4-16-463/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016. a, Tallinn

Väärteoasja number 4-16-463

Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Orvi Tali

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17.03.2016 otsus J.B väärteoasjas § 218 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi KarS

Apellatsiooni esitaja

Asja läbivaatamise viis

Menetlusalune isik J.B (ik XXX, viibib Paide arestimajas)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 17.03.2016. a otsus väärteoasjas nr 4-16-463 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.01.2016.a. koostas Politsei- -Harju ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne

politseijaoskond väärteoprotokolli, mille kohaselt koos - tungis J.B SS ga 07.01.2016 kl 01.30 se teel sisse aadressil , Tallinn asuvasse hoonesse, välisukse lõhkumi XXX

millega tekitati KÜ lõhkus -le XXX varalist kahju summas 1200 eurot, lisaks

hoones XXX

kangiga FIE - KS le kuuluva remondikoja varuväljapääsu ukse ning luku, tekitades kahju

summas 700 eurot. Oma tegudega pani J.B toime varavastastased d süüteo väheväärtuslik vastu KarS § 218 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 järgi. e asjade

2. Harju Maakohus tunnistas 17.03.2016 otsusega J.B süüdi KarS § 218 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 ja § 266 lg 1 alusel 20 päeva pikkuse arestiga, ning karistas teda mis suhtes kriminaalmenetluses valitud tuleb ära kanda Paide arestimajas pärast J.B tõkendi (vahistamine) muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.

2.1. poolt tõendatud Kohtu hinnangul on mõlema väärteo toimepanemine J.B isikuliste ja kirjalike tõendite alusel, milleks on menetlusaluse isiku enda ütlused, tunnistajate

KS AH XXX , , , IJ SJ

tlusprotokoll ütlused, 07.01.2016 vaa Tallinn hoone ja 07.01.2016

vaatlusprotokoll sportjope, kinnaste, maski, pükste kohta, 07.01.2016 kinnipidamise SS protokoll, J.B 07.01.2016 kinnipidamise protokoll, J.B juhiloa koopia,

07.01.2016 isikusamasuse tuvastamise protokoll. Kohtu hinnangul on tõendatud, et J.B on tunginud öisel ajal ja ust lahti murdes, omamata hoonesse ja sellesse asuvasse

ruumi sisenemiseks valdaja luba, ning niisugune käitumine on hinnatav hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimisena KarS § 266 lg 1 mõttes. Samuti luges kohus tõendatuks, et hoone

ja ruumi valdajatel tuleb uste endise seisukorra taastamiseks teha kulutusi ulatuses (737,36 eurot ja 485 eurot), mis võimaldab varalist kahju hinnata väheväärtusliku asjana KarS § 218 lg

4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi väärteona.

2.2. Karistuse mõistmisel viitas kohus, et on korduvalt karistatud nii kriminaal- J.B

kui väärte ning käesoleval ajal on okorras

vahistatud seoses kahtlustustega varavastaste ta

kuritegude toimepanemises. Maakohus osutas seejuures, et J.B on karistatud väärteokorras rahatrahvidega , mis on kõik tasumata. Kuivõrd maakohtu hinnangul korduvalt

kinnitab see, et rahatrahv J.B käitumisele mõju ei avalda, on temale võimalik

kohaldada põhikaristusena üksnes aresti. on pannud kaks Kohus arvestas, et J.B väärtegu toime ühe teoga, so KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega pani ta toime

ka KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kohus märkis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmisest määrast raskemas määras kui varem korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Maakohus leidis, et J.B süü on keskmisest suurem, kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu, samuti

on teda varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest ning need karistused ei ole oma eesmärki täitnud.

2.3. taotlus Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud J.B määrata karistuse kandmise aja algus seitsme päeva möödudes tema suhtes valitud tõkendi muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus osutas, et ei ole teada menetlusaluse isiku vahi alt vabanemise või eeldatava karistuse kandmiselt vabanemise aeg. Seetõttu ei saa ka määrata tähtaega karistuse ärakandmiseks. saab lähtuda Maakohus leidis, et arutataval juhul karistusaja alguse osas üksnes vahi alt vabanemisest või vangistuse ära kandmisest kui tulevikus saabuvast sündmuses asuks vabanedes t. Maakohtul puudus veendumus selles, et J.B aresti vabatahtlikult kandma, kuna tal on tasumata trahve ulatuses, mis arestiga asendamisel ületaks aresti kui karistusliigi ülemmäära.

APELLATSIOON

3.

31.03.2016. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus menetlusaluse isiku J.B apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja aresti asendamist üldkasuliku tööga või võimaldada aresti kandmist graafiku alusel nädalavahetusteti. Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2016 määrusega jäeti J.B apellatsioon käiguta VTMS § 139

lg-

s 3 sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 13.04.2016. 12.04.2016 kõrvaldas J.B apellatsioonis esinevad puudused ning teatas Tallinna Ringkonnakohtule, et ta on nõus apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning kaitsjat endale ei soovi. Apellatsiooni motiivid on kokkuvõtlikult järgmised.

J.B on vabanedes kohe ametlik töökoht, aresti kohene ja täispikk ärakandmine võtaks võimaluse töötada sel töökohal ning seaks majanduslikesse raskustesse tema pere, s.o abikaasa ja kolmeaastase tütre.

VASTUS APELLATSIOONILE

4. 18.04.2016 teatas kohtuvälise menetleja esindaja, et on nõus apellatsiooni

läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et apelleeritud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad.

Kohtuväli asuks aresti se menetleja hinnangul puudub alus eeldada, et J.B vabatahtlikult kandma, kuna tal on tasumata trahve ulatuses, mis arestiga asendamisel ületaks

aresti kui karistusliigi ülemmäära. Kohtuvälise menetluse käigus (07.01.2016) ega

kohtuistungil Harju Maakohtus (17.03.2016) menetlusalune isik J.B ei omanud töökohta, ega kavatsenud töökoha leida. Samuti kohtuistungil J.B ei esitanud ühtegi

usaldusväärset tõendit selle kohta, et vabadusse saades oleks tal tagatud töökoht. Samuti ei esitanud ta tõendit apellatsiooni menetlevale Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle peale esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja vastusega, on seisukohal, et kaebus jääb tagajärjetuks.

6. Apellant vaidlustab maakohtu otsust karistuse osas, seejuures ei taotle ta edasikaebuses

kergemaliigilise põhikaristuse kohaldamist või karistusmäära vähendamist, vaid aresti

asendamist üldkasuliku tööga või graafiku koostamist aresti kandmiseks nädalavahetustel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud J.B-le karistuseks aresti, kuivõrd see vastab tema süüle, J.B isikut iseloomustavatele andmetele ja õiguskorra

huvidele (RKK 3-1-1- -11, p 9). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse 13

karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ringkonnakohus minetusi karistuse mõistmisel ei tuvastanud. Kuivõrd maakohtu põhjendused on asjakohased ja piisavad, edasikaebuses ei ole vaidlustatud karistuse liiki ega määra, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi

korrata. Seonduvalt apellandi taotlusega asendada arest üldkasuliku tööga, märgib apellatsioonikohus järgmist.

7. mõistetud aresti asendamine üldkasuliku tööga Ringkonnakohus leiab, et J.B-le ei ole põhjendatud. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti mõistes asendada selle üldkasuliku

tööga. Kuigi üldkasuliku töö kohaldamiseks on J.B avaldanud valmisolekut ning materjalidest nähtuvalt on tegemist töövõimelise isikuga, tuleb üldkasuliku töö kohaldamise formaalsete eelduste kõrval arvestada ka materiaalsete eeldustega. KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS § 75 sätestatule. Aresti asendamisel üldkasuliku tööga tuleb kohtul seega -s

hinnata, kas isik on sobilik üldkasuliku töö sooritamiseks ning sellega kaasnevate kontrollnõuete ja –kohustuste järgimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda J.B

isikut iseloomustavad andmeid pidada teda üldkasuliku töö jaoks sobilikuks isikuks (vt nt RKKK 3-1-1-87-08, p 13).

8. Ringkonnakohus märgib, et üldkasuliku töö sooritamine eeldab isikult vabaduses

võrdlemisi ranget enesedistsipliini. Nimelt toimub üldkasulik töö kindlate ajakavade alusel (kriminaalhooldusseaduse § 27 lg 6) J.B järgida KarS § sätestatud , lisaks tuleb -s 75

kontrollnõudeid oleks - ja kohustusi. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et J.B

võimeline vabaduses end nii kõrgel määral motiveerima, arvestades, et varasemalt ja

lähiminevikus ei ole ta suutnud läbida tunduvalt leebematel tingimustel kriminaalkaristuse

täitmisele pööramise ähvardusel kontrollnõudeid ja –kohustusi ilma üldkasuliku töö sooritamise kohustuseta. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus J.B puhul arvata, et ta oleks väärteokaristuse täitmisele pööramise hirmus suuteline end motiveerima järgima kontrolln - õudeid ja kohustusi ning samas sooritama ajakava järgivalt üldkasulikku tööd. Nimelt

nähtub karistusregistri andmetest, et J.B karistati 22.09.2014.a. otsusega varguste toimepanemise eest ning KarS § 68 lg 1 ja 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti talle 5 kuud ja 26 päeva vangistust tingimisi - kohustustega, katseajaga 1 aasta KarS § s 75 sätestatud kontrollnõuete ja – ja 6 kuud. Juba kriminaalhoolduse algperioodil, s.o 29.01.2015 pöörati vangistus täitmisele, kuna J.B ei järginud kontrollnõudeid. Karistuse kandmiselt vabanes ta 05.08.2015 ning pärast seda on teda karistatud väärteokorras juba 3 korda rahatrahvidega, mis on tasumata, ning pannud toime arutatava väärteomenetluse esemeks olevad 2 uut varavastast süütegu. Kuigi ringkonnakohtul puuduvad andmed selle kohta, et tegemist oleks sõltuvushäiretega isikuga, süvendavad eelpooltoodud kahtlusi tema sobilikkuse ja piisava motiveerituse osas see, et tal on üks kehtiv väärteokaristus NPALS § 151

on seega dkasuliku järgi. Kokkuvõtlikult täitmata ül töö kohaldamise materiaalne eeldus.

9. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et J.B taotlus määrata aresti kandmine graafiku

alusel nädalavahetusteti, ei ole põhjendatud. Ühest küljest eeldab 20 päevase aresti puhul graafiku järgimine J.B-lt vabaduses võrdlemisi pikaajalist motiveeritust järgida kohtu poolt seatud nõudeid vabatahtlikult. Nimelt tuleks vastav graafik koostada kahe kuu peale. ca

Arvestades p- 8 , puudub ringkonnakohtul veendumus võiks olla s märgitut , et J.B reaalselt motiveeritud sellisel viisil nii pika aja jooksul m aresti kandmas. Teiseks eeldaks käi a

graafiku koostamine, et kohtul on võimalik määratleda, mis kuupäevadel või

konkreetselt missuguse ajavahemiku jooksul on isik kohustatud arestimajja karistust kandma ilmuma. Seda

oleks võimalik teha, kui J.B viibiks vabaduses või, kui oleks teada tema poolt , kinnipidamisasutusest vabanemise aeg. puhul ei ole võimalik määratleda, millal J.B

ta vabaneb kinnipidamisasutusest. KiS-i) andmetest Kohtuinfosüsteemi ( nähtuvalt viibib J.B kriminaalasjas 1-16-21 nnaprokuratuuri menetluses 9 jätkuvalt vahi all Viru Ringko olevas kriminaalasjas 16259000021. Nimelt on Viru Maakohus jätnud 15.04.2016 vahistuse

kontrollimise põhjendatuse määrusega jätkuvalt vahi alla. Lisaks on 14.01.2016 määruses

osutatud, et J.B suhtes on Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses veel kaks

kriminaalasja, milles teda kahtlustatakse mh varavastaste kuritegude toimepanemises (15251000323 ja 14251000232). Seetõttu võimaldavad olemasolevad andmed eeldada, et lisaks

vahi all viibimisele Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas asjas ning eelduslikule

karistuse kandmisele, võib tema viibimine kinnipidamisasutuses veelgi pikeneda Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevates asjades mõistetavate karistuste võrra. Nii või teisiti

osutavad andmed, et kohtul ega J.B ei ole võimalik prognoosida, millal ta võiks vabaneda. Seejuures ei saa välistada, et tema poolt kinnipidamisasutuses viibimine venib mitme kuu võrra või koguni käesoleva aasta lõpuni. Eelmärgitut arvestades jääb põhjendamatuks J.B

väide selle kohta, et kui ta peaks aresti kandma ära koheselt ja täies mahus pärast vahi

alt vabanemist või kriminaalasjas karistuse ärakandmist, võib ta töökohast ilma jääda.

Ringkonnakohus märgib, et J.B on apellatsioonikohtule esitanud dokumendi, millest

nähtuvalt lubab OÜ juhatuse liige võtta J.B oma firmas ehitajana tööle. S S OÜ juhatuse liikme avaldusest ei nähtu samuti, et talle võimaldataks töökohta vaid hooajaliselt või alates kindlast tähtajast. puudus Maakohtu istungil tuvastatud andmete kohaselt J.B töökoht. J.B töötamise võimalus Seega on tekkinud vahi all viibimise aja jooksul,

olukorras, kus J.B võib vahi all viibida veel mitmeid kuid, ega saa asuda sellest

tulenevalt tööle. ega tema tööandja ei saa arvestada momendil J.B Seega ei J.B tööleasumisega veel nähtavas tulevikus. Seetõttu puudub alus eeldada, et tema ette viibimine arestimajas 20 päeva oleks sedavõrd oluline ja pikaajaline eemalviibimine, mille tõttu tööandja ei saaks temaga arvestada ning ta võiks põhjendus jääb seega töö kaotada. J.B ebapiisavaks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et karistuse kandmine mõjutab paratamatult isiku

elukorraldust ja toob kaasa teatud ebamugavusi. Vastasel juhul ei täidaks karistus oma eesmärki. et on põhjendatud, kui J.B Tuvastatud olukorras leiab ka ringkonnakohus, kannab esti koheselt peale kriminaalasjas vabanemist. ar ära ja täies mahus

10. tuleb arest ära kanda Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et J.B

koheselt pärast kriminaalasjas vabanemist täies mahus, ei nõustu kolleegium sellega, et see

oleks määratud rahatrahvide asendamise ohuga. Nimelt selgitas põhjendatav J.B-le maakohus, et J.B võib mitte asuda vabatahtlikult aresti kandma, kuna tal on rohkelt

tasumata rahatrahve Ringkonnakohus ei pea eelnimetatud , mis võidakse asendada arestiga.

maakohtu seisukohta põhjendatuks, kuna puuduvad täpsemad andmed, missuguses menetluslikus seisus on tema suhtes rahatrahvide sissenõudmised, millal ja kas on algatatud

täitemenetlused, kas täitemenetlustes oleks tuvastatud, et sissenõudeid ei ole võimalik J.B varale pöörata või missuguste J.B-le mõistetud rahatrahvide asendamine on tänasel päeval võimalik.

11. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus - maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/