1-16-2413/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 27. aprill 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-2413 (kohtueelses menetluses nr 16284000071) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

N.D

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx

xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada N.D (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg kuud; KarS § 28.02.2016, s.o 1 (üks)

päev mõistetud

karistusaja hulka lugeda N.D kandmata karistuseks vangistus 3 ja

(kolm) kuud 73 lg 1 ja 3 29 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.D-le katseaeg 1

(

tust ei üks) aasta ning mõistetud vangis 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva pöörata täitmisele, kui § 50 lg N.D ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS 1 N.D-lt lisakaristus 4 (neljaks p 1 alusel võtta ena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ) kuuks N.D-le datud elukohast lahkumise keeld. ; tühistada tõkendina kohal Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses

kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi N.D-lt sundraha tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti 24 (kakskümmend neli) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 671 (kuussada seitsekümmend üks) eurot 70

senti tasumisele ositi aasta jooksul 16. maikuust igakuise järgmiselt: 1) alates 20 a

menetluskulu osa 55 (vii eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude skümmend viis) täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; - 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele , tervikuna;

2.2 N.D-le 56,16 eurot (s.h õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) jätta riigi kanda;

2

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – 392 järgi -de 383 ; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128

lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimise

on N.D toime pannud kuriteona

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 28.02.2016 kella 00.48 paiku

Viljandimaal Viljandi vallas Viljandi-Rõngu mnt 10 kilomeetril mootorsõidukit Audi 100

registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. N.D kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM 0074 mõõdeti tema poolt ühes -

liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,81 mg/l, seega rikkus N.D oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel ja karistamiseks arvata N.D 28.02.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 päev karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 29 päeva van KarS § 73 lg gistust.

1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui N.D ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

3

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. htuistungil Ko

süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise

põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte et kokkulepp avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, menetluskuluks s mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( mine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab

uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra

ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on

kinnitatud

(edaspidi ). Korras kord on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süü kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele distatava N.D kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 80,16 eurot. 4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. – 4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s N.D arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 80,16 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 4.3. Me

netluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

4

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätes väljamõistetavaks

tatu kohaselt peab kohus N.D-lt

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 24 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu N.D-le 56,16 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine

selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused õigusabi , millised lisanduvad sisulise le

osutamise kuludele, koormavad ne süüdistatavat ülemääraselt ning õigusabi saajale ei ole selli õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse

kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad 180 KrMS § alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal o menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb N.D-lt

naalmenetluse kuluna sundraha 645 riigi kasuks välja mõista krimi eurot, riigi õigusabi tasu 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

5.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

N.D on kahtlustatavana kinni peetud 28.02.2016, seega on N.D viibinud eelvangistuses . KarS 1 päeva § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik