3-13-679/57 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tartu Haldusasja number 3-13-679 Haldusasi Vitali Tarasovski kaebus Viru Vangla 21. jaanuari 2013 käskkirja nr 6.-3/85-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vitali Tarasovski Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta Vitali Tarasovski apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015. a otsus muutmata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. mai 2016. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vitali Tarasovski on kinnipeetav Viru Vanglas. Alates 24. septembrist 2012 viibis ta E-7 osakonnas lukustatud üksikkambris nr 3422. Nimetatud kambris teostas vangla läbiotsimise 14. septembril 2012, 28. septembril 2012, 15. oktoobril 2012, 20. novembril 2012, 13. detsembril 2012, 17. detsembril 2012 ja 20. detsembril 2012. 2. 21. detsembril 2012 otsiti V. Tarasovski kamber uuesti läbi. Läbiotsimise käigus leidis Viru Vangla valvur tualettruumi peegli tagant kaks metallist eset. 3. Viru Vangla määras 21. jaanuari 2013 käskkirjaga nr 6.-3/85-D kaebajale seoses tema kambrist 21. detsembril 2012 leitud kahe metallist eseme omamisega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla direktori 5. märtsi 2010 käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.11 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kaheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirjast nähtub, et esemed pidid olema soetatud pärast viimast läbiotsimist, mil keelatud esemeid ei leitud. Samuti oli teostatud läbiotsimine enne, kui kaebaja antud kambrisse paigutati,

kuid keelatud esemeid ei leitud. Muuhulgas märkis vastustaja, et kaebajat on varem karistatud traadi omamise eest ning seetõttu on teatud tõenäosus tema poolt taoliste esemete omamise osas olemas. 4. 24. märtsil 2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 21. jaanuari 2013 käskkirja nr 6.-3/85-D tühistamiseks. Kaebaja väitel ei olnud ta teadlik sellest, et metallist esemed olid peidetud kambris peegli taha. Kaebaja väitis, et metallist esemed olid seal juba enne kaebaja sellesse kambrisse paigutamist ning ametnikud ei olnud neid varasemalt avastanud. Kuna antud väidet ei ole karistuse määramisel arvestatud, on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ja § 4 lg-t 2 ning vaidlustatud käskkiri ei vasta HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. Kaebaja märkis, et ühe metallist liistu puhul oli tegemist konservikaane pooliku tükiga, kuid konserve müüdi vangla kaupluses viimati 2009. aastal. Kaebaja ei nõustunud, et vaidlustatud käskkirjas on võetud aluseks tema varasem karistus traadi omamise eest. Alates 24. septembrist 2012 oli ta lukustatud üksikkambris ning seega puudus tal igasugune kokkupuude teiste kinnipeetavatega ning järelikult ka võimalus keelatud esemeid omandada. 5. Tartu Halduskohus rahuldas 5. juuni 2013 otsusega kaebuse ning tühistas Viru Vangla 21. jaanuari 2013 käskkirja nr 6.-3/85-D. 6. 3. juulil 2013 esitas Viru Vangla apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata. 7. 27. veebruari 2015 otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 5. juuni 2013 otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks tagasi halduskohtule. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 8. Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015 otsusega jäeti V. Tarasovski kaebus rahuldamata. 9. Halduskohus leidis, et Viru Vangla direktori 5. märtsi 2010. a käskkirja nr 1.1- 1/51 p-st 1.11 nähtuvalt on täiendavalt keelatud keraamilised, klaasist ning metallist esemed, välja arvatud ilma küüneviilita küünelõikurid, vangla poolt väljastatud metallist toidunõud, käekell, plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga kuni 10 cm, habemeajamisvahu balloon, mehaaniline või elektripardel või vahetatava teraga raseerija ning ka metallist esemete keeldu on piisavalt põhjendatud ohuga nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike elule ja tervisele. Seega on vastustaja täitnud koormava haldusakti andmisel piisaval määral põhjendamiskohustust ning õigustatult asunud seisukohale, et metallist esemete omamise keelamine on samuti põhjendatud ja pole alust asuda seisukohale, et metallist esemed on erinevalt klaasist esemetest märkimisväärselt ohutumad, mistõttu üldine keeld on põhjendatud. 10. Halduskohus asus seisukohale, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et 21. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012. Vastustaja on samas kambris teostanud läbiotsimisi nii 14. septembril 2012, s.o enne kaebaja paigutamist kambrisse kui ka korduvalt pärast kaebaja paigutamist kambrisse, kuid pole keelatud esemeid leidnud. 11. Halduskohus leidis, et vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust õigesti teostanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 12. V. Tarasovski esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada tema kaebus. 2

13. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et 21. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012. Viru Vangla ei ole menetluse vältel selgitanud välja, kas valvurid on eelnevatel läbiotsimistel kruvinud peegli seinalt maha ja vaadanud peegli taha. Seda asjaolu ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel kaalutud ega uuritud. Ka kohtumenetluses on vastustaja tunnistanud, et seda, kuidas varasemad läbiotsimised teostati, ei ole enam võimalik kontrollida, sest juhtunust on möödas pikk aeg. Kaebaja hinnangul ei ole õigusriigi põhimõtetega kooskõlas olukord, kus vangla paigutab kambrisse, kus on eelnevalt elanud mitmeid kinnipeetavaid ja läbiotsimisel leiab kohast, kuhu kinnipeetav ilma erivahenditeta ligi ei pääse, keelatud esemed ning omistab need automaatselt kaebajale kui kambri viimasele elanikule. 14. Kaebaja leiab, et käskkiri on oluliste kaalutlusvigadega. Käskkirjas ei ole arvestatud, et kaebaja viibis vaidlusalusel perioodil üksikkambris ning enne kambrisse paigutamist teostati kaebaja ja tema isiklike asjade suhtes läbiotsimine ning keelatud esemeid ei leitud. Kaebaja väitel ei ole ta üksikkambris viibimise ajal kellegagi kokku puutunud. Käskkirjas on jäetud arvestamata ka sellega, et 20. detsembril 2012 kella 17.45 paiku toimus kambris läbiotsimine ning keelatud esemeid ei leitud. Läbiotsimiste vahe oli 16 tundi ning kaebaja oli kogu selle perioodi lukustatud kambris üksinda. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et tegemist oli suurte esemetega, mis oleks avastatud juba varasematel läbiotsimistel, aga valvurid ei vaadanud peegli taha. Kuna peegel paikneb vastu seina, siis ei olnud kasu ka metalliotsijast, kuna vanglas on raudbetoonseinad. Käskkirjas on ekslikult jõutud järelduseni, et kuivõrd viimane läbiotsimine toimus 17. detsembril 2012 ja sel läbiotsimisel keelatud esemeid ei leitud, siis pidi kaebaja need soetama pärast 17. detsembrit 2012. Käskkirjas ei ole arvestatud, et viimane läbiotsimine toimus tegelikult 20. detsembril 2012 ja kuni järgmise läbiotsimiseni ei käinud kaebaja kordagi kambrist väljas. 15. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Täiendavas vastuses apellatsioonkaebusele selgitab vastustaja, et vastavalt Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetele paiknes kaebaja kambris nr 3422 alates 24. septembrist 2012, s.o sisuliselt 3 kuud. Kambris viibis kaebaja üksi. Asjaolu, et 20. detsembril 2012, s.o eelmisel päeval ei leitud läbiotsimise käigus keelatud esemeid, ei tähenda, et 21.detsembril 2012 leitud keelatud esemed oli kambrisse peitnud keegi teine. Vastustaja rõhutab, et kaebaja paiknes nimetatud kambris juba alates 24. septembrist 2012, ja seda üksi. Enne, kui kinnipeetav kambrisse paigutatakse, otsitakse kamber samuti üksikasjalikult läbi. Lisaks, on ka oluline asjaolu, et enne apellandi kambrisse nr 3422 paigutamist, kasutati nimetatud kambrit kartserisse paigutatud kinnipeetavate asjade laona, s.t tegemist ei olnud kambriga, kus eelnevalt paiknes teine kinnipeetav, mistõttu ei saanud keelatud esemed maha jääda teisest kinnipeetavast. 16. Kambris nr 3422 teostati läbiotsimisi süstemaatiliselt. Seega on kambrit korduvalt eelnevalt kontrollitud ja eelnevate läbiotsimiste käigus ei leitud kaebaja kambris keelatud esemeid. Eelnev ei tähenda, et keelatud esemeid ei oleks tohtinud leida ka 21. detsembril 2012. Võib vaid oletada, et kaebaja, teades, et kamber oli juba 20. detsembril 2012 läbi otsitud, eeldas, et 21. detsembril 2012 tema kambrit enam läbi ei otsita ja muutus seetõttu hooletuks ning selle tõttu keelatud esemed kambrist leitigi. Vastustajal ei ole enam võimalik asuda koguma täiendavaid tõendeid. Teatavasti seab VangS § 63 lg 41 distsiplinaarmenetluse läbiviimisele tähtajalise piiri. 3

Lisaks eeltoodule peab vastustaja vajalikuks märkida, et vanglas läbiotsimiste teostamine on tavapärane järelevalve tegevus, milleks on ametnikke koolitatud. Ametnike poolt peeglite taguste läbiotsimine on täiesti tavapärane tegevus, sest praktikas on korduvalt tulnud ette, et peegli taha peidetakse keelatud esemeid. 17. Vastustaja möönab, et peegli taha esemete peitmiseks paljaste kätega ehk kruve lahti või kinni keerata pole võimalik, kuid välistada ei saa, et kaebajal võisid kambris olla ka erivahendid või selleks kohandatud esemed, näiteks lusikas vms, mida ilmselt läbiotsimise käigus ei leitud. Asjaolu, et kambrist neid esemeid ei leitud, ei välista kaebaja poolt rikkumise toimepanemist. 18. Vastustaja selgitab, et kaebaja lukustatud kambrisse paigutamine ei välista keelatud esemete hankimise võimalust. Nimelt lukustatud kambrisse paigutamine ei tähenda seda, et kinnipeetav ei käiks üldse kambrist väljas, tal säilib õigus käia päevas 1 tund värskes õhus (VangS § 55 lg 2), kasutada ühiskasutatavaid (nt dušširuum, pesu pesemiseks ettenähtud ruumi jms) ruume (VangS § 50 lg 2). Seega ei ole välistatud, et keelatud esemed võis kaebaja hankida ka viidatud ruumidest. 19. Vastustaja hinnangul ei oma tähtsust, et kamber otsiti läbi ka 20. detsembri 2012. a õhtul. Fakt on see, et 21. detsembril 2012 leiti kambri nr 3422, kus paiknes kaebaja, läbiotsimise käigus kaks metall-liistu. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kaebajat on korduvalt karistatud enne vaidlustatud rikkumise toimepanemist ja ka pärast seda keelatud esemete omamise eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 3. juuni 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja V. Tarasovski apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat. 21. Käesolevas asjas on endiselt poolte vahel põhivaidlus selles, kas on piisavalt tõendatud, et 21. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012, ning kas vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust õigesti teostanud. 22. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et enne kaebaja paigutamist kambrisse nr 3422 kasutati nimetatud kambrit kartserisse paigutatud kinnipeetavate asjade laona ning enne kaebaja paigutamist kambrisse otsiti kamber üksikasjalikult läbi. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kaebaja kambrit on alates kaebaja kambrisse paigutamisest 24. septembril 2012 kuni metallist liistude leidmiseni 21. detsembril 2012 seitsmel korral läbi otsitud, sealjuures viimane läbiotsimine toimus 20. detsembri 2012 õhtul. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja piisavalt tõendanud, et 21. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012. Viru Vangla ei ole menetluse vältel selgitanud välja, kas valvurid on eelnevatel läbiotsimistel kruvinud peegli seinalt maha ja vaadanud peegli taha. Viru Vangla leiab, et kuivõrd kaebaja kamber otsiti üksikasjalikult enne kaebaja sinna paigutamist läbi, siis ei saanud keelatud esemed jääda sinna enne 24. septembrit 2012. Samuti ei tähenda vastustaja hinnangul asjaolu, et eelnevate läbiotsimiste käigus, k.a 20. detsembril 2012, s.o eelmisel päeval ei leitud läbiotsimise käigus keelatud esemeid, ei tähenda, et 21.detsembril 2012 leitud keelatud esemed oli kambrisse peitnud keegi teine. 4

23. HKMS § 61 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et 21. detsembril 2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24. septembril 2012. Kuigi vastustaja ei ole ühegi konkreetse läbiotsimise puhul kinnitanud, et just sellel läbiotsimisel vaadati ka peegli taha, siis peab ringkonnakohus käesoleva haldusasja materjalide pinnalt eluliselt usutavaks, et arvukate läbiotsimiste käigus on valvurid vaadanud peegli taha ja ei ole sealt keelatud esemeid leidnud, arvestades sealjuures asjaoluga, et peeglitagune on tavapärane koht keelatud esemete peitmiseks ning valvuritele on antud korraldus peeglitaguseid kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul ei vähenda elulist usutavust see, et 20. detsembril 2012 ei leitud kambrist keelatud esemeid. Eelnev võib osutada üksnes sellele, et nimetatud kuupäeval teostatud läbiotsimisel peeglitagust ei kontrollitud, mitte aga seda, et peeglitagust ei ole eelnevate läbiotsimiste käigus üldse kontrollitud. Ringkonnakohus soovib selgitavalt märkida, et vangla käest selliste tõendite nõudmine, mis kajastaksid läbiotsimiste käiku, oleks ebamõistlik ning vangla jaoks liialt koormav, kuna läbiotsimisi korraldatakse vanglas süstemaatiliselt iga päev. 20. detsembril 2012 kambri läbiotsimise fakt iseenesest ei välista ka võimalust, et peeglitagust kontrolliti ja kaebaja paigutas järgmisel päeval leitud esemed peegli taha pärast eelmisel päeval toimunud läbiotsimist. Ringkonnakohus nõustub muuhulgas vastustajaga, et üksikkambris viibimine ei välista võimalust hankida keelatud esemeid, kuna kaebajal säilib õigus viibida piiratud juhtudel üldkasutatavates ruumides. 24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et distsiplinaarkaristuse määramisel on vastustaja kaalutlusõigust õigesti teostanud. 21. jaanuari 2013 käskkirjast nähtuvalt on vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud sellega, et kaebaja omas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, millest mitmed on määratud keelatud esemete omamise eest, ja senised vanglapoolsed sekkumised, s.o eelnevalt määratud karistused ei olnud kaebaja puhul mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne võrreldes toimepandud rikkumisega. 25. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

Tiina Pappel Einar Vene Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt 5