2-15-8177/62 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. aprill 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-8177

Tsiviilasi

XXX hagi XXXOÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise ja hüvitiste nõudes (sh töövaidlusasi

nr 4-1/804)

Tsiviilasja hind

1 717,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Ilja Sipari

Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja

juhatuse liige XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 4. aprilli 2016 ja hageja 14. aprilli 2016 taotlused

täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Tuvastada, et hageja XXX(isikukood XXX) ja kostja XXXOÜ (registrikood

XXX) vahelise 12. veebruari 2015 töölepingu kostjapoolne 30. märtsi 2015

ülesütlemine on tühine. Lõpetada eelmises lauses viidatud leping töölepingu

seaduse § 107 teise lõike alusel alates 31. märtsist 2015.

4. Mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks välja hüvitis 195 eurot ja jätta

ülejäänud osas hüvitise nõuded rahuldamata.

5. Rahuldada

hageja

taotlus

otsuse

täitmise

korra

kindlaksmääramiseks.

Resolutsiooni

punktis 4

kostjalt

välja

mõistetud

hüvitis

tuleb

tasuda

XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

6. Jätta kõik kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja menetluses

osalemisest tingitud kulud Eesti Vabariigi kanda.

7. Määrata kindlaks, et hüvitatavad senise menetluse kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

2-15-8177

2 (5)

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXX(hageja, töötaja) esitas 14. aprillil 2015 Tööinspektsiooni juures tegutsevale

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XXXOÜ (kostja, tööandja) vastu, mille TVK lahendas

19. mai 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/804 ja jättis selle rahuldamata.

Hageja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 29. mail 2015 kohtule avalduse töövaidluse

kohtus läbivaatamiseks. Kohtumenetluses esitas hageja osa senistest ja ühe täiendava nõude.

Kohus määras 4. aprilli 2016. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja

andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks

täiendavad seisukohad ja taotlused.

2. Hageja nõuab pooltevahelise 12. veebruari 2015 töölepingu kostjapoolse 30. märtsi 2015

ülesütlemise tühisuse tuvastamist (nõue (1)) ja hüvitise 1 170 eurot maksmist (nõue (2)).

Lisaks esitas hageja 31. juuli 2015 hagiavalduses nõude varalise kahju 547,20 eurot

hüvitamiseks (nõue (3)). TVK-s on varem lahendatud hageja nõue mittevaralise kahju

280 eurot hüvitamiseks, mille kohtus lahendamist hageja ei soovinud.

Hageja taotleb, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra ja palub kanda nõutava

summa XXX nimel olevale arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu ja hageja asus kostja juures tööle tasuga

390 eurot kuus;

− kostja ütles töölepingu üles katseajal selle ebarahuldava tulemuse tõttu, sest hageja

keeldus täitmast kostja antud täiendavat tööülesannet; pooled olid erimeelsed, kas

nimetatud ülesande täitmine on hageja kohustus, aga kostja ei teinud hagejale muid

etteheiteid tööga toimetuleku osas;

− neil asjaoludel on töölepingu katseajal ülesütlemine tühine ja hageja palub töölepingu

lõpetada kohtus (nõue (1));

− hageja nõuab hüvitist kolme kuu keskmise töötasu summas (nõue (2)) ja lisaks kostja

juures teenitud ning järgneval perioodil (kuni 17. maini 2015) teenitud töötasu vahe

hüvitamist (nõue (3)).

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud,

aga hageja menetluses osalemisest on tekkinud kulu riigi õigusabi tasuna hageja esindajatele.

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et ta lõpetas töölepingu põhjendatult katseajal seetõttu,

et hageja keeldus tegemast tööd, mis ametijuhendi järgi oli hageja kohustus.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud.

2-15-8177

3 (5)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus

lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus

määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja

dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

5. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

kostja 4. aprilli 2016 ja hageja 14. aprilli 2016 taotlused kummaltki ühe täiendava

dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks.

Kohus jätab need taotlused rahuldamata. Kostja 4. aprilli 2016 taotluse lisas osas ei ole kostja

selgitanud, millist vaidlusalust asjaolu see tõendab, mistõttu tuleb jätta tõend TsMS § 238 lg 1

esimese lause ja § 236 lg 1 alusel vastu võtmata. Hageja 14. aprilli 2016 menetlusdokumendi

lisa on juba kohtutoimikus olemas (tl 111) ja ka seda ei ole vaja TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte

kohaselt vastu võtta.

Tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja neid pooltele tagastada.

6. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ning mis kohus loeb TsMS

§ 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− hageja töötas alates 12. veebruarist 2015 kostja juures töölepingu alusel, mille pooled

vormistasid 18. veebruaril 2015 tähtajalisena kehtivusega kuni 31. detsembrini 2015

(TVK tl 29–32);

− hageja töökohustustes lepiti lisaks kohtu ametijuhendis (TVK tl 33–35) ja hageja

töötasu kostja juures oli 390 eurot kuus;

− kostja ütles töölepingu katsaja kestel üles 30. märtsi 2015 avaldusega (TVK tl 36),

milles märkis, et hageja ei tule toime tööülesannete täitmisega, ja mille hageja sai kätte

31. märtsil 2015;

− TVK on lisaks lahendanud hageja muid nõudeid, sh 31. augusti 2015. aasta otsusega

töövaidlusasjas nr 4-1/1194 rahuldanud nõude töölepingu ülesütlemisest vähem ette

teatatud aja eest (tl 105–108).

7. Nõude (1) õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis sätestab, et seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.

Ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb

ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (vt Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, põhjenduste viies lõik).

Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu ülesütlemine toimus katseajal. Tulenevalt TLS § 6

lg 1 mõttest saab tööandja katseajal öelda töölepingu üles eelkõige põhjustel, et töötaja tervis,

teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vasta tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Eelkõige saab tööandja põhjendada töölepingu katseajal lõpetamist asjaoludega, mis näitavad

puudusi töö tegemisega toimetulekul (vrd Riigikohtu 11. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-52-14, p 12 neljas lõik).

Kohus tõlgendab katseaega reguleerivaid õigusnorme lähtudes sellest, et seadusandja soovis

anda tööandjale katseajal avaramad võimalused töötaja tööle sobivuse hindamiseks, st

paratamatult võib tööandja hinnang jääda teataval määral subjektiivseks. Katseaja eesmärk on

muu hulgas anda töösuhte pooltele võimalus veenduda, kas nende arusaamad töötajalt

oodatava suhtes olid ühesugused.

2-15-8177

4 (5)

Poolte avaldustest TVK-s ja kohtumenetluses nähtub, et töölepingu ülesütlemise põhjustas

erimeelsus hageja tööülesannete ulatuse kohta. Eelkõige ei saanud pooled samal viisil aru

sellest, kas hageja pidi lisaks muudele tööülesannetele tegelema ka kett-troppide

valmistamisega (lõikamisega). Kostja andis sellekohase tööülesande ja hageja keeldus seda

täitmast vähemalt ilma täiendavat tasu saamata. Muudele töölepingu ülesütlemise sisulistele

alustele ei ole kostja menetluses tuginenud.

Kohus nõustub hagejaga, et sel alusel ei olnud kostjal õigust töölepingut üles öelda katseaja

ebarahuldavale tulemusele tuginedes ehk TLS § 86 lg 1 alusel. Kostja esile toodud sisuline

põhjus ei viita töö tegemisega toimetulekule ega ühelegi TLS § 6 lg-s 1 märgitud omadusele.

Seetõttu on kostja ülesütlemine tühine ja muid hageja esile toodud võimalikke tühisuse

aluseid ei ole enam vaja kontrollida.

8. Hageja taotleb töölepingu lõpetamist kohtus. Kohus rahuldab selle taotluse TLS § 107 lg 2

alusel. Pooled ei ole toonud esile lepingu kohtus lõpetamise aega, aga nad on üksmeelsed

selles, et leping lõppes tegelikult 31. märtsil 2015, kui hageja sai kätte kostja ülesütlemis-

avalduse. Võttes arvesse, et TVK 31. augusti 2015. aasta otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1194

on juba rahuldatud hageja nõue kostja vastu lepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest,

siis puudub mõistlik põhjus ja vajadus lepingu lõppemise aega kohtus muuta. Kohus leiab, et

käesoleva juhtumi asjaoludel ei ole kohane järgida Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsuse

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 p-st 16 tulenevaid seisukohti.

9. Hageja nõude (2) õiguslik alus on TLS § 109 lg 1, mis näeb mh ette, et kui kohus lõpetab

töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Hageja nimetab nõude (3) õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043. Viidatud normi

järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1044 lg 2 välistab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju nõude

VÕS 53. ptk-s sätestatud alustel, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab viidatud peatükis sätestatud alusel nõuda siiski

juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille

hüvitamist nõutakse.

Kohus leiab, et lepingu väidetava alusetu ülesütlemisega põhjustatud kahju hüvitamist ei saa

nõuda lepinguvälise kahjuna, sh VÕS § 1043 alusel. Nimelt hõlmab TLS § 109 lg 1 ka sellise

kahju nagu hageja kirjeldab nõude (3) sisuna, st väiksem töötasu pärast töölepingu

ülesütlemist (vt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitatava kahju ulatuse ja eesmärgi kohta nt

Riigikohtu 21. septembri 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 26, samuti selles

viidatud üldkogu 14. mai 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32).

Hageja valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv ja kohus saab seega hageja

nõuet (3) kontrollida nii iseseisva kahju hüvitamise nõudena sõltumata selle õiguslikust

alusest, aga ka hinnata seda taotlusena nõudega (2) soovitava hüvitise vastavas osas

suurendamiseks TLS § 109 lg 1 teise lause alusel. Seetõttu tuleb nõudeid (2) ja (3) edaspidi

käsitleda koos.

10. Kohus peab kohaseks hüvitiseks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hageja poole

kuu töötasu summat ehk 195 eurot ( = 390 : 2). Ülejäänud osas jäävad nõuded (2) ja (3)

rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

Kohus saab eelmise punkti kolmandas lõigus viidatud juhiseid järgides ja TLS § 109 lg 1 teise

lause alusel kaaluda kõiki poolte töösuhte ja selle lõpetamise asjaolusid. Hageja töötas kostja

juures lühikest aega ja poolte vaidluste paljususest saab järeldada olulisi probleeme töösuhte

2-15-8177

5 (5)

laabumisel. Sellises olukorras ei saanud kumbki pool mõistlikult eeldada, et töösuhe kestab

pikemat aega, sh kokku lepitud tähtaja lõpuni. Lisaks on töövaidlusorganid juba mõistnud

välja hageja kasuks erinevaid hüvitisi (vt lisaks eelviidatule tl 119–121) ja kostja on maksnud

hagejale välja nõutud täiendava tasu (tl 116).

Töölepingu lõppemise põhjustas hageja keeldumine töö tegemisest. Kohus nõustub kostjaga

selles, et ametijuhendis ega töölepingus ei pea olema väga täpselt loetletud kõik ülesanded,

mida töötaja peab tööandja korralduste järgi täitma. Töö korraldamine on TLS § 1 lg 1 ja § 28

lg 2 p 1 järgi tööandja otsustada. Eelkõige tuleb töötajatel TLS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt

täita kõiki neid ülesandeid, mis mõistliku arusaama järgi jäävad nendega kokku lepitud töö

piiridesse. Kostja ei andnud hagejale sellist ülesannet, mille täitmist ei saaks hagejalt

mõistlikult eeldada või nõuda. Kuigi kostja valis ebaõige aluse töölepingu ülesütlemiseks, siis

ei tule sellises olukorras mõista temalt välja suuremat hüvitist.

Samuti ei anna alust hüvitise suurendamiseks nõude (3) alusena esile toodud asjaolu, et hageja

kaotas töötasus. Pooled leppisid kokku minimaalses töötasu määras ja kostja ei ole

põhjustanud asjaolusid, mis tingisid hagejale teataval ajal sellest väiksema töötasu maksmise.

11. Hageja taotlusele otsuse täitmise korra määramiseks ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja

kohus saab selle TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldada.

12. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata käskkirjad

(tl 109–110 ning TVK tl 11 ja 37), Konkurentsiameti vastuse (tl 111), hageja elukohta

käsitlevad dokumendid (tl 112–113) ning andmed hageja tulu ja puhkusetasu kohta (tl 114–

115 ja 117–118), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

vahel selliselt, et need jäävad poolte endi kanda. Hageja menetluses osalemisest tingitud

kulud jätab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel siiski riigi kanda vastavalt tänastes riigi õigusabi

tasu käsitlevates määrustes esitatud põhjendustele.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik