1-14-613/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPöörata täitmisele R.I-le Viru Maakohtu 23.01.2014 kohtuotsusega kohtuasjas nr. 1-14-613 mõistetud karistuse 1 aasta vangistust, mis asendati 730 tunni üldkasuliku tööga ärakandmata osa 8 (kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda isiku karistuse kandmisele saabumise aeg.
Legislator headnote
AI generated1-14-613/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati R.I käitumi skontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 08.02.2014.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-613 Kohtunik Tiit Kullerkupp Sekretär Merle Kaegas Kriminaalhooldusametnik Carmen Kond Prokurör Ain Tali Kohtuasi
R.I süüdistuses KarS § 424 järgi
/ Viru Vangla
kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Carmen Kondi erakorraline ettekanne R.I suhtes Süüdimõistetu R.I (ik xxx, elukoht xxxx) RESOLUTSIOON
Rahuldada kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus.
Pöörata täitmisele R.I-le Viru Maakohtu 23.01.2014 kohtuotsusega kohtuasjas nr. 1-14-613 mõistetud karistuse 1 aasta vangistust, mis asendati 730 tunni üldkasuliku tööga ärakandmata osa 8 (kaheksa) päeva vangistust.
Karistuse kandmise alguseks lugeda isiku karistuse kandmisele saabumise aeg.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, R.I-le ja kriminaalhooldusametnikule.
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
Viru Maakohtu 23.01.2014 otsusega tunnistati
R.I süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga, määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati R.I mille tegemiseks
kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati R.I käitumi skontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 08.02.2014.
17.02.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks põhjusel, et R.I ei olnud võimeline tegema üldkasulikku tööd tervislikel põhjustel. Viru Maakohtu määrusega peatas 27.02.2014 kohus
12.02.2014 kuni R.I-le mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise alates peatamise aluse äralangemiseni.
09.10.2014 esitas kriminaalhooldaja Viru Maakohtule erakorralise ettekande R.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et hooldusalune rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 13.11.2014 määrusega jättis kohus erakorralises ettekandes esitatud taotluse vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
29.10.2015 esitas kriminaalhooldaja Viru Maakohtule erakorralise ettekande R.I-le järjekordse
mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Viru Maakohtu 24.11.2015 määrusega jättis kohus erakorralises ettekandes esitatud taotluse vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
05.02.2016 esitas kriminaalhooldaja Viru Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande R.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Viru Maakohtu 17.02.2016 määrusega jättis kohus erakorralises ettelandes esitatud taotluse vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
04.04.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande suhtes R.I põhjusel, et hooldusalune hoiab kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest ning ei ilmu registreerimisele. R.I ei ilmunud määratud ajal 04.04.2016 kell 10.00 registreerima, samuti jättis sooritamata
16 ÜKT tundi, mida ta pidi tegema 31.03. ja 01.04.2016. Seisuga 04.04.2016 on R.I talle määratud 730 ÜKT tunnist sooritanud 714 tundi, tegemata on 16 ÜKT tundi. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata R.I-le mõistetud reaalne vangistus täitmisele tegemata ÜKT tundide ulatuses. Ettepanekut tehes lähtub ametnik asjaolust, et R.I üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg lõppes 04.04.2016, kuid isik ei sooritanud tähtaegselt talle määratud ÜKT tunde. ÜKT tundide mittesooritamise kohta ei ole R.I esitanud tõendit kohustuste täitmist takistanud asjaolude kohta.
28.04.2016 kohtuistungil d selleks, väitis R.I, et tal puudusid rahalised vahendi et sõita Rakverre ÜKT tunde tegema, nõustub karistuse täitmisele pööramisega.
Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, selgitas, et Rakveres pidi R.I ÜKT-d
tegema seetõttu, et Tapa Vallavalitsus, kes on ainukene ükt alane koostööpartner Tapal, keeldus koostööst R.I-ga viimase distsiplineerimatuse tõttu. Prokurör leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning täitmata karistus kuulub täitmisele pööramisele kaheksa päeva vangistuse näol.
KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt
karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.
Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et
ÜKT-
. Vaatamata korduvatele st kõrvalehoidmine R.I poolt on tõendamist leidnud erakorralistele ettekannetele pole R.I ÜKT tunde tähtajaliselt sooritanud. Mõjuvaid põhjusi
ÜKT mittetegemise kohta pole ta esitanud. i, samuti teeb Ta on ise väitnud, et saab pension juhutöid, seega on tema väited selle kohta, et puudusid vahendid kahel päeval ÜKT tegemiseks
Rakverre sõita ennastõigustavad ja ebausutavad. R.I on pika aja vältel lubamatu ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisse ja on teinud seega võimatuks karistuse kandmise vabaduses. Eelnevat arvestades on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus kandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et hooldusalune on seisuga 04.04.2016 sooritanud 714 tegemata on 16 üldkasuliku töö tundi, tundi üldkasulikku tööd, mis vastab kaheksale päevale vangistusele.
Maakohus juhindus KarS § ning KrMS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist .
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp