1-13-11229/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi aeg 27.aprill 2016 Kriminaalasja number 1-13-11229 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Anna Jänes Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud) Kriminaalasi

N.U

tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu N.U

isikukood: XXX; viibimiskoht: XXXX; elukoht (vabanemisel): XXXX Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-test 1 ja 2 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik

määras: Jätta N.U temale Harju Maakohtu 13.01.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 13-11229 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 13.01.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11229 tunnistati N.U

süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. Sama ostsuega tunnistati N.U süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti

2 temale karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergem kaetuks rasekma karistusega ja kuritegude kogumi eest mõisteti N.U-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati karistusaja algust lugema alates 23.08.2013. a, mil N.U peeti kahtlustatavana kinni. Kohtuotsus jõustus 06.02.2014. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 23.08.2013. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 23.08.2017. a.

21.04.2016. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid N.U vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt on N.U

enda ennetähtaegse vabastamise korral nõus vabatahtlikult võtma kohustuse alluda elektroonilisele valvele oma elukohas. Vangla ei toeta N.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav võib vabaduses jätkuvalt toime panna õigusrikkumisi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör esitas N.U tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, mille kohaselt nõustub vangla arvamusega ning ei toeta N.U vanglast vabastamist.

N.U avaldas kohtus, et ta on sageli olnud asjaoludest tulenevalt vales kohas ja valel ajal. Ta ei vaielnud vastu vangla poolt nimetatud kriminaalhoolduse kohustustele, kuid ei pidanud vajalikus panna temale katseajal alkoholi keelu ja narkoainete keelu kohustust. Ta on paranenud

ning ei pidanud objektiivseks hinnangut, mille kohaselt on tema agressiivne. Küll on aga kuritegusid toime pannes olnud alkoholijoobes.

Kohtuniku seisukoht N.U kannab karistust kehalise väärkohtlemise ning korduva röövimise eest, millest viimane on tahtlik esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese

astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära

kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

Käesolevaks ajaks on N.U temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangistuse kandmise ajal on N.U tegelenud riigikeele õpingutega. Ta omandas riigikeele XXXX, kuid katkestas X taseme õppe. Ta läbis ka kuriteopõhised sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“(02.02.-23.03.2015.a) ja „Eluviisitreening“(25.01.-21.03.2016. a), olles aktiivne ja motiveeritud. Ajavahemikul 30.11.-30.12.2015. a töötas N.U vangla majandustöödel abitöölisena. Kinnipeetav ei ole rikkunud vangistust reguleerivaid norme, mistõttu

ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Vanglateenistuse ametnikega suheldes ei ole N.U probleeme täheldatud. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et 28.01.2015. a

kohaldati N.U suhtes kinnipeetavate omavaheliste konfliktide vältimiseks

täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimelt oli N.U kaaskinnipeetavate suhtes

3 agressiivne, mis meelestas kaaskinnipeetavad sellega enda vastu. Selline on olnud Tartu Vangla hinnang. Vabaduses oleks kinnipeetaval kindel elukoht aadressil XXXX, kus elavad ka tema vanemad ning kus kinnipeetav elas ka enne vangitust. Vanematega on kinnipeetaval suhted väidetavalt head, ehkki varem on kinnipeetav pannud toime kuriteo ka oma isa vastu ning on varastanud kodust. Tal on ka kokkulepe kindla töökoha osas. Nimelt on XXXX lubanud N.U võtta tööle elektrikuna.

Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest seegi, et N.U alustas kuritegeliku

käitumisega juba teismelise eas. Praeguseks ajaks on teda kriminaalkorras karistatud juba

korduvalt- 7 korda. Korduvalt on talle karistusena kohaldatud ka vangistust. Varem on teda karistatud varguste, väljapressimiste, kehalise väärkohtlemise, süüteo toimepanemise tulemusena

saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, raske tervisekahjustuse tekitamise ja röövimiste eest. Nagu eelpool märgitud, kannab N.U ka praegust vangistust kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Selline käitumine viitab N.U kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Kannatanute läbielamised ei lähe talle korda. Ta ei lahenda

probleeme verbaalselt ning on oma eesmärkide saavutamiseks kõhklematult valmis kasutama vägivalda. Kohtunik ei ole veendunud, et vangistuse viibimise ajal läbitud kaks sotsiaalprogrammi muutsid tema hoiakuid ning käitumist olulisel määral paremuse poole.

Lisaks ei ole N.U end toimunud kuritegudes mingilgi määral süüdi tunnistanud. Ta pigem kaldub süüdistama faktoreid väljaspool ennast. See viitab asjaolule, et kinnipeetav ei näe oma käitumises mingeid probleeme ega peagi vajalikuks oma hoiakuid ning käitumist muuta. Ka

ei ole N.U seniajani tunnistanud oma sõltuvust alkoholist ning narkootikumidest. Seega puudub tal motivatsioon tegeleda ka oma sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamisega. Kuna

aga sõltuvusprobleemid olid N.U puhul kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks, siis seda suurem on oht, et ta jätkab vabaduses oma endist kuritegelikku käitumist.

Seetõttu leiab kohtunik, et N.U ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Vanglast ennetähtaegne vabastamine ei pea olema reegel, vaid erand nendele kinnipeetavatele, kelle osas on kohtul kindel veendumus, et nad enam uusi kuritegusid toime ei pane.

N.U osas kohtul seda veendumust ei ole. Tartu Vangla on tema osas välja toonud

kõrge kuritegude jätkamise protsendi – 59 %. Ka Tartu Vangla ei toeta tema ennetähtaegset vanglast vabastamist. Tööning elukoha olemasolu seda tõenäosust ei vähenda, kuivõrd need olid N.U olemas ka varem. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei pruugi seda tõenäosust vähendada, kuna varem on N.U pannud kuritegusid toime ka oma lähikondsete vastu. Lähtudes eeltoodust kohus ei vabasta N.U ennetähtaegselt vanglast

Peet Teidearu Kohtunik