1-16-3300/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-16-3300

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3300 (16230200010) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi U.H süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav U.H

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX.

Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinnipeetud 01.01.2016 kuni 02.01.2016. Varasem karistatus: - Harju Maakohtu 29.09.2014 otsusega karS § 424 alusel vangistusega 6 kuud; KrMS 238 lg 2 alusel

vangistusega 4 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 234 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta. Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. U.H süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg

01.01.2016 kuni 02.01.2016., s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning määrata

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku

tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd,

2

s.o 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd.

4. KarS § 69 lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) aastane tähtaeg

alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab U.H täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud

kohustusi XXX Vangla XXX Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (XXX, tel XXX, XXX).

5. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada U.H järgima

katseajal kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel XXX Vangla XXX kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata U.H-le lisakohustus mitte tarvitada

alkoholi.

7. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata U.H-le lisakohustus osaleda

sotsiaalprogrammis.

8. U.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9;

§ 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

- teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot;

- määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot;

s.o kokku menetluskulu 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas

makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku

viitenumbri ja selgituse: „U.H , 1-16-3300, menetluskulud, ositi

tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel U.H-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Asitõend: CD-plaat videosalvestisega, mis asub suletud ümbrikus kriminaaltoimiku

tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

3

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

U.H süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 01.01.2016 kella 17.37 ajal Tallinnas Kari 3 juures mootorsõidukit BMW 740D registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,99 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,90 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus U.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani U.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 20.04.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav U.H ja tema määratud korras kaitsja Merike Allikmäe järgneva kokkulepe:

Prokurör taotleb kohtus U.H süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.-02.01.2016, s.o 2 päeva, seega kandmata karistuse pikkus on 11 kuud 28 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 69 asendada vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et üks päev

vangistust võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 358 tundi

üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. mitte tarvitama alkoholi;

8. osalema sotsiaalprogrammis.

4

U.H

määrata XXX Vangla XXX kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ei saa mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta, kuna juhtimisõigus puudub.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 68 lg-st 1; 69 lg-test 1, 3 ja 4; §-st 75 lg-st 1 p-dest 1-6 ja lg 2 p-dest 2 ja 8 asub kohus seisukohale, et U.H

kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud

süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on kokkuleppes määratud süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva

otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale makstav tasu kohtueelses menetluses.

Menetluskulud tuleb kokkuleppe kohaselt tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul

(KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) igakuiste maksetena Maksuja

Tolliameti arveldusarvele. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja

ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/