2-15-15660/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2016 Tallinnas Tsiviilasja number 2-15-15660 Tsiviilasi AE hagi GK vastu töötasu väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AE määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AE (IK XXXXXXXXXXX) Kostja GK (IK XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-15660 muutmata ja AE määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

AE esitas 28.07.2015 töövaidluskomisjonile avalduse GK vastu töötasu 10 000 euro saamiseks. TVK lõpetas avalduse menetlemise 23.09.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 4- 1/1608, sest leidis, et poolte vaidlus ei tulene töölepingulisest suhtest. TVK menetluses kostja ei osalenud.

Hageja esitas 20.10.2015 Harju Maakohtusse hagiavalduse samas nõudes. Seeläbi vaidlustas hageja TVK otsuse. Hageja leidis, et pooled sõlmisid töölepingu, millega kostja kohustus tasuma hagejale 10 000 eurot. Hageja pole lubatud tasu saanud. Töö tegemise koht oli Soome Vabariigis.

Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte Soomes asuval aadressil, mille hageja avaldas hagiavalduses. Kostja aadressil Eestis ei õnnestunud hagi kostjale kätte toimetada. Kostja hagile ei vastanud. Kohus saatis 11.01.2016 pooltele kirja, milles selgitas menetluslikku olukorda, sh kahtlusi küsimuses, kas asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtutele. Hageja esitas 25.01.2016 oma seisukoha, kostja kohtu kirjale ei vastanud.

Maakohtu määrus

Harju Maakohus jättis 29.01.2016 määrusega hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Hageja märkis kostja elukohaks muu hulgas Soome ja seal sai kostja hagi kätte. Kohtul puudub alus arvata, et kostja elukoht võiks olla mujal, sh Eestis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Nende reeglite järgi tuleks hagi kostja vastu esitada Soome kohtusse. Kuna kohus järeldab hageja avaldatud andmetest ja hagi Soomes kättetoimetamisest, et kostja elukoht on Soomes, siis tuleb kohtualluvus määrata uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse järgi ja selles osas ei kohaldu sisuliselt enam TsMS kohtualluvust reguleerivad normid, sh TsMS § 92.

Kui lähtuda hageja käsitlusest, et poolte vahel on tööleping, siis määravad asja kohtualluvuse viidatud uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse 5. jao sätted. Samas peab kohus siiski kontrollima, kas tegemist on töösuhtega Euroopa Liidu õiguse tähenduses (vt selles osas küll varem kehtinud nn Brüsseli I määruse kohta Euroopa Kohtu 10.09.2015. aasta otsus kohtuasjas C-47/14, p-d 36–37 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Töösuhte oluline tunnus on asjaolu, et isik (töötaja) osutab teatava aja jooksul teisele isikule (tööandja) ja tema juhiste alusel teenuseid, mille eest saab tasu (vt sama otsuse p 41 koos varasemate viidetega). Kui eeldada hagis märgitud asjaolude õigsust, siis oli poolte vahel töölepinguline suhe. Uuesti sõnastatud Brüsseli I määruse art 21 lg 1 punktide a ja b saab hagi kostja vastu esitada ainult Soome kohtusse.

Määruskaebus

Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Maakohtu tõlgendus kohtualluvust puudutava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse osas on meelevaldne.

TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Rahvastikuregistri andmete järgi on kostja elukoht Eestis. Kuna kostja tegeleb Soomes oleva ehitusobjektiga, märkis hageja kostja asukohaks hagiavalduses ka kostja Soomes asuva kinnisvara aadressi. Hageja soovis, et hagimaterjale oleks kostjale kindlasti võimalik kätte toimetada. Asjaolu, et kostja viibib töö tõttu ajutiselt Soomes või mõnes kolmandas riigis, ei tähenda, et tema alaline elukoht oleks muutunud. Tõendeid selle kohta, et kostja elukoht on mujal kui Eesti vabariigis, ei ole.

Menetluse edasine käik

Kostja seisukohta määruskaebuse osas ei esitanud.

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid üle ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hageja leiab ekslikult, et kostja elukoht on Eesti Vabariigis, mistõttu ei kohaldu praeguses asjas kohtualluvuse määramisel maakohtu poolt kohaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades.

TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Hageja märkis hagiavalduses kostja elukohaks nii Eestis Tallinnas asuva aadressi, kui Soomes XXX aadressi ning kostja telefoninumbri, mis algab numbritega 358, mis on Soome riigi suunakood. Rahvastikuregistri kande järgi on alates 27.03.2015 kostja sideaadress Soomes,

XXX. Nimetatud aadressil sai kostja kätte praeguse tsiviilasja hagimaterjalid. Hagiavalduse kohaselt leppis hageja kostjaga kokku töö tegemise ehitusobjektil, mille omanik oli hageja väidetel kostja naaber Soomes. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kostja alaliseks elukohaks tuleb lugeda Soome Vabariigi ning maakohus leidis õigesti TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama.

Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom