3-14-51132/105 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51132

Haldusasi

Tartu Ülikooli kaebus SA Archimedes 20.02.2014 otsuse

nr 26.15-3/539-50 osaliseks ja haridus- ja teadusministri

12.05.2014 käskkirja nr 217 tervikuna tühistamiseks ning

SA Archimedes kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Tartu

Ülikool,

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Denis Piskunov ja advokaat Mirjam Võsu

Vastustaja I – SA Archimedes, seaduslik esindaja juhatuse

liige Eve Sild

Vastustaja II – haridus- ja teadusminister, volitatud esindaja

Anastassia Vrabi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ülikooli kaebus rahuldamata

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 30.05.2016

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-51132

2(16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Archimedes (vastustaja I) otsustas 07.07.2011 otsusega nr 26.15-3/539 anda Tartu

Ülikooli (kaebaja) projektile TAP18-4 „Rannikumere keskkonnauuringute kompleks“

struktuuritoetust maksimaalselt summas 600 700,47 eurot, s.o 95% projekti abikõlblikest

kuludest (632 316,29 eurot).

2. Kaebaja esitas 08.08.2013 vastustajale I väljamaksetaotluse, taotledes toetuse hüvitamist

summas 461 504,58 eurot (abikõlblik kulu 485 794,30 eurot). Muuhulgas oli abikõlblike kulude

hulgas esitatud Bell-Marine OÜ arved kogusummas 372 000 eurot.

3. Vastustaja I rahuldas 20.02.2014 otsusega nr 26.15-3/539-50 väljamaksetaotluse

osaliselt, arvestades abikõlblikuks summaks 255 581,20 eurot ja otsustades välja maksta toetuse

summas 242 802,14 eurot. Sama otsusega otsustati vähendada projekti eelarvet, vähendades

kulukohta „Spetsialiseeritud liiklusvahendi soetamise kulud“ 85 193,74 euro võrra, s.o

339 370,85 eurolt 254 177,11 euroni; vähendades projekti abikõlblikku kogumaksumust

85 193,74 euro võrra, s.o 632 316,29 eurolt 547 122,55 euroni; vähendades maksimaalselt

antavat toetust 80 934,05 euro võrra, s.o 600 700,47 eurolt 519 766,42 euroni.

Bell-Marine OÜ arvete esitamise aluseks oli kaebaja läbi viidud väljakuulutamiseta

läbirääkimistega riigihange „Eesti Mereinstituudile uurimisaluse ostmine“ (viitenumber

143127). Kaebaja põhjendas hankemenetluse liigi valikut sellega, et soetatav laev on mõeldud

kasutamiseks teadusuuringuteks ja uurimisaluse ehituses tuleb arvestada paljude erinõuetega

tingituna töö spetsiifikast mereuuringutes. Samas on kaebaja püüdnud korduvalt läbi viia hanget

avatud hankemenetlusena (riigihanked 130841 ja 134689). Laeva ja riigihanke tingimusi

uurinud Hannes Vask leidis 14.10.2013 ekspertiisiaktis, et uurimisaluse ostmisel ei olnud

valitud hankemenetluse liik põhjendatud, kuna tegemist on tavalise töölaevaga, millele pidi

olema võimalik ja olid paigutatud teadustööde teostamiseks vajalikud seadmed. Seega valis

kaebaja riigihankel 143127 vale hankemenetluse liigi. Riigihangete seaduse (RHS) § 28 lg 4

p-st 1 ja Euroopa Kohtu (EK) 15.01.2013 otsuse asjas nr T-54/11 p-st 41 tuleneb, et

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ei saa kasutada turul olemasoleva eseme

soetamiseks. Kaebaja oli valmis soetama kas uue või juba valmisoleva laeva. Vale

hankemenetluse liigi valikuga on kaebaja jätnud täitmata piisava avalikustamise nõude ja

sellega seoses tagamata konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Kaebaja eelnevad avatud

hankemenetlusena läbiviidud riigihanked näitavad, et turul oli konkurents olemas. Arvestades

uurimisaluse eeldatavat maksumust, oleks tulnud läbi viia rahvusvaheline avatud

hankemenetlus ja kõikide huvitatud isikute võrdse kohtlemise huvides avaldada sellekohane

teade riigihangete registris ja Euroopa Liidu Väljaannete Talituses. Praegusel juhul edastas

kaebaja hankedokumendid 10 potentsiaalsele pakkujale, kelle hulka kuulus 6 Eesti ja 4 välisriigi

ettevõtet. Samuti avaldati hanketeade kaebaja veebilehel. Kaebaja seatud tarnetähtaeg 18 päeva

välistas praktiliselt võimaluse osaleda hankemenetluses neil pakkujatel, kes oleksid olnud

valmis tootma uue uurimisaluse. Kuna kaebaja on rikkunud hankereegleid, tuleb laeva

soetamisega kaasnevaid abikõlblikke kulusid 25% võrra vähendada.

4. Kaebaja esitas otsuse peale 21.03.2014 vaide.

5. Haridus- ja teadusminister (vastustaja II) jättis 12.05.2014 käskkirjaga nr 217 vaide

rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 20.02.2014 otsuse nr 26.15-3/539-50

osaliseks ja 12.05.2014 käskkirja nr 217 tervikuna tühistamiseks ning vastustaja I

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja vaidlustas 20.02.2014 otsust osas,

milles tema väljamaksetaotlus jäeti osaliselt rahuldamata ja toetus osaliselt välja maksmata ning

3-14-51132

3(16)

vähendati kulukohta „Spetsialiseeritud liiklusvahendi soetamise kulud“, projekti abikõlblikku

kogumaksumust ja maksimaalselt antavat toetust. Põhjendused:

6.1. RHS § 28 lg 4 p-st 1 ei tulene nõuet, et hanke ese peab olema toodetud alles pärast

hankelepingu sõlmimist. Tegemist võib olla ka esemega, mis on toodetud enne hankelepingu

sõlmimist ja on hankelepingu täitmise käigus hankija vajadustele ümber ehitatud. Selline

ümberehitamine tuleb lugeda tootmiseks. Kaebaja soetatud laev ei ole masstoodang ja seda ei

ole turult valmiskujul saada. Laev hangiti ja seda kasutatakse üksnes teadusuuringute

tegemiseks. Ka Hannes Vask on leidnud, et soetatav laev pidi vastama 12 mereuuringute

spetsiifilisele tingimusele ja tõenäoliselt ei ole sobivate parameetritega laeva järelturult

võimalik

soetada.

Nimetatud

laeva

hankimine

väljakuulutamiseta

läbirääkimistega

hankemenetluses vastab RHS § 28 lg 4 p-s 1 sätestatule. Hankemenetluse liigi valikut tuleb

hinnata hanke väljakuulutamise aja seisuga. Kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, kuidas

edukas pakkuja kavatseb hankelepingut täitma hakata. Seejuures tuleb arvestada, et reeglina on

nö nullist asja valmistamine kallim kui baasmudeli ümberehitamine. Seega tähendaks

ümberehituse keelamine raha ebaotstarbekat kasutamist.

6.2. Laeva ümberehituste maht ei oma tähtsust. Käesoleval juhul hõlmas ulatuslik ümberehitus

nii elektrisüsteemi muutmist, diiselgeneraatori paigaldamist, sukeldumist võimaldava

varustuse, tõstesüsteemi, merevee pumba jmt sisseehitamist. Sektori tavapärane tarnija ei oleks

olnud võimeline hangitud teaduslaeva tarnima.

6.3. Ilma turu-uuringuta ei oleks kaebaja saanud veenduda, et tema soovitud laeva ei ole

masstoodanguna turul olemas. Kuna kaks eelmist hanget teaduslaeva tarnimiseks

ebaõnnestusid, teostaski kaebaja turu-uuringu ja vähendas miinimumnõudeid teaduslaeva

võimsusele ja suurusele. See aga ei tähenda, et kaebaja oleks kirjeldanud konkreetset turul

olemasolevat laeva. Samuti ei ole tõendatud, et pakkumuste esitamise tähtaeg oleks olnud

ebarealistlik.

6.4. Lisaks RHS § 28 lg 4 p-s 1 toodule võib teaduslaeva hankida ka avatud hankemenetluse

raames. Kuna avatud hankemenetlused 130841 ja 134689 ei lõppenud teaduslaeva tarnimisega,

otsustas kaebaja viia hanke 134127 läbi RHS § 28 lg 4 p 1 alusel. Avatud hankemenetluse

korraldamine ei näita, et riigihanget ei tohtinud RHS § 28 lg 4 p 1 alusel korraldada.

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) ega riikliku järelevalve teostaja ei ole RHS alast

rikkumist tuvastanud, samuti ei ole valdkonna ettevõtjad hankemenetlust vaidlustanud.

Järelikult ei ole RHS-t rikutud.

6.5. Hannes Vaski arvamus ei ole kohane tõend rikkumise tuvastamiseks, sest Hannes Vask on

ekspert merendusekspertiiside vallas, kuid on andnud hinnangu õiguslikele küsimustele.

Ekspertarvamus on asjatundmatu, põhjendamata ja vastuoluline ning põhineb oletustel. Kuna

ekspertiisi tellis ja selle eest tasus vastustaja I, siis ei ole ekspertarvamus erapooletu ja

objektiivne.

6.6. Kalle Aegi ekspertarvamusega on tõendatud, et riigihanke 134127 dokumentides toodud

tingimused eeldasid üksnes teaduslaeva hankimist ja hanke tulemusena tarnitud laev on

toodetud üksnes RHS § 28 lg 4 p-s 1 toodud eesmärgil. Kõnealune laev oli juba enne müüja

Bell-Marine OÜ poolsete ümberehituste tegemist teaduslaev (seda näitavad nt ahtri tekipind,

puhtavee paagi mahutavus, sukeldumisplatvorm, tualettruumi lahendus jne). Bell-Marine OÜ

tegi kaebaja spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt veel täiendavaid muudatusi enne laeva

kaebajale võõrandamist (nt mootorite vahetus, ankurdussüsteemi ümberehitus jne). Ekspert

leidis, et tegemist on eritellimusel toodetud laevaga, mis ei sarnane turul olemasoleva

masstoodanguna toodetud laevaga.

3-14-51132

4(16)

6.7. Vastustaja I tugines toetuse vähendamise ulatuse kindlakstegemisel Vabariigi Valitsuse

22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel

ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (VV määrus nr 278)

§ 111 lg-le 1 ja lg 3 p-le 1. Nimetatud normid reguleerivad toetuse tagasinõudmist, mitte

vähendamist enne väljamaksmist. Seega puudus vastustajal I õiguslik alus ilma kaalutlemata ja

põhjendamata toetuse vähendamiseks 25% ulatuses. VV määrus nr 278 on põhiseadusevastane,

sest olulistes küsimustes regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule on vastuolus

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1.

6.8. VV määruse nr 278 § 11 lg 1 järgi tulnuks otsus teha 45 kalendripäeva jooksul. Tähtaeg

hakkas kulgema 15.10.2013 (Hannes Vaski arvamuse kuupäevale järgnev päev) ja lõppes

28.11.2013. Otsus tehti 20.02.2014, seega 3 kuud hiljem.

6.9. VV määruse nr 278 nr 111 lg 1 lubab toetuse tagasi nõuda 25% ulatuses hankelepingu

summast üksnes siis, kui rikkumise tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata

või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. Otsuses ei ole selgitatud ega

tõendatud, et kahju oleks üldse tekkinud ja et selle suuruse hindamine oleks võimatu või

raskendatud. Vastustaja I ei ole tuvastanud, et mõni oluline potentsiaalne pakkuja jäi

hankemenetlusest teavitamata ja seetõttu konkurents efektiivselt ära kasutamata. Kui avatud

hankemenetlustes

osales

5-6

pakkujat,

siis

vaidlusaluses

hankes

saatis

kaebaja

hankedokumendid 10 potentsiaalsele pakkujale.

6.10. Otsuses ei ole viidatud õigusnormile, mille alusel on leitud, et tegemist on abikõlbmatute

kuludega. Seega on otsus kontrollimatu.

7. Vastustaja I palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse näol on tegemist erandliku

hankemenetlusega, mille kasutamine on lubatud üksnes konkreetsetel RHS-s sätestatud juhtudel

– kui soovitavat hankeobjekti pole võimalik või on ebamõistlik turult hankida. Kuna erandliku

hankemenetluse kasutamine on seotud suurema ohuga riigihanke üldpõhimõtete rikkumisele,

tuleks hankemenetluse liigi valiku aluseid tõlgendada alati kitsendavalt ja täita olulist

põhjendamiskohustust. RHS § 28 lg 4 p 1 kohaldamisel omab otsustavat tähtsust hangitava asja

tootmise, mitte kasutamise eesmärk. Juhul, kui ettevõtja toodab asju, mida mh on võimalik

kasutada ka teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil, ja pakub neil

seejuures ka avatud turul, ei ole sellega veel täidetud RHS § 28 lg 4 p-s 1 nimetatud eeldus.

Sellise hankemenetluse liigi valikut õigustab turul uue asja hankimine. Hankija vajadustele

kohandamine ei kvalifitseeru uue toote tootmise alla.

7.2. Kaebaja on pidanud varasemalt võimalikuks hankida laeva avatud hankemenetluse käigus.

Hange 134689 ei nurjunud, vaid leping jäi võitja tõttu hiljem täitmata. Seega oli avatud

hankemenetluse kaudu võimalik uurimisalust soetada ja turul oli huvitatud isikuid. Kaebaja on

piiranud hankemenetlusel potentsiaalsete pakkujate ringi mh hankelepingu täitmise

ebarealistliku tähtajaga. Kaebaja vastusest pakkumuse esitamisest huvitatud isiku küsimusele

nähtub, et kaebaja hinnangul valitses veesõidukite turul arvestatav konkurents. Seetõttu jääb

selgusetuks, mis põhjusel otsustas kaebaja potentsiaalsete pakkujate ringi piirata ja jätta avatud

hankemenetluse läbi viimata.

7.3. Hanke 143127 tehnilist kirjeldust muudeti varasemate hankedokumentidega võrreldes,

kusjuures muudeti soetatava aluse üldist kirjeldust, mõõtmeid, jõudlust ja varustatust. Eeltoodu

võimaldab järeldada, et kaebaja on hankedokumentides kirjeldanud juba olemasolevat laeva.

Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja viis enne hankemenetlust läbi turu-uuringu ja määras

hankelepingu täitmiseks ebarealistlikult lühikese tähtaja.

3-14-51132

5(16)

7.4. Laevu ei toodeta masstoodanguna, kuid laev ei ole ka toode, mida valmistatakse üksnes

teadusuuringu, katsete või arendustegevuse eesmärgil. Vastustaja ei tuvastanud küll kaebaja

soetatud laeva algse tootmise eesmärki, kuid kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid kohandusi

laevale tehti, mida ei oleks ükskõik milline laevandussektoris tegutsev tootja olnud suuteline

täitma või lisanduvaid esemeid tarnima ja olemasolevale laevale paigaldama.

7.5. Vaidlustuste esitamata jätmine riigihankemenetluses ei mõjuta vastustaja õigust kontrollida

struktuuritoetuste menetluse käigus hanke läbiviimise õiguspärasust.

7.6. Hannes Vaski ekspertarvamus kinnitas, et vaidlusaluse laeva näol on tegemist tavalise

töölaevaga, millele pidi olema võimalik ja olid paigaldatud teadustöö teostamiseks vajalikud

seadmed. Ekspertarvamust toetavad ka teised vastustaja tuvastatud asjaolud. Ekspertiis telliti

Hannes Vaskilt, kes oli kantud ainsa merenduseksperdina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

peetavasse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Vastustaja ei nõustu kaebaja

etteheidetega ekspertarvamusele.

7.7. Vastustaja ei nõustu Kalle Aegi ekspertarvamuse järeldustega, et vaidlusaluse laeva puhul

oli juba algselt tegemist üksnes teadusuuringute tarbeks ehitatud laevaga. Järeldused on

oletuslikud ja tähelepanuta on jäänud tõsiasi, et eksperdi poolt üksnes teaduslaevale omistatud

tingimused on nõutavad ka tavaliste töölaevade puhul. Soome veebilehe andmetel on

Aludevil 33 mudeli näol tegemist standardseeriaga. Laeva tellija saab ise otsustada, millist

viimistlust, varustust ja seadmeid ta soovib. Seetõttu ei ole eksperdi arvamus masstoodangu

tunnuste puudumise kohta veenev.

7.8. Vastustaja kohaldas analoogia korras VV määruse nr 278 § 111. Kui RHS nõuete rikkumine

oleks tuvastatud pärast toetuse väljamaksmist, oleks väljamakstud toetus VV määruse nr 278

§ 111 alusel sellises määras tagasi nõutud. Vastustaja kohustus mitte maksta toetust selliste

kulude katteks, mille tegemisel ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid, tuleneb ka

Euroopa Liidu õigusaktidest ja EK praktikast (Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.1995 määrus

nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) art 1, art 4 lg-d 1 ja 2; Euroopa

Liidu Nõukogu 11.07.2006 määrus nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999) art 2 lg 7, art 98 lg 2; EK 21.12.2011 otsus asjas

nr C-465/10, p 46; otsus asjas nr C-383/06-C-385/06). Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste

seaduse (STS) § 23 lg-id 1 ja 2 arvestades ei saa kaebajal olla tekkinud õigustatud ootust, et

toetus igal juhul välja makstakse. Avalik huvi, et struktuurifondide vahendeid kasutataks

eesmärgipäraselt, on kaalukam kaebajale kaasnenud tagajärgedest. Hankereeglite rikkumise

korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on

potentsiaalse kahjuga. Õige hankemenetluse liigi valikul oleks võinud pakkujate ring olla laiem

või pakkumused teiste maksumusega, mida on tagantjärele võimatu või väga keeruline

tuvastada. Seejuures ei ole tähtsust, kui mitu potentsiaalset pakkujat jäi hankemenetlusest

teavitamata. VV määruses nr 278 sätestatud tagasinõude määradega on juba kohustuse eiramise

võimalikku mõju kaalutud (Tallinna Halduskohtu lahend asjas nr 3-11-1694, p 1.4). Vastustaja

arvestas asjaoluga, et kaebaja avaldas hanketeate ka oma veebilehel, mistõttu ei piiratud

hankemenetluses osalejate ringi täielikult. Kui kaebaja ei oleks seda teinud, oleks toetus täiel

määral tagasi nõutud.

7.9. Kulu abikõlblikkuse eeldused on toodud STS § 2 p-s 2. Viite puudumine Vabariigi

Valitsuse 31.01.2007 määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude

abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord“ (VV määrus nr 26)

§-le 15 ei muuda otsust õigusvastaseks. Otsus on järgitav ja kontrollitav. Toetuse saaja kohustus

järgida RHS-s sätestatut on kirjas haridus- ja teadusministri 12.06.2009 määruse nr 55

3-14-51132

6(16)

„Alameetme „Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“

tingimused“ (HTM määrus nr 55) § 19 p-des 5 ja 13. Vastustaja ei ole väitnud, et RHS § 28 lg 4

p 1 rikkumine muudab kulu põhjendamatuks, ebamõistlikuks või mittevajalikuks. Vastustaja

leidis, et kuivõrd toetuse saaja pole hanke läbiviimisel korrektselt järginud RHS-s sätestatud

nõudeid ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise eeldused pole

täidetud, siis ei ole hanke 143127 tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulu tehtud

kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega ja on seetõttu osaliselt mitteabikõlblik. Toetuse

väljamaksmisest keeldumise aluse andis ka HTM määruse nr 55 § 21 lg 8.

8. Vastustaja II palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. RHS § 28 lg 4 p-st 1 ei tulene nõuet, et hanke ese peab olema toodetud alles pärast

hankelepingu sõlmimist. Kahtluse all ei ole asjaolu, et hangitud laeva hakatakse kasutama

teadusuuringute läbiviimiseks. RHS § 28 lg 4 p 1 ei räägi asja kasutamise, vaid tootmise

eesmärgist. Bell-Marine OÜ tegeleb kaatrite edasimüügiga, mitte toomisega. RHS § 28 lg 4 p 1

eeldab asja tootmist, mitte soetamist või kohandamist, seega puudus kaebajal õigus nimetatud

hankeliigi kasutamiseks. Kõne alla ei saa tulla ka Soomes toodetud laeva oluline

ümberehitamine, kuna hankelepingu täitmise niivõrd lühikene tähtaeg ei olnud selleks piisav.

Seejuures puudutas ümberehitus vaid väiksemat osa hankedokumentides laevale esitatud

tehnilistest tingimustest. Ümberehitust ja varustuse vahetust ei saa samastada laeva tootmisega.

Esimese hankemenetluse viis kaebaja läbi avatud hankemenetlusena, seega pidas kaebaja

võimalikuks soetada laeva avatud hankemenetluse kaudu. Enne uue hankemenetluse läbiviimist

muutis kaebaja hanke nõudeid, et selle kirjeldus vastaks Bell-Marine OÜ-l olemasolevale

laevale ja seda oleks võimalik tarnida lühikese aja jooksul.

8.2. Hanke vaidlustamata jätmine ei tähenda, et potentsiaalsete pakkujate õigusi poleks rikutud.

8.3. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega Hannes Vaski ekspertarvamusele. Kui ka jätta

kõrvale õiguslik hinnang, mis puudutab vahetult RHS §-s 28 sätestatud aluse kohaldamist, ei

muuda see teisi erialastel teadmistel põhinevaid järeldusi.

8.4. Kalle Aegi esitatud masstoodangu kriteeriumid ei ole asjakohased. Vaidlusaluse laeva

mudel Aludevil 33 on töölaevade baasmudel. Laeva tellija saab ise otsustada, millist viimistlust,

varustust ja seadmeid ta soovib. Tegemist on standardseeriaga. Seega ei ole eksperdi

põhjendused masstoodangu tunnuste puudumise kohta veenvad. Vastustaja ei nõustu ka

eksperdi 14.01.2016 järeldusega, et mereuuringute spetsiifilisteks tingimusteks olid, et tegemist

peab olema väikelaevaga ranniku ja avamere uuringuteks, registreeritud minimaalselt

10 inimesele; lahtine komandosild või sarnane sellele, juhtimaks laeva väljaspool roolimaja;

tualett- ja duširuum, eraldi sissepääsuga tekilt; ahtris tööpinda vähemalt 4 m2; puhtavee paagi

mahutavus vähemalt 200 l. Selliseks tingimuseks ei saa olla ka sukeldumisplatvormi olemasolu,

sest ekspert on ise möönnud, et antud suurusega laevad on sageli varustatud sukeldumisredeliga.

Mitte ükski nimetatud tingimustest ei anna kindlat alust selleks, et lugeda laev üksnes

teadusuuringute, katsete, õppe- ja arendustegevuse eesmärgil toodetud laevaks.

8.5. Vastustaja I õigus jätta toetuse välja maksmata tulenes STS § 23 lg-test 1 ja 2, HTM

määruse nr 55 § 21 lg-st 8 ja rahandusministri 01.03.2007 määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013

struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“ (RM määrus nr 15) § 3 lg-st 14. STS § 26

lg 2 p 7 järgi võib tagasinõudmise otsuse teha, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle õigusaktidega

pandud kohustusi. Juhul, kui toetust ei ole välja makstud, jäetakse see teatud osas välja

maksmata, sest vastasel juhul oleks see vastuolus kulude abikõlblikkuse põhimõtetega.

Vastustaja I kohaldas põhjendatult analoogia korras VV määruse nr 278 § 111 lg 3 p-s 1

kehtestatud piirmäära. Hankereeglite rikkumise korral on tegemist potentsiaalse kahjuga, mis

võis tekkida. Arvestades kahju suuruse kindlaksmääramise keerukust, on potentsiaalse kahju

3-14-51132

7(16)

tekkimine juba kaalutud ja kaetud VV määruses nr 278 toodud hankereeglite rikkumise

loeteluga. Hanketeate avaldamisel võinuks pakkujate hulk olla suurem ja ka laeva maksumus

võinuks olla teine.

8.6. VV määruse nr 278 § 11 lg 1 võimaldab menetlustähtaega pikendada. Arvestades rikkumise

raskust ja valdkonna spetsiifikat, mis eeldas ka ekspertiisi läbiviimist, on otsuse tegemisega

viivitamine põhjendatud. Kuna tähtaja rikkumine ei saanud asja otsustamist mõjutada, kohaldub

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58.

8.7. Kuna kaebaja ei järginud RHS-s kehtestatud nõudeid, siis oli laeva soetamise kulu teatud

osas mitteabikõlblik STS § 2 p 2 ja VV määruse nr 26 § 15 tähenduses.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidluse all on küsimused, kas kaebaja kasutas teadustöö tegemiseks vajaliku laeva

hankimisel õiget hankemenetluse liiki ja kas vale hankemenetluse liigi korral oli

struktuuritoetuse vähendamine 25% ulatuses õiguspärane.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kohaldamise tingimused

10. RHS § 28 lg 4 p 1 järgi on hankijal asjade hankelepingu sõlmimisel õigus lisaks sama

paragrahvi lg-s 2 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes

teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja see ei hõlma asju, mida

toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadus- või arendustegevusega seotud kulude

katmiseks.

11. Eesti kohtute ega VAKO praktikas ei ole seda normi varem tõlgendatud.

12. RHS viidatud normi aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.03.2004 direktiivi

nr 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste

riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) art 31 p 2 alapunkti a järgi võivad

ostjad asjade riigihankelepingute puhul hankelepinguid sõlmida väljakuulutamiseta

läbirääkimistega menetluse alusel, kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes teadusuuringu,

katse või arendustegevuse eesmärgil; seda sätet ei kohaldata kaubandusliku tasuvuse loomiseks

mõeldud masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks.

13. Ka selle normi kohta puudub EK selgitav praktika, peale 11.09.2014 otsuse asjas

nr C-19/13, mille p-s 49 on rõhutatud, et läbirääkimistega menetlust võib kasutada üksnes

juhtudel, mis on ammendavalt loetletud direktiivi 2004/18 art-tes 30 ja 31, ning et see menetlus

on avatud ja piiratud menetlusega võrreldes erandliku iseloomuga.

14. Direktiivi 2004/18 art 31 p 2 alapunktiga a sarnase normi näeb ette ka hetkel kehtiv Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi nr 2014/24/EL (riigihangete kohta ja direktiivi

2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) art 32 lg 3 p a. Direktiivi 2014/24 art 26 lg-st 6

nähtub, et seda hankemenetluse liiki võib kasutada art-s 32 selgelt osutatud konkreetsetel

juhtudel ja asjaoludel, muudel juhtudel ei ole selle kasutamine lubatav. Direktiivi 2014/24

preambula p 50 selgitab, et konkurentsile kahjuliku mõju vältimiseks tuleks väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlust kasutada ainult väga erandlikes olukordades. Sellist erandit

võiks kasutada nt juhul, kui algusest peale on selge, et väljakuulutamine ei aitaks konkurentsi

suurendada või saavutada paremat hanketulemust, eelkõige seetõttu, et objektiivsetel asjaoludel

leidub ainult üks ettevõtja, kes suudab lepingut täita.

3-14-51132

8(16)

15. Enne direktiivi 2004/18 kehtestama hakkamist kehtis Euroopa Liidu Nõukogu 14.06.1993

direktiiv nr 93/36/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord),

mille art 6 lg 3 p b järgi võivad tellijad sõlmida tarnelepinguid läbirääkimistega menetluse alusel

asjakohast teadet avaldamata, kui asjaomaseid tooteid valmistatakse üksnes uuringu, katse või

arendustegevuse eesmärgil, ei kohaldata seda sätet ärilise elujõulisuse loomiseks mõeldud

masstoodangu suhtes ega uurimis- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks. Selle

direktiivi preambula järgi tuleks läbirääkimistega menetlust pidada erandlikuks ja seetõttu

tuleks seda kohaldada üksnes kindlaksmääratud juhtudel.

16. EK on 08.04.2008 otsuses asjas nr C-337/05 selgitanud, et läbirääkimistega menetlust tuleb

pidada erandlikuks ja seetõttu tuleks seda kohaldada üksnes kindlaksmääratud juhtudel. Selleks

puhuks on sama direktiivi art 6 lg-tes 2 ja 3 ammendavalt ja sõnaselgelt loetletud need ainsad

erandid, kui läbirääkimistega menetlus on lubatud (p 56). Kohtupraktika kohaselt tuleb erandeid

reeglist, mille eesmärk on tagada asutamislepinguga tunnustatud riigihankelepingute sektorit

puudutavate õiguste efektiivsus, tõlgendada kitsalt. Et mitte võtta direktiivilt 93/36 tema

kasulikku mõju, ei tohi liikmesriigid näha ette uusi läbirääkimistega menetluse kasutamise

juhtusid, mida ei ole selles direktiivis ette nähtud, või lisada direktiivis sõnaselgelt ette nähtud

juhtudele uusi tingimusi, mille tulemusena nimetatud menetluse kasutamine on lihtsam (p 57).

Erandile tugineda sooviv isik kannab tõendamiskoormist selle erandi tegeliku esinemist

tõendavate erandlike asjaolude osas (p 58).

17. EK leidis 15.01.2013 otsuses asjas nr T-54/11 direktiivi 93/36 art 6 lg 3 p b tõlgendades, et

kuna Hispaania ametiasutused teadsid väga hästi, milliseid seadmeid neil oli oma eesmärgi

saavutamiseks vaja, ja lepingu tehniliste kirjelduste ükski tingimus ei jätnud muljet, et edukaks

tunnistatud ettevõtja peaks välja töötama uue toote, mis on mõeldud uuringu-, katse- või

arendustegevuseks, siis oli tegemist konkreetselt määratletud ja juba turul olevate, Hispaania

ametivõimude poolt üksikasjalikult kirjeldatud infotehnoloogiaseadmete ja arvutiga

mitteseotud seadmete paigaldamisega, mida sektori tavapärane tarnija oleks olnud võimeline

tegema (p-d 41, 43). Seetõttu ei olnud tegemist lepinguga, mis on mõeldud üksnes teadus-,

katse-, uurimis- või arendustegevuseks valmistatud toodete tarnimiseks direktiivi 93/36 art 6

lg 3 p b tähenduses (p 45).

18. Eeltoodust nähtuvalt on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust võimalik

kasutada, kui hankemenetluse esemeks olevaid asju toodetakse üksnes (mitte mh ka)

teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja tegemist ei tohi olla asjaga,

toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna. Sellise hankemenetluse liigi puhul on oluline

hangitava eseme tootmise, mitte kasutamise eesmärk. Selleks, et vältida konkurentsile kahjuliku

mõju avaldamist ja tagada riigihankeõiguse efektiivsust, tuleks nimetatud hankemenetluse liiki

kasutada väga erandlikes olukordades (vt direktiivi 2014/24 preambula p 50). Oluline on, kas

hanke väljakuulutamine aitaks konkurentsi suurendada ja kas ka tavapärane valdkonna ettevõtja

suudaks lepingut täita. Erandeid tuleb tõlgendada kitsendavalt ning erandile tugineda sooviv

isik peab tõendama erandi tegelikku esinemist tõendavaid erandlikke asjaolusid.

Laeva tootmise eesmärk

19. Hannes Vaski 14.10.2013 ekspertiisiakti tuleb käsitleda dokumentaalse tõendina

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 2 tähenduses, mitte eksperdiarvamusena

TsMS § 294 lg 1 tähenduses. Hannes Vask on oma ekspertiisiaktis avaldanud nii

merendusvaldkonda puudutavaid kui ka õiguslikke hinnanguid. Kuna õigust peab tõlgendama

kohus, siis jätab kohus Hannes Vaski õiguslikud seisukohad asja lahendamisel tähelepanuta.

Küll aga peab kohus võimalikuks arvestada tema merendusvaldkonda puudutavate

seisukohtadega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 30.05.2014 e-kirjast nähtuvalt oli Hannes

3-14-51132

9(16)

Vask 18.10.2010–15.12.2013 kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja merenduse

ekspertiiside valdkonnas täpsustusega merekindlustus, merekaubavedu, mereõnnetused,

mereturvalisus, reisijate vedu veetranspordiga, merekeskkonna kaitse. Eeltoodust ei nähtu, et

Hannes

Vask

oleks

olnud

ekspert

ka

laevaehituse

valdkonnas,

kuid

üldiseid

merendusvaldkonna alaseid teadmisi võib tema puhul eeldada.

20. Praeguses asjas on ekspertiisi teostanud väikelaevade ehitusega tegeleva Baltic Workboats

AS kvaliteedijuht Kalle Aeg, kes koostas 08.10.2015 ekspertiisiakti ja 14.01.2016

ekspertiisiakti täienduse.

21. Hannes Vask ja Kalle Aeg jõudsid oma arvamustes erinevatele seisukohtadele. Hannes

Vask leidis, et kaebaja hangitud laeva näol oli tegemist tavalise töölaevaga, millele pidi olema

võimalik ja olid paigutatud teadustööde teostamiseks vajalikud seadmed. Kalle Aeg seevastu

leidis, et tegemist oli üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil

toodetud laevaga, mis ei olnud samas masstoodang. Ka hanketingimused nägid eksperdi arvates

ette üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil toodetud laeva

hankimise, mis ei olnud samas masstoodang. Kalle Aeg leidis ekspertiisiakti täienduses, et

hangitud laev vastas ka enne Bell-Marine OÜ poolt muudatuste tegemist teadusuuringute,

katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil toodetud laevale esitatavatele spetsiifilistele

hanketingimustele.

22. Hannes Vask ja Kalle Aeg olid ühel arvamusel selles, et mereuuringute spetsiifilised olid

hankedokumentide tehnilises kirjelduses toodud järgmised tingimused:

− p 13 – ankur peab asuma laeva vööris või ahtris; mõlema ankru jaoks peab olema

elektriline vints; tsingitud ankrud (15-20 kg) ühendatud ankruköiega või ankruketiga

või kombinatsioonina ketist ja köiest; pikkus 30-50 m;

− p 19 – ahtris tekipinda (tööpinda) vähemalt 4 m2;

− p 27 – vööripõtkur;

− p 47 – laev peab olema varustatud vintsiga tõstesüsteemiga teadusaparatuuriga

töötamiseks (nt baromeeter, zooplanktoni võrk ning põhjaammutaja); tõstesüsteemi

kandejõud peab olema vähemalt 400 kg ja ulatuma 1 m pardast väljapoole ja tõstekõrgus

sukeldumisplatvormist vähemalt 2 m; tross peab olema roostevaba (paksus vähemalt

3 mm ja pikkus vähemalt 150 mm); vintsil peavad olema reguleeritavad kiirused:

aeglane-kiire;

− p 48 – merevee pump proovide, laeva ja sukeldumisvarustuse puhastamiseks;

minimaalselt 20-30 l/minutis;

− p 49 – kabiinis peavad olema töölaud/laborilaud, kokkupandav, veekindel ja vastupidav

kemikaalidele;

− p 50 – sügavkülmik pardal, kogumismahutavus minimaalselt 40 liitrit;

− p 60 – sukeldumisplatvorm peab olema vähemalt 3000×800 mm; võib olla kinnitatud

poltidega kere külge;

− p 61 – sukeldumisredel sukelduja jaoks;

− p 62 – sukeldumisballooni hoidjad, 2 tükki, eemaldatavad, ja sukeldumisvarustuse

hoidjad, reelingute külge kinnitatud, eemaldatavad.

3-14-51132

10(16)

23. Hannes Vask on lugenud mereuuringute spetsiifiliste tingimuste hulka ka:

− p 57 – lisa diiselelektrigeneraator, vähemalt 3,5 kW;

− p 58 – 230 V pistikupesad tekil vööri- ja ahtriosas.

24. Kalle Aeg on lugenud mereuuringute spetsiifiliste tingimuste hulka ka:

− p 1 – väikelaev ranniku- ja avamere uuringuteks, registreeritud minimaalselt (eksperdi

arvates on siin silmas peetud „maksimaalselt“) 10-le inimesele;

− p 7 – lahtine komandosild või sarnane sellele, juhtimaks laeva väljaspool roolimaja;

− p 14 – tualett- ja duširuum, eraldi sissepääsuga tekilt;

− p 22 – puhtavee paagi mahutavus vähemalt 200 liitrit;

− p 51 – töötuled ahtri ja teki jaoks;

− p 59 – navigatsiooni varustus, plotter, radar, sonar, VHF raadio ja kompass.

25. Hannes Vask leidis, et tarnija pidi paigutama laevale abimasina (diiselgeneraatori), 220 V

elektrisüsteemi, sukeldumist võimaldava varustuse ja tõsteseade. Samuti on ta üldsõnaliselt

leidnud, et tegemist oli tavalise töölaevaga, millele pidi olema võimalik ja olid paigutatud

teadustööde teostamiseks vajalikud seadmed.

26. Kalle Aeg seevastu leidis, et hankedokumentide tehnilise kirjelduse p-des 13, 27, 47, 48,

49, 50, 51, 59, 60, 61 ja 62 toodud tingimuste näol oli tegemist lihtsalt paigaldatavate tehniliste

seadmetega; tehnilise kirjelduse p 1, 7, 14, 19 ja 22 sai aga täita vaid laeva toomisprotsessi

käigus. Kohus peab vajalikuks analüüsida viimati nimetatud tehnilise kirjelduse punkte

põhjalikumalt.

27. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 1 osas, et tegemist ei ole mereuuringute

spetsiifilise tingimusega, vaid näitab hankija soovitud laeva tüüpi (B-kategooria väikelaev),

kasutuseesmärki ja suurust. Kalle Aeg leidis, et tingimus näitab hankija soovi hankida töölaev,

mis kuulub oma mõõtmetelt väikelaevade kategooriasse. Ekspert viitas vastuolule hangitava

laeva otstarbe ja väikelaeva otstarbe vahel. Viimase all ei ole mereohutuse seaduse (MSOS) § 2

p-s 3 peetud silmas töölaeva.

MSOS § 2 p-st 3 ei nähtu tõepoolest, et väikelaevade all peetakse silmas töölaevu, samas ei sea

see kaebajale takistusi mereuuringute tarvis sellise väikelaeva soetamiseks. Kaebaja teab ise

hankijana oma vajadusi ja kui talle piisab mereuuringute läbiviimiseks üksnes väikelaevast, siis

on tal õigus mereuuringute tarvis selline laev soetada.

Kohus nõustub Hannes Vaskiga, et tehnilises kirjelduses on teatav vastuolu laeva kategooria

osas. Väikelaevade kategooriad on nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

11.05.2011 määruse nr 32 „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad

vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega

korraldatakse tasu eest vabaajareise“ §-s 2. Sellest nähtuvalt kasutatakse A-kategooria laevu

ookeanil, B-kategooria laevu avamerel, C-kategooria laevu rannalähedases vees ja

D-kategooria laevu kaitstud vees. Kaebaja on tehnilise kirjelduse p-s 5 viidanud C-kategooriale,

kuid p-s 1 avaldanud soovi hankida väikelaev ranniku- ja avamere uuringuteks, mis viitab

B-kategooria laevale. Kaebaja poolt varem läbi viidud riigihangete 130841 ja 134689

hankedokumentidest nähtub, et kaebaja soovis hankida B-kategooria laeva. Kalle Aeg on

ekspertiisi läbiviimise käigus tuvastanud, et laev vastas C-kategooria nõudele.

3-14-51132

11(16)

Kuigi laeva kategooria või suurus ei näita iseenesest, et tegemist on mereuuringute tarvis

soetatava laevaga, näitab tingimuse esimene pool („ranniku- ja avamere uuringuteks“) laeva

hankimise eesmärki. See seab pakkujatele piirangud, milliseid laevu saab pakkumuses esitada.

Kohus nõustub Kalle Aegi seisukohaga, et tehnilise kirjelduse p 1 tuleb lugeda mereuuringute

spetsiifiliseks tingimuseks.

28. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 7 osas, et lahtine komandosild on töölaevade

puhul hädavajalik, kuid sellist võimalust kasutatakse ka vaba aja veetmiseks mõeldud alustel.

Kalle Aeg tõi ekspertarvamuses välja, et vestlusest laeva kapteniga selgus, et selline tingimus

on vajalik laeva juhtiva tüürimehe ja uurijate omavahelise suhtluse lihtsustamiseks tööde

tegemise ja laeva juhtimise käigus, samuti saab tüürimees sellisel juhul operatiivselt uurijaid

abistada.

Kohtul puuduvad teadmised erinevate laevade ehituslike eripärade kohta ja seetõttu võimalus

hinnata, kas väikelaevade puhul on lahtine komandosild tavapärane või mitte ning kas ja kui

sageli on lahtine komandosild olemas töölaevadel. Kuna tegemist on eelduslikult tingimusega,

mida ei ole võimalik valmisehitatud laevale hiljem juurde ehitada, ja Kalle Aegi

ekspertarvamusest nähtub, et kaebaja on pidanud sellise tingimuse olemasolu mereuuringute

teostamisel hädavajalikuks, siis tuleb ka see tehnilise kirjelduse punkt lugeda mereuuringute

spetsiifiliste tingimuste hulka. Samas on Kalle Aegi ekspertiisiakti täiendusest näha, et lahtise

komandosilla osas tehti mingeid ümberehitusi.

29. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 14 osas, et tualettruumi nõue tuleb õigusaktidest

ja sellises suuruses laevadel on tavapäraselt olemas ka duširuum. Tekilt sissepääsu nõue ei ole

küll tavapärane, kuid ei seondu ka mereuuringutega. Kalle Aeg leidis ekspertarvamuses, et

sellist nõuet õigusaktidest ei tule. Tualeti ja duširuumi vajadus on seotud uuringute pikaajalise

teostamisega ja laeva peatumisega väikestes sadamates, kus puuduvad tualeti ja duširuumi

kasutamise võimalused. Tekilt sissepääs lihtsustab tualeti kasutamist tööde tegemise ajal.

On usutav, et valmisehitatud laeva ei saa enam ümber ehitada selliselt, et rajada sinna tualett ja

duširuum või teha neisse sissepääs varasemast erinevalt teki kaudu. Tegemist peab olema laeva

ehitamise käigus täidetud tingimustega. Kohtu hinnangul ei saa tualeti olemasolu olla

mereuuringute spetsiifiline tingimus, sest tõenäoliselt on tualeti kasutamise vajadus ka muudel

töölaevadel. Samas ei ole usutavasti teistel töölaevadel töötavatel isikutel vajadust laeval duši

kasutamise järele. Seega võib duširuumi olemasolu nõuet pidada mereuuringutega seotud

nõudeks. See, et kaebaja ei ole varasemates hangetes duširuumi olemasolu nõudnud, et välista

tema õigust uues hankes hanketingimusi täiendada (nt uurijatelt laekunud soovide alusel).

Samuti ei välista see seda, et viidatud tingimus tuleb lugeda pigem mereuuringuteks mõeldud

laeva kui lõbusõiduks või mõne muu töö tegemiseks mõeldud laeva jaoks vajalikuks.

30. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 19 osas, et tegemist on mereuuringute tegemiseks

vajaliku tingimusega. Kalle Aeg märkis ekspertarvamuses, et ahtritekk on uuringute

läbiviimiseks põhiline töökoht. Selle koha iseloomustamine hanke tehnilises kirjelduses on

oluline ja võimaldab uuringute läbiviijale vajaliku tööpinna olemasolu. Kalle Aegi

ekspertiisiakti täiendusest nähtub, et Bell-Marine OÜ on laeva ümberehitustööde käigus

suurendanud ahtriteki pinda veelgi ja hetkel on tekil pinda 5,3 m2.

Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega, et kuna ahtritekki kasutatakse uuringute

läbiviimiseks, on tekipinna suurus oluline näitaja, eristamaks teaduslaeva tavalisest töölaevast.

Vastustaja II väide, et kaebaja on ahtriteki pinna nõutavat suurust eelnevate hangetega võrreldes

vähendanud, ei ole siinkohal määrav. Seejuures vähendas kaebaja riigihanke 134689

hankedokumentidega võrreldes nõutavat teki pinda vaid 0,4 m2 võrra. Tegemist ei ole

märkimisväärse vähendusega, mis võimaldaks järeldada, et ahtriteki suurus ei ole

3-14-51132

12(16)

mereuuringute läbiviimiseks oluline tingimus. Tõepoolest nähtub ekspertiisiaktist, et Bell-

Marine OÜ on teinud tekipinna suurendamiseks ümberehitustöid ja nüüdseks on laeval

tekipinda üle 5 m2. Kohtul puudub teave, kui suur oli laeva tekipind enne ümberehitustöid.

Arvata võib, et teki pinda ei saa juurde ehitada päris tühja koha peale, seega pidi laev ka enne

olema suhteliselt suure tekipinnaga. Suurt ahtriteki pinda võib pidada mereuuringute

spetsiifiliseks tingimuseks.

31. Hannes Vask leidis tehnilise kirjelduse p 22 osas, et tegemist ei ole mereuuringute

spetsiifilise tingimusega. Tingimus tagab laeva suure autonoomsuse ja suurendab ajavahemikku

punkerdamiste vahel, kuid vähendab võimaliku pardale võetava teadusaparatuur kaalu. Kalle

Aeg selgitas ekspertarvamuses, et puhtavee tanki mahutavust töölaevadel ei ole

laevaehitusreeglitega määratletud. Laeva omanik peab ise otsustama, kui mitmele laeval

viibijale ja kui pika aja jooksul peab veevarudest jätkuma. Suurt veetanki on tõenäoliselt nõutud

tagamaks põhjamuda proovidega tegelevatele uurijatele vajalikud hügieeninõuded ja duši

kasutamise võimalus. Kalle Aeg selgitas ekspertiisiakti täienduses, et tavaliselt jäävad selliste

mõõtmetega töölaevade magevee tankide mõõtmed vahemikku 25-150 liitrit. Suure magevee

tanki vajadus viitab soovile kasutada laeva töödeks, mille läbiviimiseks kulub palju magedat

vett. Tavaliselt on puhtavee ja reovee tankid ühesuurused. Praegusel juhul on reovee tanki

suurus 150 liitrit ja puhtavee tanki suurus 200 liitrit. Tankide suuruste erinevusest järeldub, et

50 liitrit kasutatud magevett ei ole mõeldud suunamiseks reovee tanki, vaid üle parda. Selline

täiendav lisaraskus muudab laeva hüdrodünaamilisi omadusi, järelikult pidi see tingimus olema

laeva sihtotstarbeliseks kasutamiseks oluline. Vestlusest laeva meeskonnaga selgus, et magedat

vett on vaja mõnede merepõhja proovide pesemiseks. Veetank on paigaldatud laeva põhja ja

siseruumide põrandakarkasside vahele, seega on veetanki hilisem lisamine keeruline. Bell-

Marine OÜ ümberehitustöödest sellist tööd ei nähtu. Seega lisati suur veetank laeva

ehitusprotsessi käigus.

Kohtu hinnangul on Kalle Aegi selgitused veenvad. Tankide erinev suurus viitab sellele, et

ülejäänud 50 liitrit vett ei ole mõeldud suunamiseks reovee tanki ja seega kasutamiseks nt

tualett- või duširuumis. Suunamine üle parda näitab, et vett kasutatakse merele ohutuks

tegevuseks, eeldatavasti põhjaproovide pesemiseks. Usaldades laevaehituslikke teadmisi

omava Kalle Aegi väidet, et tavaliselt on puhtavee ja reovee tankid ühesuurused, võib nõustuda

eksperdi hinnanguga, et puhtavee tanki suurem suurus võib viidata mereuuringute

spetsiifilisusele.

32. Tehnilise kirjelduse p 60 osas on nii Hannes Vask kui Kalle Aeg leidnud, et tegemist on

mereuuringute spetsiifilise tingimusega. Hannes Vaski arvates on sellise suurusega laevad

sageli varustatud sukeldumisplatvormiga. Kalle Aeg leidis ekspertiisiakti täienduses, et

sukeldumisplatvorm on iseenesest lihtsast paigaldatav. Kuna aga Bell-Marine OÜ

ümberehitustöödest ei nähtu sukeldumisplatvormi paigaldamist, pidi see olema juba

algupäraselt laeva korpusele paigaldatud. Eksperdi arvates võimaldas ka see asjaolu järeldada,

et tegemist oli üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- ja arendustegevuse eesmärgil toodetud

laevaga.

Kohtul puuduvad teadmised erinevate laevade ehituslike eripärade kohta ja seetõttu võimalus

hinnata, kas väikelaevade puhul on sukeldumisplatvorm tavapärane või mitte ning kas ja kui

sageli on sukeldumisplatvorm olemas ka töölaevadel. Kuna mõlema eksperdi arvates on

tegemist mereuuringute spetsiifilise tingimusega ja Kalle Aegi ekspertarvamusest nähtub, et see

tingimus oli täidetud juba laeva tootmisprotsessi käigus, siis tuleb ka see tehnilise kirjelduse

punkt lugeda mereuuringute spetsiifiliste tingimuste hulka. Seejuures ei ole oluline, millise

suurusega sukeldumisplatvormi on kaebaja varasemates hangetes nõudnud.

3-14-51132

13(16)

33. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus Kalle Aegi ekspertiisi lõppjäreldusega, et

hankedokumentidega sooviti soetada teadusuuringute tegemiseks toodetud laeva ja hanke

käigus soetati teadusuuringute tegemiseks toodetud laev.

Laeva hankimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus

34. Asjatundjate arvamustest nähtub, et laevu ei toodeta reeglina masstoodanguna, vaid

konkreetse tellija vajadustest lähtuvalt. Hannes Vask selgitas oma arvamuses, et sellises

suuruses ja hinnaklassis (väike)laevu valmistatakse reeglina „rätsepatööna“, st et tellija valib

baasmudeli, mis kohandatakse vastavalt tellija spetsiifilistele soovidele. Kalle Aeg selgitas oma

ekspertiisiaktis, et sellise hinnaklassiga väikelaevu ei toodeta nö lattu ostjat ootama. Seega

erinevalt nt sõiduautodest või arvutitest ei saa laevade puhul rääkida masstoodangust

tavapärases mõistes, mis aga ei tähenda omakorda, et teadustöö tegemiseks laevade hankimisel

on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus automaatselt lubatav. Kalle Aeg püüdis

väikelaevade puhul masstoodangut määratleda läbi keskklassi ostujõu ja laevale tehtud

korrigeerimistööde arvu. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul masstoodanguna RHS § 28 lg 4 p 1

tähenduses käsitleda laevu, mida on võimeline ehitama iga tavapärane laevaehitusettevõtja

(sarnaselt EK otsusele asjas nr T-54/11). Sellisel juhul saab eeldada, et asi on turult vabalt

kättesaadav ja konkurents on piisavas ulatuses olemas. Sellises olukorras tuleks konkurentsi

efektiivseks ärakasutamiseks ning rahaliste vahendite säästlikuks ja otstarbekaks kasutamiseks

korraldada reeglina avatud hankemenetlus.

35. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja soovis hankida laeva teadusuuringute tegemise

eesmärgil. Kuna laevale esitati mitmeid spetsiifilisi erinõudeid, soovis kaebaja hankida

teadusuuringute tegemiseks toodetud laeva. Kalle Aeg on ekspertiisiaktis leidnud, et hangitud

laev oli toodetud üksnes teadusuuringute tegemise eesmärgil, mitte mõnel muul eesmärgil (nt

lõbusõidulaevana, muu töö tegemiseks mõeldud töölaevana). Lisaks sellele tehti laevale

mitmeid ümberehitustöid, et viia laev vastavusse kaebaja esitatud nõuetega. Kohus ei pea

siinkohal vajalikuks võtta seisukohta selles osas, kas RHS § 28 lg 4 p 1 alla mahub lisaks uue

laeva tootmisele ka muul eesmärgil toodetud laeva ümberehitamine. Sellest ei olene praeguse

vaidluse lahendus.

36. Antud juhul ei ole Hannes Vaski arvamuses ega Kalle Aegi ekspertiisiaktis või selle

täienduses toodud esile selliseid spetsiifilisi tingimusi, mille osas oleks põhjust arvata, et neid

ei suuda tavapärane laevaehitusettevõtja täita. Ka kaebaja ei ole ühelegi sellisele tingimusele

viidanud.

37. Kaebaja on püüdnud soetada teaduslaeva kolmes hankemenetluses.

Riigihangete registrist nähtub, et avatud hankemenetlusena läbi viidud riigihanke 130841

menetlus lõppes sellega, et kaebaja lükkas kõik pakkumused RHS § 49 alusel tagasi. Samas

hankes tehtud VAKO 12.04.2012 otsusest nr 60-12/130841 nähtub, et kaebaja kvalifitseeris

pakkujana Anytec AB ning tunnistas tema pakkumuse vastavaks ja edukaks. VAKO tunnistas

kaebaja otsused kehtetuks, sest kaebaja oli nende tegemisel eksinud RHS nõuete vastu.

Riigihangete registrist ega VAKO otsusest ei nähtu, mitu pakkumust hankemenetluses tehti.

Avatud hankemenetlusena läbi viidud riigihanke 134689 menetluses esitati 2 pakkumust ja

menetlus lõppes sellega, et kaebaja sõlmis Anytec AB-ga 19.09.2012 hankelepingu. Lepingu

täitmise tähtajaks oli 28.02.2013. Hankeleping jäi täitmata, sest müüja teatas kaebajale

19.02.2013 pankrotimenetluse algatamisest. Kuna müüja varad kuulusid müümisele, siis ei

olnud tal võimalik hankelepingut täita.

3-14-51132

14(16)

Kaebaja korraldas 10.05.2013 väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke 143127, milles

esitati 2 pakkumust. Kaebaja tunnistas edukaks Bell-Marine OÜ pakkumuse ja sõlmis temaga

11.06.2013 hankelepingu, mille täitmise tähtaeg oli 28.06.2013. Leping täideti 14.06.2013.

Riigihanke aruandes on põhjendatud valitud hankemenetluse liiki sellega, et sooviti hankida

uurimisalus merealal läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute (seire) jaoks. Laev on mõeldud

kasutamiseks vaid teadusotstarbel/teadusuuringuteks. Soetatava uurimisaluse ehituses tuleb

arvestada paljude erinõuetega tingituna töö spetsiifikast mereuuringutes.

38. Eelviidatud infost järeldub, et kaebajal oli tegelikult võimalik hankida laeva avatud

hankemenetluse käigus. See, et VAKO tunnistas ühes hankes kaebaja otsused hankemenetluse

reeglite rikkumise tõttu kehtetuks ja teises hankes läks võitja hiljem pankrotti, ei näita, et laeva

hankimine avatud hankemenetluse kaudu oli võimatu ja teised laevaehitusettevõtjad ei oleks

olnud võimelised kaebaja soovidele vastavat laeva ehitama ja tarnima. Kaebaja ei ole

põhjendanud ega tõendanud oma väidet, et sektori tavapärane tarnija ei oleks olnud võimeline

soovitud teaduslaeva tarnima.

39. Kaebaja tõrjus võimalikke muid pakkujaid ka pakkumuste esitamise ja hankelepingu

täitmise väga lühikeste tähtaegadega. Hanketeade avaldati 10.05.2013, pakkumuste esitamise

tähtajaks oli 17.05.2013 ja hankelepingu täitmise tähtajaks juba 28.06.2013. Ilmselgelt ei ole

nii lühike tähtaeg uue laeva tootmiseks piisav. Hannes Vaski arvamusest nähtub, et tavapäraselt

on sellises suuruses väikelaeva projekteerimise ja ehitamise aeg 6-8 kuud. Ka pakkumuste

esitamiseks võib eeltoodud tähtaeg jääda liiga lühikeseks. Hannes Vaski arvamusest nähtub, et

sellise tähtaja jooksul ei pruugi pakkujatel olla võimalik oma tarnijatelt pakkumuse esitamiseks

vajalikke kokkuleppeid saada. Kaebaja selgitas hankelepingu täitmise lühikest tähtaega

vajadusega saada laev kiiresti kätte, et teadustööde tegemisse ei jääks tühimikku. Kohtu arvates

ei ole kaebaja vajadust laeva kiire hankimise järele piisavalt põhjendanud ega näidanud, miks

tal ei olnud kuni uue laeva saamiseni võimalik kasutada seni kasutuses olnud uurimislaeva.

Seetõttu pole võimalik hinnata, kas kiire vajadus uue laeva järele oli kaebajast sõltumatu

olukord või mitte.

40. Vale hankemenetluse liigi valikuga ja hanketeate avaldamata jätmisega rikkus kaebaja

teiste võimalike pakkujate õigusi osaleda pakkumismenetluses ja pretendeerida avalikule

ressursile. Hanget ei saa pidada läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Olemasoleva konkurentsi

efektiivse ärakasutamata jätmise tõttu ei saa järeldada, et kaebaja kasutas avalikke rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutas riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga,

seejuures parima võimalik hinna ja kvaliteedi suhtega. See, kui paljud ettevõtjad oleksid avatud

hankemenetluse käigus tegelikult pakkumuse esitanud ja kui palju soodsamalt oleks kaebaja

saanud laeva hankida, ei ole oluline ega vaja tõendamist. Oluline on, et kaebaja valitud

hankemenetluse liik piiras põhjendamatult konkurentsi, jättes kõrvale muud potentsiaalsed

pakkujad, kes oleksid olnud pakkumuse esitamisest huvitatud ja oleksid olnud võimelised

hankelepingut täitma. Seejuures ei ole oluline, et teised potentsiaalsed pakkujaid ei ole

vaidlustusi või kaebusi esitanud ning VAKO ega kohus ei ole rikkumisi tuvastanud.

Potentsiaalsed pakkujad kas ei teadnud oma õiguste rikkumisest või ei soovinud oma aega ja

raha vaidluste peale kulutada. See aga ei tähenda, et rikkumist ei ole olnud.

41. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kuigi kaebaja soovis hankida üksnes

teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil toodetud laeva ning vaidlusalune

hangitud laev oli ekspertiisiaktist nähtuvalt toodetud üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või

arendustegevuse eesmärgil, ei olnud kaebaja valitud hankemenetluse liik põhjendatud, kuna

sellise hankemenetluse liigi valikut ei õigustanud erandlikud asjaolud ning soovitud laeva

saanuks mõistlike tähtaegade kehtestamise korral tarnida iga tavapärane laevaehitusettevõtja.

3-14-51132

15(16)

Seega rikkus kaebaja vaidlusaluse hanke läbiviimisel RHS-s sätestatud nõudeid (korraldada

avatud hankemenetlus ja avaldada hanketeade).

Toetuse vähendamise õiguspärasus

42. HTM määruse nr 55 § 19 p-d 5 ja 13 kohustavad toetuse saajat tagama kulude

abikõlblikkuse ja järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel RHS nõudeid (vt ka STS § 21

lg 1 ja § 22 p 11). Kohus tuvastas eelpool, et kaebaja rikkus hanke läbiviimisel RHS nõudeid,

seega ei saa laeva soetamiseks kulutatud summat pidada terves ulatuses abikõlblikuks STS § 2

p 2 ja VV määruse nr 26 § 15 tähenduses, sest avatud hankemenetluse korral võinuks olla

võimalik soetada laev soodsama hinnaga. Vastustajal I oli STS § 23 lg 2 ja RM määruse nr 15

§ 3 lg 3 alusel kohustus kontrollida toetuse saaja kulude abikõlblikkust ja riigihangete

teostamise korra järgimist. Seega oli vastustajal I endal kohustus tuvastada riigihanke nõuete

rikkumine ning seda ei takistanud vaidluste ja rikkumist tuvastavate VAKO või kohtu otsuste

puudumine. Eespool nimetatud rikkumise avastamisel oli vastustajal I STS § 23 lg 1, HTM

määruse nr 55 § 21 lg 8 ja RM määruse nr 15 § 3 lg 14 alusel õigus keelduda toetuse osalisest

või täielikust välja maksmisest. Selleks tuli muuta varasemalt välja antud toetuse rahuldamise

otsust abikõlblike kulude osas (STS § 18 lg-d 1 ja 3).

43. Õigusaktid ei määra kindlaks, millises ulatuses tuleb projekti abikõlblike kulude eelarvet

eeltoodud rikkumise korral vähendada. Kohtu arvates ei saa olla mõistlikku vaidlust selle üle,

et sellise rikkumise korral ei ole tekkinud kahju ja sellest tulenevalt mitteabikõlblike kulude

täpse suuruse kindlaksmääramine võimalik. Ei ole võimalik tuvastada, millised pakkumused

oleksid avatud hankemenetluse korral tehtud ja millise hinnaga oleks olnud sel juhul võimalik

laeva soetada. Kuna tegemist oli hankega, mille kohta tulnuks avaldada teade Euroopa Liidu

Teatajas (RHS § 106), siis võinuks pakkujate ring Euroopa Liidu suurust arvestades olla suur.

Kõigi potentsiaalsete pakkujate ja nende esitamata jäänud pakkumuste tuvastamise kohustuse

panemine vastustajale ei ole oleks proportsionaalne ja mõistlik. Kohtu hinnangul saab

mõistlikult eeldada, et kahju on tekkinud. Olukorras, kus rikkumine oleks avastatud pärast

toetuse väljamaksmist, oleks vastustajal I olnud võimalik tugineda STS § 26 lg 2 p 7 ning

lg-te 21 ja 6 alusel VV määruse nr 278 § 111 lg-le 1 ja lg 3 p-le 1 ning nõuda kaebajalt tagasi

25% hankelepingu summast. Tegemist on analoogilise juhtumiga. Ainsaks erinevuseks on see,

et rikkumine avastati enne toetuse välja maksmist. Kuigi õigusaktid ei tee sellises olukorras

viidet VV määrusele nr 278, oli kohtu arvates analoogia kohaldamine põhjendatud, sest kahju

suuruse osas ei oma tähendust, kas rikkumine avastatakse enne või pärast toetuse välja

maksmist. Riigihangete registri andmetel oli riigihanke 143127 hankelepingu maksumuseks

372 000 eurot. 25% sellisest summas on 93 000 eurot. 20.02.2014 otsusega loeti abikõlbmatuks

kuluks 85 193,74 eurot ja jäeti toetus välja makstama summas 80 934,05 eurot.

44. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et VV määrus nr 278 on PS-ga vastuolus. Riigikohtu

praktikast tuleb, et täitevvõimule või riigivõimu organiks mitte olevale organile ei või

delegeerida õigusaktide andmist, mis piiravad põhiõigusi (Riigikohtu üldkogu 03.12.2007 otsus

asjas nr 3-3-1-41-06, p 21 ja 22; 26.06.2014 määrus asjas nr 3-2-1-153-13, p 71; 26.04.2016

otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 40 ja 57). Kaebajal ei ole põhiõigust struktuuritoetuse saamiseks.

Struktuuritoetusi saab vaid juhul, kui toetuse taotleja vastab õigusaktides ette nähtud nõuetele

ja järgib toetuse kasutamiseks ette nähtud nõudeid. Selliste nõuete rikkumise korral on avalike

vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise põhimõtetest tulenevalt põhjendatud toetus kas

osaliselt või täies ulatuses tagasi nõuda või keelduda toetuse väljamaksmisest. VV määruse

nr 278 kehtestamiseks on olemas STS § 26 lg-st 6 tulenev volitusnorm, mh annab STS § 26

lg 21 Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada teatud protsendid, mille ulatuses oleks võimalik

toetust tagasi nõuda, kui toetuse saaja rikub talle esitatavaid nõudeid, kuid kahju suurust ei ole

võimalik hinnata (Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 161). Tegemist

3-14-51132

16(16)

ei ole ka avalik-õigusliku rahalise kohustuse panemisega PS § 113 tähenduses (sarnaselt

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.11.2007 otsusele asjas nr 3-4-1-18-

07; 08.06.2010 otsusele asjas nr 3-4-1-1-10), vaid avalikest vahenditest makstud toetuse tagasi

nõudmisega.

45. Kuigi VV määruse nr 278 § 111 lg 3 p 1 ei anna haldusorganile toetuse tagasi nõudmisel

kohaldatava protsendi osas kaalutlusõigust, ei pea kohus vastustaja I kohaldatud määra (25%)

ilmselgelt ebaproportsionaalseks, mis võiks anda alust põhiseaduslikkuse järelevalve

algatamiseks. Tegemist on distsiplineeriva sanktsiooniga, mis peab toetuse saajaid motiveerima

toetuse kasutamiseks ette nähtud nõudeid järgima. Riigihankes 134689 sõlmiti hankeleping

maksumusega 360 000 eurot, seega 3% väiksemas summas kui riigihankes 143127. Samas pole

välistatud, et turuosaliste laiemal teavitamisel võinuks laev olla veel soodsama hinnaga.

Kaebaja arvamus, et nö nullist asja valmistamine olnuks kallim kui baasmudeli

ümberehitamine, ei ole põhjendatud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegemist oli kasutamata

laevaga, seega pidi laeva soetushind sisaldama lisaks ümberehitustöödele ka laeva ehitustöid,

mis tähendab, et laeva hind võis ümberehitustööde tõttu osutuda hoopis kallimaks kui algusest

peale kaebaja esitatud nõuetele vastava laeva ehitamine. Seega võib 25%-list määra pidada

adekvaatseks. Kindlas suuruses korrektsiooni kasutamine hõlbustab asutuste tööd, aga aitab

tagada ka õiguskindlust, sest muudab tagajärjed ettenähtavaks.

46. HTM määruse nr 55 § 21 lg 5 järgi oli vastustajal I väljamaksetaotluse ja kuludokumentide

kontrollimiseks aega 20 tööpäeva. Puuduste avastamisel saanuks anda kaebajale 10-tööpäevase

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (HTM määruse nr 55 § 21 lg 6) ja kontrolli teostamise aeg

oleks selle aja võrra pikenenud. Antud juhul esitas kaebaja vastustajale I väljamaksetaotluse

08.08.2013, kaebaja esitas täiendavad selgitused vastustajale 23.09.2013, toetuse vähendamise

otsus tehti 20.02.2014, seega viidatud sätetes toodud tähtaegu rikkudes. Kohus nõustub aga

vastustajaga II, et viidatud menetlusnormide rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist

(HMS § 58), mistõttu ei too see kaasa vaidlustatud otsuste tühistamist.

Otsus ja menetluskulude jaotus

47. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused otsused on õiguspärased ja nende

tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

48. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Sealhulgas jäävad kaebaja kanda ka

ekspertiisikulud kogusummas 6860 eurot. Vastustajad ei ole taotlenud enda menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulusid ja nende kandmist

tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustajate menetluskulud nende enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik