 13–17 (13 - Vanalinna Selts 26.11.13.pdf; 14 - Vanalinna

Selts 05.05.14.pdf; 15 - Vanalinna Selts 27.10.14.pdf; 16 - Vanalinna Selts 14.01.15.pdf; 17 -

Vanalinna Selts 15.07.15.pdf ) on Vanalinna Seltsi pöördumised kohaliku omavalitsuse poole

seoses olukorraga piirkonnas ja ettepanekud tegevusaegade piiramiseks ning Majandus- ja

Kommunikatsiooni- ja Justiitsministeeriumi poole. Ka neist nähtuvad eelkirjeldatud

probleemid piirkonnas.

22. Kohtu hinnangul on vastustaja esitanud piisavad põhjendused ning põhjalikud ja

asjakohased kaalutlused, mis tingivad korralduse adressaatidele ettekirjutuste tegemise

3-15-2804

19(24)

üldisemas plaanis. Kohus on korralduse põhjendusi üksikasjalikumalt refereerinud käesoleva

otsuse p-s 1.6.

23. Vastustaja on rõhutanud (vt eelpool otsuse p 6.7.), et Nimeta Management OÜ

majandustegevus häirib isikuid nii hoonesiseselt leviva müra kui ka väljaspool hoonet kaebajast

tekitatud mõjutuste tõttu. Kaebajat vahetult puudutavad põhjendused on esitatud korralduse

lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas. Seletuskiri kajastab kaebaja seisukohti toimunud

haldusmenetluses ja linna vastuväiteid neile. Iseäranis põhjalikult on see toimunud Nimeta

Management OÜ osas (seletuskirja p-d 1.3.1, 1.5.1). Sellest nähtub ka piisava põhjalikkusega

vastustaja lähenemine, miks vastustaja ei nõustu Nimeta Management OÜ poolt esitatud

seisukohtadega häirivuse puudumisest ja miks nimetatud abinõud pole piisavad, et välistada

elanikke ja ümbruskonnas viibijaid ning ettevõtjaid (eelkõige hotellid) häirivad mõjud.

Teiste kaebajate puhul eelkõige nende tegevusega kaasnevad sarnased negatiivsed mõjud

vastustaja arvamuse kohaselt väljaspool müügikohta. Seega on kõigi kaebajate puhul

müraallikaks ka nende klientidest lähtuv käitumine nende müügikohast väljaspool – lärmavad

inimesed viibivad kaebaja tegevuskoha juures. Seega on kaebaja majandustegevus otseselt

seotud linnaruumis ja teiste inimeste kodudes ilmnevate mõjudega.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatav ka kaalutlusotsuse põhjenduste hilisem

täiendamine kohtumenetluses ning kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani

poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui ta on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest

kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal

viidatud praktika).

Kohus leiab, et kohtumenetluses täiendavalt esitatud seisukohad ja uuritud tõendid veenavad

selles, et vastustaja on kaebajatele ettekirjutuste tegemisel ka tegelikult lähtunud neist

kaalutlustest, mida ta kohtumenetluses välja toob. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.

24. Tunnistajad A. M., U. V., Y. R., C. A. S. A. ja M. T. on kinnitanud neid tõsiselt häirivat

müra, mis lähtub nii Nimeta Baarist (valju muusika) kui ka selle juurde kogunevate inimeste

tekitatud lärmist, millele lisandub veel reostamine ja suitsetamine tänaval, ebaturvaline

õhkkond kodu lähedal ja tülid ning kaklused.

24.1. Tunnistaja Y. R. (Suur-Karja 4 elanik alates 2007,elab koos perega, kus on ka laps.

Elukeskkond on väga halb nii majas sees kui ka väljas. Koju sissepääsemine on muutunud väga

ebamugavaks, tuleb siseneda Nimeta Baari ja Shootersi uste vahelt. Ümbrus on räpane ka pärast

koristamist, suitsetatakse, palgatud turvamehed suitsetavad ka ja pigem käituvad ise

agressiivselt. Siseruumides on umbes kord nädalas müraprobleem, bassiheli kandub

majakonstruktsioone mööda ja kaasneb vibratsioon.

24.2. U. V. on Suur-Karja 4 elanik alates 2002, elab seal koos perega, sh laps. Müra tänavalt on

igapäevane, eriti nädalavahetustel, alates kella 1-2-st. Kuigi aknad on hoovi poole, kostub

ikkagi lärm kangialusest. Oli parem olukord, kuid see halvenes, kui keelati majas sees

suitsetamine. Vahepealse piirangu ajal muutus ajutiselt rahulikumaks. Häirib räpasus maja

ümber, purjus inimesed, ebaturvaline õhkkond sh kaklused. Ka laps kasvab sellises keskkonnas.

Hiljuti oli tunnistajal kell 4 öösel konflikt baari turvamehega.

24.3. Tunnistaja A. M. on Suur-Karja 4 majas Nimeta Baari kohal asuva korteri omanik alates

2002. Ta elab seal valdava osa ajast. Nimeta Baari tegevus häirib nii baarist endast kui ka

tänavalt kostuva lärmi tõttu. 2014. a toimunud müramõõtmine näitas, et taset (30-40 db) on

peaaegu kaks korda ületatud. Lisaks maja seest ja ümbrusest kostvale mürale häirib ka reostatud

majaümbrus ning takistused koju pääsemisel – turvamehed ei lase majaelanikke nende enda

koju sisse, majaelanikud peavad sisenema turvaköite vahelt. Enamus baare häirib tunnistaja

ütluste kohaselt, erandiks on läheduses asuv Karja Kelder, Casanovas on näiteks sissepääs

3-15-2804

20(24)

piletiga ja uksed suletud. Suur-Karja 4 majas on 17 korterit ja kaks äriruumi. Elab ka lastega

peresid. 2015. a on politsei poole pöördutud müraga seoses, kuid see ei anna tulemust, Viitab

vägivallajuhtumile turvatöötaja poolt majaelaniku suhtes 2016.a umbes kuu aega enne

kohtuistungit.

24.4. Tunnistaja C. A. S. A. on ostnud 2002. a kaks korterit Nimeta Baariga samas majas ning

hoones valitseva müra tõttu pole võimalik korteris elada ega ka seda rendile anda. Ta on saanud

Remax KV arvamuse, et see ei ole müüdav kinnisvara. Seetõttu ootavad omanikud ka

remondiga, kuid on teinud teatud töid, sh isolatsioon. Häiriv müra tuleneb nii majast kui ka

Suur-Karja tänavalt. Baaride püüdlused (nt isolatsioonitöid teha), pole probleemi lahendanud.

Korter on kohe baaride kohal, vaade tänavale. Müra mõõtmise tulemus näitas 60 db (lubatava

30-40 db asemel). Rohkem müra tuleb isegi tänavalt. Inimeste arv seal on sadades, kuni kella

6-7-ni välja.

24.5. Tunnistaja M. T. on Suur-Karja 4 elanik, korter Nimeta Baari kohal umbes 7 aastat. Perel

on ka maakodu ja nädalalõppudel hoiduvad nad Vanalinnast võimalusel eemale. Olukord on

muutunud aja jooksul hullemaks. Alati majast lärmi ei kuule, kui taset hoitakse kontrolli all.

Nimetab konkreetselt 20.02.2016 ööd, mil müra tõttu oli magada võimatu. Aknad on nii tänava

kui ka hoovi poole. Nimeta Baar annab võimaluse seal ees olla ja saab baarist ka joogiga välja

tulla (klaasis või topsis).

25. Nimeta Baari põhjustatud häirivat müra on kinnitanud mitu tunnistajat ning see on

tõendamist leidnud ka mõõtmistulemustena. Samuti on tunnistajad kinnitanud Nimeta Baari

vahetus läheduses hulgana kogunevaid inimesi, kellest enamus on joobes, kõneldakse

valjuhäälselt või isegi karjutakse, suitsetatakse, reostatakse tänavat, tekivad tülid ja kaklused.

Sama nähtub ka eelneval juba viidatud elanike kirjadest, kus põhilise häirivuse põhjustajana

mainitakse Nimeta Baari.

26. OÜ St Patrick’s on haldusmenetluses 08.07.2015 (seletuskirja p 1.3.3.) selgitanud, et ühtki

ametlikku kaebust lähikonna elanikelt tema suhtes pole esitatud. Kõik naabrite ettepanekud

seoses prügikastide asukoha või töötajate suitsetamiskohaga on arvesse võetud ja lahendatud.

Lisakulutusi on tehtud turvateenusele, et turvata nii sissepääsu kui ka tänaval üldisemalt.

Osaühing St Patrick’s ei pea ise võimalikuks lahtiolekuaega ega alkoholimüügi aega lühendada

(avatud pühapäevast neljapäevani 11.00-02.00 ja reedel-laupäeval 11.00-04.00.). Seletuskirja p

1.5.3 kohaselt toimib turvakontroll nii sissepääsul kui ka tänaval efektiivselt ja puuduvad

tõendid sedavõrd drastiliste piirangute kohaldamiseks. Ka kohtumenetluse väidab kaebaja

jätkuvalt, et tema suhtes pole esitatud kaebusi ega tuvastatud rikkumisi. Vastustaja on

haldusmenetluses leidnud, et kaebaja väidetud turvateenus kasutamine pole olnud tõhus.

Tunnistajatest keegi ei ole märkinud, et nende rahu või avalikku korda rikuks St Patrick’s OÜ

Suur-Karja 8 asuv tegevuskoht ning pole jaatavalt vastanud ka küsimustele, kas sellest

toitlustuskohast lähtub negatiivseid mõjutusi. Ka asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et OÜ St

Patrick’s peale oleks otsesõnu kaebusi. Üks Suur-karja 4 elanik on 27.03.2014 elektronkirjas

(lisa 58) maininud, et pubi pidamine on ka ilma probleemideta võimalik, tuues seejuures ühe

näitena St Patricks’i (lisa 58 - Elanik 27.03.14.pdf). Suur-Karja 4 majas elav tunnistaja U. V. ,

kes väitis negatiivseid mõjutusi nii Nimeta baari, Route 13 kui ka Shootersi tegevusest, kinnitas

kohtuistungil et St Patrick’s teda ei häiri. Sama on kinnitanud ka tunnistaja T. K.

Samuti väidab kaebaja Route 13 osas, et pole esitatud kaebusi ning neid ei nähtu ka asjas

esitatud materjali hulgast. Kaebaja on esitanud kinnistuomanik ja rendileandja AS Ressaks

kinnituse, et baari tegevus teda ei häiri ning probleeme müra või heakorraga ei ole (III kd, tl

56).

27. Vastustaja ei ole haldus- ega halduskohtumenetluses toonud välja, mis konkreetselt häirib

St Patrick’s Baari või Route 13 tegevuse juures. Vastustaja selgituste kohaselt haldus- ja

3-15-2804

21(24)

kohtumenetluses on nende majandustegevuse nõuete rikkumised tajutavad tänaval nii elanike,

hotellikülastajate kui ka teiste piirkonna ettevõtjate poolt. Nende suhtes on piirangute

rakendamisel aluseks võetud PPA seisukoht ja statistika (HMT 8-11). Kõikide kaebajate

müügikohade klientide sihtgrupp kattub ja kõigi kolme müügikoha klientide käitumise mõju

tänaval on samasugune, kui Suur-Karja 4 maja ees. Seda kinnitavad ka haldusmenetluse

toimikus kataloogis „Videod“ asuvad videovõtted.

27.1. Vastustaja selgituse kohaselt ei ole majandustegevuse nõuded kaebajate müügikohtades

täidetud, kuna kaebajate tegevus toob PPA andmetel jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus

kohas. Korralduse seletuskirjas on kirjeldatud nii ettekirjutuste andmise aluseks olevad asjaolud

kui ka neid kinnitavad tõendid, samuti kuidas kaebajate tegevus on rikkumistega seotud.

27.2. Kohus nõustub vastustajaga, et käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise

konkreetse baari külastaja mingil kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja teise ettevõtja

majandustegevust kahjustas. Korralduse faktilistes asjaoludes on välja toodud, et Suur-Karja

tänava ca 150 meetri pikkusel tänavalõigul asub kümme varaste hommikutundideni avatud

toitlustus-ja meelelahutusasutust, milliste peamine tegevus hilisõhtusel ja öisel ajal on

alkohoolse joogi müük (vt seletuskirja p 1.4, lk 8-12). Kohtu hinnangul vastavad kõik praeguse

haldusasja kaebajad neile tunnustele. Tegemist on „varaste hommikutundideni“ avatud

meelelahutus/toitlustuskohtadega (lisad Nimeta baar.JPG, Route 13.JPG, St. Patrick's.JPG),

mis asuvad logistiliselt üksteisele väga lähedal Suur-Kaja tänava kitsal tänavlõigul (lisa 3 -

Piirkonna kaart.pdf). Tegemist on ka sarnase tegevusprofiiliga ettevõtetega. Kuigi St Patrick’s

OÜ väidab, et tegemist on restoraniga, ei saa ühtki kaebajatest pidada toitlustusettevõtjaks öisel

ajal tegutsedes. Asja materjalidest nähtuvalt suletakse köögid suhteliselt varakult (lisa 4 -

Müügikohtade köögid.xlsx), kuid asutused ise on nädalavahetusel avatud isegi kuni 04.00-

06.00.

28. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt otsuses haldusasjas nr 3-08-607 (p 11) asunud

järgmisele seisukohale: „Ümbruskonna elanike huve kahjustaski kaebajapoolne teenuse müük.

Kui kaebaja baar öörahu ajal avatud ei oleks ning isikutel puuduks võimalus sealt alkoholi osta,

poleks neil ka põhjust baari läheduses viibides ümberkaudsete elanike öörahu rikkuda“ (otsuse

p 11). KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja

vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku

omavalitsuse võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute

õigusi ja huve kaitsval moel ning pidanud kohaliku omavalitsuse tegevustust õigusvastaseks

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15).

Sellest praktikast peab kohus põhjendatuks lähtuda ka praeguses asjas.

29. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et ettevõtja majandustegevus on keelatud teisi

isikuid häirival moel ning ettevõtja huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla

ülekaalukalt üle teiste isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas (isikutel on

õigus tervise kaitsele ja kodu puutumatusele). Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi oma

ettevõtlusega talle sobival moel tegelda toimuda teise ettevõtja ja tema klientide heaolu (sh

hotelli külastajate unerahu) arvelt. Üksiku ettevõtja huvi ei saa olla ka kaalukam avalikust

huvist turvalisele keskkonnale ja piirkonna heakorra tagamisel. Samuti ei saa ettevõtja

tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjutuste kõrvaldamiseks (sh politsei tegevus) kasutada

ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi, vaid ka ettevõtjad ise peavad oma

tegevust korraldama selliseid mõjutusi vältides või minimeerides. Vastasel korral on pädeval

avaliku võimu teostajal õigus kohaldada piiranguid.

30. Üks ettevõtja ei saa ega pea endale võtma ülemäärast rolli turvalisuse ja avaliku korra

tagamisel, kuid ei tohi oma tegevusega seda ka halvendada. Kaasatud haldusorgan on

selgitanud, et Suur-Karja tänaval kujunenud olukorraga toimetulekuks kuluv ressurss (sh

3-15-2804

22(24)

täiendavad reidid, lisatasu ületundide ja öötöö eest) haarab ebaproportsionaalse osa politsei

vahenditest ning korra tagamine ja juhtumitegea tegelemine Suur-Karja tänaval toimub seades

ohtu avaliku korra ja turvalisuse linna muudes piirkondades. Seega ei oleks põhjendatud kogu

avaliku korra tagamise kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist politsei ega kohaliku

omavalitsuse (Mupo, linna heakord) õlule. PPA esitatud statistika ja teabe (sh täiendava

politseiressursi kasutamise rahaline koormus) taustal ei saa kaalukamaks pidada ka kaebaja

poolt märgitud maksutulu laekumise aspekti (kaebaja väitel toob tema ettevõtluse piiramine

kaasa ka tema poolt maksude tasumise vähemas määras).

31. Kohtu hinnangul on vastustaja viinud otsustamisel läbi kaalumise ning lisaks

kohtumenetluses esitatud selgitusi arvestades leiab kohus, et on toimunud sisuline ning kõigi

kolme kaebajaga seonduvaid asjaolusid arvestav kaalumine.

32. Kaebajad väidavad ebavõrdset kohtlemist võrdluses lähedal asuvate sarnase tegevusega

ettevõtjatega ning neile põhjendamatu konkurentseelise loomist.

32.1. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna

meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest

lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on

tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles,

et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete

ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on

rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui

on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17;

Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu

10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27).

32.2. Seega ei saa ega pea piirkonna ettevõtjaid ühtmoodi kohtlema pelgalt seetõttu, et nad

asuvad geograafiliselt samas piirkonnas, vaid vastustajal on olnud kohustus iga ettevõtja eripära

arvesse võtta. Kohtu hinnangul on vastustaja praeguses asjas põhjendanud, miks ta peab

käesoleva haldusasja kolme kaebajat omavahel võrdseteks (lisaks samale piirkonnale

samasugune lahtiolekuaeg ja profiil) ning miks eristuvad kaebajad ja teised haldusakti

adressaadid mitmetest muudest läheduses tegutsevatest ettevõtjatest.

32.3. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii

arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu

ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja

tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks

hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete

rakendamist. Üksnes selleks, et tagada kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et

teised meelelahutusasutused on suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival

viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes

sarnaseid meetmeid. Ettekirjutuse tegemata jätmist BDG Meelelahutuse OÜ (Hollywood)

suhtes on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas. Vastustaja möönab, et vastavate aluste

ilmnemisel tuleb tal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist.

33. Kaebajad on väitnud ka nende suhtes kohaldatavate piirangute ebaproportsionaalsust.

33.1. Korralduse seletuskirjas on selgitatud: „Kahe ettekirjutuse tegemine on põhjendatud, kuna

ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa müraprobleemide

lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride külastajate ning tänaval

3-15-2804

23(24)

viibivate inimeste müra. Ainult alkohoolse joogi müümise lõpetamisel jääks jätkuvalt püsima

risk, et inimesed viibivad piirkonnas hommikutundideni. Vaid alkohoolsete jookide

müügipiirangu rakendamisele eelnevalt tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta

alkohoolseid jooke nö „ette“, et nad saaksid tarbida alkoholi ka pärast alkoholi müümise

lõpetamist ja viibiksid baarides ning seega antud piirkonnas kauem. Alkohoolsete jookide

etteostmise riski vältimiseks ja korraldusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks tuleks

punktis 2.2 nimetatud ettekirjutuse täitmist nõuda seega varasemast kellaajast. Samas

linnavalitsus leiab, et see piiraks ettevõtjate huve intensiivsemalt ning leebema abinõuna

toimiks esmalt alkohoolse joogi müügi lõpetamine ja sellele ajaliselt hilisemalt toitlustamise

ning meelelahutusprogrammi teenuse osutamise lõpetamise kohustus. Nii oleks ettevõtjal

võimalik jätkata majandustegevust ja külastajatel viibida baaris kauem, samas, kui alkohoolsete

jookide tarbimisega kaasnevad tagajärjed oleksid eelduslikud väiksemad, mis aitaks tagada

teiste isikute õiguste ning huvide kaitset“.

33.2. Kohus nõustub, et olukorra lahendamiseks on kohaldatud abinõud vajalikud ning

piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste aja lühendamiseks

sobivad vastustaja kirjeldatud põhjendustel. Vastustaja ning kaasatud haldusorgani esitatud

seisukohtadest ja statistikast nähtuvalt on Suur-Karja tänava probleem põhjustatud sarnase

profiiliga asutuste tihedast kontsentratsioonist ja pikkadest lahtiolekuaegadest, mis

võimaldavad kahjulikel mõjutustel kumuleeruda (inimeste hulk suureneb ja neist paljude joove

süveneb, mistõttu kasvab ka häiriv käitumine). Korralduse põhjenduste ja kaasatud

haldusorgani selgituste järgi on piirangud kavandatud just kõige problemaatilisemaid

nädalapäevi ja kellaaegu arvesse võttes.

33.3. Kohus möönab, et kaebajate seniseid lahtioleku- ja kauplemisaegu arvestades on

korraldusega kavandatav piirang ajalises mõttes märkimisväärne. Korralduse seletuskirjast

nähtuvalt piiratakse kaebajate tegevust järgmiselt. Nimeta Management OÜ tegevust piiratakse

võrreldes seni kehtivaga alkohoolse joogi osas tööpäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra

ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi

vastavalt kahe ja kolme tunni ulatuses. Osaühing Kanteron BVI tegevust alkohoolse joogi

müügi osas võrreldes seni kehtivaga esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale eelnevatel

öödel nelja tunni võrra, neljapäevale ja reedele eelneval ööl viie tunni võrra ja puhkepäevadele

(laupäev,

pühapäev)

eelnevatel

öödel

nelja

tunni

võrra.

Toitlustamist

ja

meelelahutusprogrammi vastavalt nelja, kolme ja nelja tunni ulatuses. Osaühing St. Patrick’s

tegevust müügikohas Suur-Karja 8 piiratakse alkohoolse joogi müügi osas varasemaga

võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel

kolme tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi piiratakse vastavalt ühe ja kahe

tunni võrra.

Põhjendustes on selgitatud, et elanike soovi kohaselt tulnuks kohaldada ulatuslikumaid

piiranguid (so veelgi lühemaid kauplemisaegu), kuid vastustaja on kohaldanud vähem piiravaid

meetmeid. Samuti on piirangud ajaliselt lühemad kui KorS § 56 lg-s 2 sätestatud nn öörahu

kellaajad. Eelnevat välja toodud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul kaebajate suhtes

kohaldatud ettekirjutusega ebaproportsionaalselt piiratud nende ettevõtlust ka ajalises plaanis.

34. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja on kaebajate suhtes vaidlustatud korraldust

andes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.

35. Kohtu hinnangul on kaebajad olnud ka piisavalt korralduse andmise menetlusse kaasatud.

Vastustaja teavitas neid haldusmenetluse algatamisest ja küsis seisukohti, saatis tutvumiseks

korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise.

Pealegi oli kaebajad probleemide olemasolust ja nende teravusest teadliku varasemalt mitmel

3-15-2804

24(24)

korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest, kus ka kaebajad on olnud esindatud. Kaebajate

osalemist ja seisukohti haldusmenetluses on vastustaja korralduses ka kajastanud.

36. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune korraldus kaebajaid puudutavas osas on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebused jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

37. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud,

mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt tema enda

kanda.

Vastustaja poolt ette tasutud tunnistajatasude maksmise ja enammakstud summade tagastamise

lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe