3-15-2845/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number

3-15-

2845

Haldusasi Taco Express OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k

tühistamiseks kaebajat puudutavas osa

Menetlusosalised

Kaebaja –Taco Express OÜ, volitatud esindaja advokaat

Kaarel Berg, seaduslikud esindajad Neve Sõrmus ja Jürgen

Zirk Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa

Asja läbivaatamine

Avalikul kohtuistungil 08. märtsil 2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Taco Express OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. mail 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-15-2845

2(23)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k (tl 10–12) ettekirjutused

üheksale ettevõtjale, teiste hulgas Taco Express OÜ (p 1.8) ning kohustas neid viima oma

tegevuse korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 punktides 1, 2 ja 7, § 56 lg 1 ja kaubandustegevuse

seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 punktis 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

1.1.

Korralduse punktiga 2.1 kohustati teiste hulgas Taco Express OÜ-d lõpetama

korralduse punktis 1 märgitud müügikohas (Tallinn, Müürivahe tn 14/16/Suur-

Karja tn 18/Vabaduse väljak 2 „Taco“) majandustegevusena alkohoolse joogi

müük kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel

01:00 - 05:00.

1.2.

Korralduse punktiga 2.2 kohustati lõpetama korralduse punktis 1 märgitud

müügikohtades majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja

meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel

00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02:00 - 05:00.

1.3.

Korralduse punktiga 3 määrati ettekirjutuste täitmise tähtajaks 20.11.2015.

1.4.

Korralduse p-des 4–7 sätestati järgmist. Ettekirjutuse täitmata jätmisel

20.11.2015 tuli tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel

27.11.2015 tuli tasuda sunniraha 3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel

04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates 05.12.2015 kuni avaliku

korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete

olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni nende

müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl

00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p

5.1) ning toitlustamise (sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi

pakkumise (sh muusika edastamise) ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja

puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni

(p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.02. ja 24.06. (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete

rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

1.5. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §d

4– 6 ja § 53; KorS § 28, § 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS

§ 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Korralduses kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses

kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud

faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente.

1.6. Korralduse kohaselt selle lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas on esitatud järgmised

põhjendused.

1.6. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenev põhiõigus tegeleda ettevõtlusega ei ole

absoluutne, vaid lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st piisab igast mõistlikust põhjusest

selle piiramiseks seaduse alusel. PS § 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste

Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud

saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest. EIK praktikas on

korduvalt leitud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste

tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis

3-15-2845

3(23)

ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) §

36 lg 1 p 3 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi

müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule

on avaliku korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide

tarbimise, urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute

vara kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse

korraldamisel üldist keeldu häirida teisi isikuid ja kahjustada vahetus läheduses elavate või

pidevalt viibivate isikute huve. (KorS § 55, § 56 lg 1, KaubTS § 4 lg 1 p 12) ja järgima

majandustegevuse nõudeid (MsüS § 6 lg 5). Majandustegevuse nõuete rikkumisel on

majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks

ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või

keelata (MsüS § 36). Avaliku korra ja majandustegevuse nõuete järgimise tagamine on

olulisemad hüved ettevõtlusvabaduse teostamisest ettevõtjale sobival viisil.

1.6.2. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide

tagamiseks. Tallinna vanalinn on osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks

on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Muinsuskaitse

põhimõtteks on ka muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute

kasutusviiside väljatõrjumine.

1.6.3. Erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja ettevõtjad (v.a OÜ

Valli) ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma

majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel

hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal

põhjusel, et seal asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on

avatud varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult väikesel

alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on põhjuslik

seos, mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide

kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt

alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele.

1.6.4. Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute

õigusi oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema

rikkumisega. Arvestades rikkumiste rohkust ja mõju isikute õigustele on ettekirjutus

alkoholimüügi aegade lühendamiseks põhjendatud ja vajalik. Ettevõtjatele on tehtud

ettepanekuid korraldada oma tegevust vähem häirival viisil (panustades enam toidukultuuri;

teha müra tõkestavaid töid, muuta alkohoolse müügi või lahtiolekuaegasid). Abinõud, mida

ettevõtjad on olnud nõus rakendama, ei ole aidanud. Võrdluseks ei esine sarnaseid probleeme

näiteks Vene tänaval või Raekoja platsil.

1.6.5. Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei ole

suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra. Arvestades

kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat

mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi

lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Alkohoolsete jookide

jaemüügi piiramine avalikku korda tagava abinõuna tuleneb ka alkoholiseaduse (AS) § 36 lgst

1 ja §-st 42. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud ja

juba alkoholijoobes isikuid lahkuma ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks

kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist

korralduses märgitud aegadel. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt erinevatel kellaaegadel,

kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad.

3-15-2845

4(23)

1.6.6. Vastuseks Taco Express OÜ seisukohtadele selgitanud, et MsÜS § 43 lg 1 p 1 alusel

majandustegevuse osalise või täieliku peatamise eelduseks ei ole konkreetse ettevõtja

varasemkaristatud väärteo või kuriteo eest. Ettevõtjale väljastatud tegevusluba ei tähenda, et

äriühing ei pea majandustegevuse korraldamisel täitma hoolsuskohutust ning ei anna alust

piiramatult tegutseda teiste isikute õiguste rikkumise arvel.

1.6.7. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja

meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei

kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid

vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid. Taco Express OÜ tegevust

alkoholi müügi osas piiratakse tööpäevadele eelnevatel öödel viie tunni võrra ja puhkepäevade

eel nelja tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutust piiratakse vastavalt nelja ja kolme tunni

võrra.

1.6.8. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse

argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid

kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised

ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil,

sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik,

restoran Mekk ja Savoy baar). Tõsiseltvõetavad ei ole ettevõtjate viited töötajate koondamisele

ja müügikohtade sulgemisele. 1.6.9. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda

probleemi tekkepõhjusi.

Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi.

Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda.

1.6.10. Ebavõrdse kohtlemise argument võrreldes teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega

ei õigusta tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Faktilised asjaolud

mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad kõnealuse piirkonna probleemidega.

Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja

rakendab kohaseid abinõusid.

1.6.11. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja

kaitstavaks hüveks ei ole Tallinna propageerimine turismikohana, kus on võimalused vaba aja

veetmiseks piiramatult alkohoolseid jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid

loobuvad Tallinna külastamisest ja turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei

ole võimalik öisel ajal mõne tunni jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning

saada osa kõnealuse piirkonna öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis

aitavad kaasa avaliku korra rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate

inimeste turvalisust. Turvalisus ja parem heakord soodustavad ka linna atraktiivsust

turismikohana.

1.6.12. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis

kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil

teiste isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtjate

majandustegevusse sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on tehtud korduvalt

ettepanekuid ja antud piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud

tulemusi. Seega on linn püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid

meetmeid.

1.6.13. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood

(Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu

kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja

3-15-2845

5(23)

teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada

intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib

külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahel, sh suitsetamise eesmärgil.

Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult teiste vanalinna ehitistega,

mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on saavutanud kompromissi

lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi avaliku korra tagamiseks.

Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on harjunud külastama

tantsuklubisid

öisel

ajal,

siis

tooks

alkohoolse

joogi

müügi,

toitlustamise

ja

meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel

kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik

kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga

ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse

algatada uus haldusmenetlus.

1.6.14. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse

tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.2016. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse

ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse

peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole

kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse

keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse

peatamise otsuse ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on

kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja

majandustegevuse

lõpetamine,

vaid

kõnealuses

piirkonnas

tegutsevate

ettevõtjate

majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, , teiste isikute õiguste kaitse ja

selleks vajalike abinõude kohaldamine.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 16.11.2015 Taco Express OÜ kaebus Tallinna

Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks.

Kohus rahuldas 19.11.2015 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna

Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k täitmise Taco Express OÜ osas kuni

lõpplahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.

3. Vastustaja on esitanud 21.12.2015 vastuse, milles on ka taotlus tunnistajate

ülekuulamiseks kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asjas arvamuse andmiseks

kaasatud haldusorganina esitas oma seisukohad 30.12.2015 (tl 74–83).

4. Kohus määras 21.01.2016 määrusega asja arutamise kohtuistungil ja rahuldas vastustaja

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks istungil. Kaebaja on esitanud täiendava seisukoha

19.02.2016. Vastustaja on esitanud täiendavad tõendid 07.01.2016 (tl 87–89) ja 02.03.2016 (tl

121–130) ning taotluse täiendava tunnistaja ülekuulamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab kaebuses ja 19.02.2016 täiendavates seisukohtades järgmist.

5.1. Kaebaja ei ole rikkunud KorS § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning KaubTS § 4 lg 1 p-s 12

sätestatut ning tema tegevus on nendega kooskõlas.

5.2. Korralduse punktis 2 sisalduva ettekirjutuse puhul jääb ebaselgeks, millist

preambulis märgitud või seletuskirjas nimetatud sätetest on kohaldatud. Kaebaja ei

nõustu, et tema puhul esinevad alused KorS 28 lg 1 ja MsüS § 68 lg 1

kohaldamiseks.

3-15-2845

6(23)

5.3. On ilmne, et kaebaja juriidilise isikuna ei saa KorS § 55 lg-tes 1 ja 2 nimetatud

tegusid toime panna, kuna need eeldavad füüsiliste isikute osavõttu. Korralduses ei

ole nimetatud ega tuvastatud, et kuritegusid või väärtegusid paneks üleüldse toime

kaebaja või et kaebaja paneks toime KorS § 55 lg-tes 1, 2 ja 7 nimetatud tegusid.

Ka karistusregistrist nähtuvalt ei ole kaebajat kuritegude või väärtegude eest

karistatud.

5.4. Ei ole tuvastatud, et konkreetselt kaebaja põhjustaks lubamatut lärmi või müra (nt

muusika

valju

mängimisega)

ning

seda

ei

kinnita

ka

mürataseme

mõõtmistulemused. Kaebaja on teinud olulisi investeeringuid müügikohta, et

vältida kehtestatud taset ületava müra tekitamist.

5.5. Kaebaja majandustegevus ei riku avalikku korda ega ole korraldatud teiste isikute

õigusi ning huve kahjustaval viisil. Kaebaja müügikohas on kehtestatud klientidele

eeskirjad, mille täitmise tagamiseks kasutatakse turvafirmat. See välistab, et

müügikoha kliendid viibiksid müügikohast väljas ning põhjustaksid seal avaliku

korra

rikkumisi

(sh

tekitaksid

müra)

ning

tagatakse,

et

kaebaja

kaubandustegevusega ei kaasneks Suur-Karja 18 elavate või seal pidevalt viibivate

inimeste huvide kahjustamist.

5.6. Seletuskirja punktist 1.4 ilmneb, et korralduse andmise tinginud peamiseks

põhjuseks on Suur-Karja tänaval asuvate baaride alkohoolse joogi müük ja

meelelahutuse pakkumine. Kaebaja müügikoha peamine tegevus seisneb

toitlustamises, sh korralduse punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud kellaegadel (müügikoht

on avatud iga päev 11.00 – 07.00), mitte baaridele või ööklubidele omase

meelelahutuse pakkumises. Korralduses ei väideta ega põhistata, et kaebaja

majandustegevus häiriks kohalikke elanikke või rikuks avalikku korda.

Pretensioonide puudumist on kinnitanud ka Suur-Karja 18 korteriühistu. Kaebajale

omistatakse põhjendamatult tagajärgi, mille põhjustab baaride poolt alkoholi müük

ja meelelahutuse pakkumine.

5.7. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt võrdluses sarnaste tunnustega müügikohtadega,

sh ka sellistega, mis asuvad samas hoones eluruumidega.

5.8. Korralduse andmisel on tehtud kaalumisvigu. Ettevõtlusvabaduse piiramine on

käesoleval juhul nii intensiivne, et ettekirjutuse täitmine tooks kaasa tegevuse

lõpetamise selles müügikohas. Kaebaja käive moodustas korralduse punktis 2

sätestatud lahtiolekuaja piirangute ajal viimase aasta jooksul tööpäevadel 76% ning

nädalavahetusel 90% kogu kaebaja käibest. Seejuures moodustab alkoholimüük

17% käibest. Vastustaja ei ole tuvastanud kaebaja majandustegevuse vahetut

negatiivset mõju avaliku huvi suhtes (avaliku korra tagamine). Arvestatud ei ole

kaebaja tegevuse eripära (toitlustamise suur osakaal).

5.9. Kaebajale kehtib alates 06.10.2009 majandustegevuse registris registreering

toitlustuskoha pidamiseks ning toitlustusasutuse avamisel tekkis kaebajal

õiguspärane ootus, et käesoleval ajal kehtiv lahtiolekuaeg säilib muutumatuna.

Kaebaja on teinud märkimisväärseid investeeringuid ning palganud tööjõudu.

Faktiline ega õiguslik olukord pärast tegevusloa esialgset andmist pole oluliselt

muutunud.

5.10. Korraldusega ette kirjutatud abinõu ei aita saavutada eesmärki. Korraldusega

seatavate lahtiolekuaegade korral jätkavad tegevust muud sarnased müügikohad,

mis toob kaasa korralduses kirjeldatud negatiivse tagajärje – inimeste kogunemise

3-15-2845

7(23)

avalikel tänavatel. Kohalikul omavalitsusel koos riigivõimuorganitega tuleb võtta

otseseid ja vahetuid meetmeid avaliku korra tagamiseks. See oleks ühelt poolt

efektiivsem, kuid teisalt hoiaks ära korralduse adressaatide, eelkõige kaebaja

ettevõtlusvabaduse riive.

5.11. Täiendavate seisukohtade (19.02.2016) punktis 4.3 loetleb kaebaja vastustaja

esitatud tõendid, mis on tema hinnangul asjassepuutumatud ning palub jätta need

asja lahendamisel arvesse võtmata.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

6.1. Kaebaja rikub nii KaubTS § 4 lg 1 p 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning

§ 56 lg 1 tulenevaid nõudeid. Viidatud õigusnormid on käsitatavad

majandustegevuse nõuetena MsüS § 6 tähenduses. KorS teiste isikute häirimist

keelavad õigusnormid majandustegevuse nõueteks ja täitmiseks kohustuslikud ka

kaebajale, hoolimata, et tegemist ei ole füüsilise isikuga.

6.2. Korralduse preambulis viidatakse nii KorS §-le 28 kui ka MsüS §-dele 42 ja 68.

KorS,

MsÜSi ja KaubTS normide rikkumiste eest näevad ettekirjutuse tegemise õiguse ette nii KorS

§ 28 kui ka MsÜS § 42. KorS § 28 lõige 1 ja MsüS § 42 võimaldab ettekirjutusega kohustada

ettevõtjat sellisteks tegevusteks või piiranguteks, mis on otseselt seotud rikkumise

kõrvaldamisega ja sobivad rikkumise kõrvaldamiseks.

6.3. Vastustaja nägi korralduses ette abinõud nende loogilises järjekorras: vabatahtlikult

rakendatavad meetmed: korralduses märgitud ettekirjutused kahe erineva täitmise

tähtpäevaga koos hoiatusega sunniraha rakendamise võimalusele; sunniraha

rakendamine ettekirjutuste täitmata jätmise korral; majandustegevuse peatamine

kui ettekirjutusi ei täideta ka sunniraha rakendamisel. Korraldusega ei piirata

kaebaja müügikoha lahtiolekuaegasid ega ei ole tehtud ettekirjutust müügikoha

sulgemiseks.

6.4. Kaebaja majandustegevus rikub avalikku korda ja on korraldatud teiste isikute

õigusi ning huve kahjustaval viisil. Kaebaja müügikoha külastajate poolt

müügikoha ees tänaval ülemäärase müra põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi

tõendavad korralduses viidatud tõendid, ennekõike PPA haldusmenetluses esitatud

seisukohad ja Suur-Karja tn õigusrikkumiste statistika, ettevõtjate ning

elanikkonnaga linnaosa valitsuses peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel antud

selgitused,

rohkearvuline

meediakajastus

(seletuskirja

p

1.2),

Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti hinnang, Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvamus

(seletuskirja 1.3.16, HMT 33) ning videosalvestused erinevatest ajaetappidest aastatel 2011 –

2015, aga ka muud korralduse seletuskirjas viidatud dokumentaalsed tõendid.

6.5. Baari tegevus ei kahjusta mitte ainult piirkonna elanikke ja seal viibivaid

linnakodanikke ning turiste, vaid häirib ka teiste ettevõtjate majandustegevust (nt

läheduses asuvad hotellid ja külalsiskorterite omaniku; Suur-Karja 15 hoone

klaaside lõhkumine).

6.6. Ettekirjutuse ajendiks oleva olukorra kirjelduse on vastustaja esitanud korralduse

seletuskirjas. Majandustegevuse nõuded kaebaja müügikohas ei ole täidetud, kuna

kaebaja tegevus toob PPA andmetel jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas

ja seda hoolimata korrakaitseorganite aastatepikkusest tööst antud piirkonnas.

3-15-2845

8(23)

Selline tagajärg on praktikast nähtuvalt välditav, kuid kaebaja ei ole nõustunud oma

tegevust nõuetekohaselt korraldama. 6.7. Asjaolu, et avalikku korda rikutakse

kaebaja müügikoha ees ja tema tegevusest lähtuvalt on tõendatud ettevõtjate

kaebustega, politsei selgitustega ja täiendavalt saavad seda tõendada tunnistajad.

Korralduse seletuskirjas on põhjendatud, kuidas kaebaja tegevus on rikkumistega

seotud. Baarides toimuv, baaris ja selle tegevuse tõttu piirkonnas viibivate inimeste

tegevus ning selle tagajärjed on ettevõtjate majandustegevusega põhjuslikus

seoses. Käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja

mingil kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja majandustegevust kahjustas.

6.8.

Ülemäärase müra fakti ja käitumise häirivust saab tõendada müramõõtmisega,

kuid see ei ole tingimata kohustuslik ega praktikas alati võimalik ja mõistlik. KorS 57

kohaselt lähtutakse seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel

keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt

kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Vastasel korral muutuks isikute õiguste kaitse

ja avaliku korra tagamise äärmiselt ebaefektiivseks ning võimatuks. Korralduses

nimetatud ja haldusasjas esitatud tõendid kinnitavad, et Suur-Karja tn 18 baaridest ja

tänavalt kostuv müra on ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv.

6.9.

On tõsi, et kaebaja tegevuskohas pakutakse toitlustamist, kuid samal ajal

tegutsetakse baarina, kus siseinterjöör on kujundatud rõhutatult alkoholi müüki

propageeriva kohana (lisa 74) ning sotsiaalmeedias kutsutakse üles tarbijaid

nädalavahetustel baaris alkoholi tarbima (lisa 75). Baar tegutseb kell 11.00–7.00. Lisaks

alkoholile pakutakse kiirtoitlustamist, mille tagajärjena tulevad teiste baaride külastajad

öösel kaebaja müügikohta sööma ja tarbivad ka alkoholi.

6.10. Kaebaja on KorS § 15 lg 1 järgi isikuks, kes vastutab avaliku korra eest, kuna

tema baari ja külastajate tegevuse tagajärjeks on korralduses tuvastatud

õigusrikkumised. Korraldusega kaebajale etteheidetavad avaliku korra rikkumised on

tuvastatud ja õigesti seostatud kaebajaga. Korralduses tuvastati, et kaebaja tegevus

avalikus kohas häirib oluliselt ja seab ohtu teisi isikuid, tekitab oluliselt häirivat müra

ning ettevõtja kauba või teenuse müük tegevuskohas kahjustab tegevuskoha vahetus

läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, mis on käsitletavad avaliku korra

ja majandustegevuse nõuete rikkumisena KorS § 55, § 56 lg 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p

12 tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid, mis on käsitletavad KorS § 55 lg 1 p

7 ja Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra

eeskiri“ § 1 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 13, lg 2, § 6 ja § 13 punktides 1 ja 2

sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmisena (vt seletuskirja p 1.4 ja HMT 33).

6.11. Linn on abinõude rakendamist aastaid edasi lükanud, et anda baaripidajatele

võimalus oma majandustegevust ise parandada ja nende mõjusid vähendada, eelistades

vabatahtlikult toimivaid meetmeid. Avaliku korra parandamiseks on püütud leida

lahendusi kohtumistel ettevõtjate ja linnaelanikega. Senised ettevõtjate püüdlused ei ole

kahjuks andnud piisavaid tulemusi ning ettevõtjad ei ole olnud abinõude rakendamisel

järjepidevad.

Kuigi kaebaja on kehtestanud klientidele ranged sisekorraeeskirjad, mis koosmõjus turvafirma

teenustega väidetavalt tagavad, et müügikoha kliendid ei viibi müügikohast väljas ega põhjusta

avaliku korra rikkumisi, sh ei tekita müra, ei ole tõenäoline, et turvatöötaja toimetab nt

alkoholijoobes ja räuskava kliendi piisavasse kaugusesse elumajast ning hotellidest või talutab

ta taksosse/bussi, et selline inimene enam piirkonnas teisi isikuid ei häiriks.

3-15-2845

9(23)

6.12. Haldusmenetluse

läbiviimisel

kaaluti

piirkonnas

tegutsevate

erinevate

ettevõtjate

ärikontseptsioone

ja

sihtgruppe

ning

neist

tulenevaid

mõjusid.

Haldusmenetlus algatati kokku 15 ettevõtja suhtes kaebaja lähipiirkonnas. Lisaks koguti

andmeid kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja müügikohtade kauplemisaegade

kohta ja paikvaatlustega teavet nende müügikohtade tegevuskontseptsioonide ning

sihtgrupi erisuste kohta.

6.13. Piirangute kehtestamisel sai määravaks PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja

ettevõtjate kaebused nn Bermuda piirkonnas enim esiletoodud ala kohta (tänavalõik

Suur-Karja 4 - SuurKarja tn 18). Kaebaja poolt seoses ebavõrdse kohtlemise

argumendiga viidatud toitlustuskohad ei asu selles piirkonnas.

6.14. Politsei panustab Suur-Karja tänava avaliku korra probleemide lahendamisse

arvestatavate jõududega. Korrakaitseorganid panustavad Suur-Karja tänava avaliku

korra tagamisse ressursiga, mis on ebaproportsionaalselt suur. Selle tulemusena aga

väheneb politsei võimekus korraldada järelevalvet Tallinna teistes piirkondades.

Politsei teostab riiklikku järelevalvet avaliku korra täitmise üle, kuid see ei tähenda, et

avaliku korra eest vastutav isik ei peaks tarvitusele võtma meetmeid, mis tagavad

majandustegevuse nõuete täitmise (KaubTS § 4 lg 1 p 12, KorS § 55, 56, MsüS § 29).

Tänaseni ei ole kaebaja selliseid meetmeid nõustunud tarvitusele võtma, kuigi

probleemid kaebaja müügikoha ümbruses on üldteada.

6.15. Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides

alkohoolse joogi kättesaadavuse piiramine ja müügikoha lahtiolekuaegade piiramine on

tõestatult toimivaks meetmeks avaliku korra tagamisel.

6.16. Eeldatavasti ei koondu ega lisandu pärast viidatud kellaaegasid kaebaja

müügikohta ja selle lähedusse enam (joobes) inimesi, kes põhjustaksid avaliku korra

rikkumisi või langeksid ise õigusrikkumiste ohvriks, kuna neil puuduks teatud kellaajast

võimalus alkoholi osta ja nende joobeaste ei ole kella 01.00-ks veel sedavõrd kõrge kui

see on baari tavalisel sulgemisel (kell 07.00. Toitlustuse pakkumise ja muusika

edastamise lõpetamine ning inimeste kontsentratsiooni vähenemine aitab omakorda

kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Vanalinna elanikele on seatud

keskmisest kõrgem talumiskohustus elukeskkonna eripärast tulenevalt ning tavapäraselt

ei ole selleks ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud.

Seega on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate

ja elanike õigusi arvestavalt. Hajutatud inimhulkade puhul on tõenäosus tülide,

lõhkumiste, varguste ja karjumiste tekkeks oluliselt väiksem kui seda öisel ajal

ülerahvastatud tänavalõigul Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18.

6.17. Senised abinõud ei ole osutunud tõhusaks. Lõpetades alkoholimüügi korralduses

sätestatud kellaajast, jääb kaebajale tegelikult tema tegevuse eripärast isegi ajaliselt ühe

tunnine eelis võrreldes teiste korraldusest puudutatud isikutega, kes oma köögid juba

enne alkoholimüügi piirangu kellaaega on sulgenud või kes üldse sööki ei paku. Riigil

saamatajääv maksutulu, kaebaja töötajate võimalik töökohavahetus ja turismi

edendamine öisel ja varahommikusel ajal ei ole argumendid, mis kaaluks üles

korralduse preambulis nimetatud eesmärgid ja väärtused.

7. Kaasatud haldusorgan (PPA) on esitanud ühise seisukoha haldusasjades nr 3-15-2804,

315-2845, 3-15-2853, 3-15-2892 ja 3-15-2900, milles leiab, et vaidlustatud korraldus on

õiguspärane nii vormiliselt kui sisuliselt.

3-15-2845

10(23)

7.1. Süütegude ja müra tase Vanalinna kui terviku lõikes on ootuspärane, kuid statistika

näitab, et Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18 piirkonnas on see keskmisest kordades

suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude

arv langenud -17% sh varavastaste kuritegude arv -22%. Samas on isikuvastaste

kuritegude arv tõusnud +14%.

7.2. PPA-l ei ole jätkuvalt võimalik kõnealuses piirkonnas samas mahus ressurssi

kasutada, et ei kannataks olukord muudes piirkondades. PPA 2015 aastal

nädalavahetustel korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks

(21 rohkem kui 2014, st 4 korda rohkem), neist 5 ületundide arvel. 2014. a

novembrist on Põhja prefektuur Vanalinnas nädalavahetuste öödel kl 22.00-04.00

välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks.

7.3. Üks reid maksab normtööaja puhul 1505,21 eurot ning ületundide puhul 2076,76

eurot. Normtundide alusel on 2015 aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning

ületundide tõttu 10 383,8 eurot, so kokku 41 993,21 eurot. Seega ei ole kaebajate

argumendid riigile tasutavate maksude teemal kohased.

7.4. Enim kuritegusid pannakse toime kell 22.00-06.00. Perioodi 00.00-06.00 toime

pandud kuritegude osakaal on 42%, vargustel 39%, taskuvargustel 44%, kuid

kehalistest väärkohtlemistest pannakse ajavahemikus 00.00-06.00 toime 71% ja

röövimistest 60%. 2015 aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu on languses

kuritegude arv, kuid on tõusnud väärtegude arv, mistõttu süütegude koguarv on

jäänud sisuliselt samaks. Enim kuritegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad

pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kell 01.00-04.00. Enim

väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja neljapäev.

Ajaliselt domineerib periood reedel kella 19.00 kuni laupäeval kell 04.00, samuti

neljapäeval kell 19.00 kuni 02.00 ja laupäeval kell 22.00 kuni pühapäeval 04.00.

7.5. Korralduses nimetatud Suur-Karja tänava baaride ja õigusrikkumiste vahel on seos.

Baarid ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud

põhjustavad piirkonnas müra, mis häirib teisi isikuid; alkohol on kättesaadav

sisuliselt öö läbi ning kaasneb alkohoolse joogi liigtarbimine ja joobes inimeste

suur kontsentratsioon, mis tingib rohkearvuliselt õigusrikkumisi. Tegutsemise

piirangud sh alkoholi jaemüügi piiramine antud piirkonnas on igati õigustatud.

7.6. Baaride tegevusega seonduvad probleemid on kestnud aastaid ning ettevõtjad ei

soovi oma tegevust ka ümber korraldada. Avaliku korra rikkumised selles

piirkonnas on ilmselgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides pakutava

alkohoolse

joogi

ning

baaride

tegevuskontseptsiooniga

(orienteeritus

alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni).

Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad piirkonnas elavad ja viibivad

isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus. 7.7. KorS § 15 lg 1

kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või

ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse,

mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Baarid on kohustatud korraldama

oma majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate teiste

isikute huve (kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12). Probleemi lahendamine

peab algama kauplejate tegevusest, kelle kohustuseks on majandustegevuse

korraldamine kooskõlas õigusaktidega ning ettevõtja ei saa eeldada oma

majandustegevuse kahjulike tagajärgede lahendamist avaliku võimu (politsei)

poolt.

3-15-2845

11(23)

7.8.

Kahe abinõu

rakendamine korralduses (alkoholimüügi

piirang

ja

toitlustuse/meelelahutusprogrammi piirang) on põhjendatud. Korralduse adressaatideks on

õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Teiste

kaebajate nimetatud müügikohtadega, mis asuvad lähipiirkonnas, ei ole PPA sarnaseid

probleeme täheldanud. Piiranguid ei saa rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu

samalaadset mõju avalikku ruumi ja piirkonna elanikele ning piirkonnas viibivatele isikutele.

Võrreldes KorS § 56 lg-ga 2 on korralduses toodud kellaajalised piirangud leebed.

7.9.

PPA 29.11.2013 on kirjaga nr 2.1-2/200821-1 Tallinna linnale edastatud

uuringutele, mille kohaselt on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade

muutus mõjutab oluliselt piirkonna vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi

vaidlustatud korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on need suunatud

alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes inimeste piirkonnast

lahkumisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k ühe

adressaadina korralduse tühistamist teda puudutavas osas.

9. Kaebaja tõstatab esmalt küsimuse korralduse resolutsiooni punkti 2 arusaadavusest, sh

märkides, et jääb arusaamatuks, milliseid preambulis või seletuskirjas nimetatud õiguslikest

alustest on tema puhul kohaldatud. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud

HMS §-d 4– 6 ja 53; KorS § 28, § 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68;

KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Korralduses on märgitud, et selle lahutamatuks lisaks on

korralduse seletuskiri.

HMS § 55 lg 1 sätestab haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõude. Iseäranis kehtib see

haldusakti resolutsiooni suhtes, sest just kehtiva haldusakti resolutiivosa kui õigusi ja kohustusi

sisaldav osa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 1). Kohus möönab, et vaidlustatud

korralduse resolutiivosa on mahukas ja näeb ette adressaatide suhtes etapiviisiliselt

kohaldatavad erinevad abinõud, kuid kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud korralduse

resolutiivosal selliseid puudusi, mis annaks alust selle ebaselguse motiivil pidada resolutsiooni

tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5) või pidada seda vormiveaks, mis tingiks haldusakti tühistamise

(HMS § 58). Pigem on probleemiks poolte erinev arusaam korralduse õiguslikuks aluseks

olevate normide sisustamisel.

10. Kaebaja leiab, et pole toime pannud talle korralduses ette heidetud normide rikkumisi,

tema suhtes pole alust kohaldada KorS § 28 lg-t 1 ja MsüS § 68 lg-t 1 ning talle kui juriidilisele

isikule ei saa omistada KorS § 55 lg-tes 1 ja 2 nimetatud käitumist.

11. Vaidlustatud korralduse ja selle seletuskirjas esitatud põhjendustest ning vastustaja

vastusest nähtuvalt peab vastustaja majandustegevuse nõueteks MsüS § 6 tähenduses nii

KaubTS § 4 lg 1 p-st 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid

nõudeid. MsüS § 6 lg-st 1 tulenevalt on majandustegevuse nõuded seadusest, ratifitseeritud

rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevad nõuded, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama.

11.1. Vaidlustatud korraldusega kaebajale kohustusi pannes piiratakse tema

ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus on põhiseaduse §-ga 31 tagatud lihtsa

seadusereservatsiooniga põhiõigus, st seda võib piirata põhiseaduse § 31 teine

3-15-2845

12(23)

lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise

tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid.

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab tulenema

avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja

enesestmõistetavalt õiguspärane (Riigikohtu 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02 ja 06.07.2012

otsus asjas nr 3-4-1-3-12, p 51.) Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid

detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. (vt Riigikohtu

otsus 17.03.1999 asjas nr 3-4-1-1-99).

11.2. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele

ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded).

Majandustegevuse liikide rohkuse tõttu pole võimalik luua ühtset nõuete

kataloogi, vaid need nõuded luuakse erinevate, sh valdkondlike seadustega.

KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse

müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või

pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS §

6 lg 1 tähenduses. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama

abinõusid majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse

nõuetele mittevastavuse viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus).

Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja

hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Majandustegevuse eriliigilisuse

juures on ka hoolsuskohustusel iga ettevõtja majandustegevuse puhul oma

iseärasused. Nõue mitte häirida tuleneb eelnevalt viidatud KaubTS ja KorS

normidest. 11.3. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on majandushaldusasutus

MsüS § 7 tähenduses, kellele on järelevalvepädevus ettevõtja majandustegevuse

üle. KorS § 571 p 2 järgi on valla- või linnavalitsus avalikus kohas käitumise

üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet teostav organ. Seega avalikku korda

rikkuva

ja

sellest

tulenevalt

teiste

isikute

õigusi

rikkuva

ettevõtja

majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet

kohalik omavalitsus oma territooriumil (KorS § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, KaubTS §

21 lg 3), kellel on KorS § 28 lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus.

MsüS § 68 kohaselt teeb majandushaldusasutus ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud

isikule ettekirjutusi selles sättes loetletud juhtudeks, sh majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks ja tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla

viimiseks. Kui majandustegevuse nõuded tulenevad KaubTS ja KorS viidatud

sätetest, on ettekirjutusega võimalik saavutada ka neist tulenevate nõuete täitmist

ja nende nõuete rikkumise kõrvaldamist.

12. Pooled on erineval seisukohal selles, kas kaebaja saab majandustegevuse nõudeid

rikkuda ka seeläbi, et isikud, kellest osa võivad olla ka tema kliendid, käituvad tema

tegevuskoha vahetus läheduses teisi isikuid (elanikud, ettevõtjad, turistid) häirival ja avalikke

huvisid rikkuval moel ja kas tema suhtes saab ka klientide käitumisest lähtuvalt ettekirjutusi

teha. 12.1. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning

õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (KorS § 4 lg 1). Korrarikkumine on

avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või

õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Suur-Karja tn, st kaebaja müügikoha vahetu lähedus,

on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival

3-15-2845

13(23)

või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat

müra (KorS § 56 lg 1).

12.2. KorS § 2 kohaselt on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse

korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi

korrarikkumine) kõrvaldamine (lg 1) ning korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku

ülesanne (lg 2). KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud

ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise

võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad

olla vastutavad ka nii füüsilised kui eraõiguslikud juriidilised isikud (KorS eelnõu seletuskiri lk

35). Tegevuse omistamisel korrakaitseõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ohu tekitaja soovis

ohu või kahju tekkimist või kas see on muul viisil seotud tema süüga. Määrav on põhjuslik seos,

seejuures on võimalikuks peetud nii ohu vahetut kui ka eesmärgiga põhjustamist. (KorS eelnõu

seletuskirja lk 38).

Tallinna Ringkonnakohus on näiteks otsuses haldusasjas nr 3-08-607 (p 11) asunud järgmisele

seisukohale: „Ümbruskonna elanike huve kahjustaski kaebajapoolne teenuse müük. Kui

kaebaja baar öörahu ajal avatud ei oleks ning isikutel puuduks võimalus sealt alkoholi osta,

poleks neil ka põhjust baari läheduses viibides ümberkaudsete elanike öörahu rikkuda“ (otsuse

p 11). 12. 3. KorS § 28 lg 1 näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes

2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise

eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad nii vajadus kõrvaldada juba toimunud

rikkumisi kui ka ohutõrje vajadus, et takistada nii era- kui ka avalike huvide edaspidine

kahjustamine. Vahetu põhjustamine on vastustaja hinnangul tingitud kaebaja majandustegevuse

eripärast, sh alkoholimüük.

13. Kohus on eelnevast lähtudes seisukohal, et kaebaja on põhimõtteliselt isik, kellele saab

eelnevalt nimetatud normidele, sh KorS viidatud sätetele tuginedes panna tema

majandustegevust piiravaid kohustusi. Majandustegevuse nõuetena saab käsitleda ka

üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike

mõjude eest.

14. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja esitatud tõendid, mis ei puuduta konkreetselt

kaebajat, vaid üldisemat olukorda Suur-Karja tänava piirkonnas ning teisi selle piirkonna

ettevõtjaid, ei ole asjakohased käesolevas kohtuasjas. Kohtu hinnangul sõltub tõendite

asjakohasus sellest, milline on tõendamiseseme ulatus, st kas hindamisele kuulub ka kaebaja

tegevuse mõju tegevuskoha lähiümbruses viibivatele isikutele ja avalikule korrale.

Menetlusosaliste erineva arusaam kaebaja kui ettevõtja kohustuste ulatusest avaliku korra eest

vastutava isikuna tingib ka poolte erineva arusaama tõendite asjassepuutuvuse osas. Kohus on

eelpool nõustunud vastustajaga, et kaebaja kohustused korraldada oma majandustegevust teisi

isikuid häirimata ja majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas

mõttes kui ka selle vahetut lähedust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tegevus on üks osa

Suur-Karja tänava kõnealust lõiku mõjutavast tegevusest. Seega peab kohus vajalikuks

arvestada ka asjas esitatud tõendeid, mis puudutavad Suur-Karja tänava olukorda üldisemalt ja

teiste seal tegutsevate ettevõtjate tegevust.

3-15-2845

14(23)

15. Kaebaja väidab korralduse puudulikku põhjendamist. Tema väitel ei ole korralduses

välja toodud konkreetselt kaebaja poolt etteheidetavate rikkumiste toimepanemist ega teda

puudutavaid kaalutlusi.

15.1. Korralduse eesmärkidena on nimetatud:

1) tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas

avalik

kord

ja

avalikus

kohas

käitumise

üldnõuete

järgimine,

õigusrikkumiste arvu vähenemine ja avalikus kohas viibivate inimeste

turvalisus;

2) heakord (KorS § 55 lg 1 p 7 ning Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud

kohustuste täitmine);

3) majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja nõuete järgimine, et

kauba või teenuse müük ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses

elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS §

29, KorS § 55, § 56 lg 1);

4) Tallinna linna ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna

maine kaitsmine ja atraktiivsuse säilitamine väärika turismiobjektina.

15.2. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt ning kohtumenetluses täiendavalt antud

selgituste järgi seisnevad etteheited korralduse adressaatidele järgnevas: öine

lärm, mida tekitavad korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades

mängitava muusikaga ning nende kliendid, kes tekitvad lärmi tänaval. Sellega

rikutakse nii piirkonna elanike kui ka seal asuvates majutusasutustes viibivate

klientide huve, sh õigust öörahule ja tervise kaitsele. Lärm avaldab kahjulikku

mõju

ka

teiste

isikute

kinnisvara

väärtusele

ja

teiste

ettevõtjate

majandustegevusele; korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid;

korralduse adressaatide kliendid kaotavad joobe tõttu enesekontrolli, satuvad

konfliktidesse, ohustavad meelelahutusasutustes ja ümbruskonnas viibivaid

isikuid, sh piirkonna elanikke; suur süütegude arv piirkonnas- nii vägivallasüüteod

kui ka vargused; öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumisega kaasneb suur

hulk joobes isikuid tänavatel, kes lärmavad ja reostavad tänavatel.

15.3. Korralduse ja selle seletuskirja ning vastustaja kohtumenetluses esitatud selgituste

kohaselt

vastandub

kaebaja

(nagu

ka

korralduse

teiste

adressaatide)

ettevõtlusvabadus ja huvi talle sobival ja kasumlikul moel atraktiivses

meelelahutuspiirkonnas oma ettevõtlusega tegelda teiste isikute erahuvidega ning

avaliku huviga. Teiste isikute kaitstavateks õigusteks ja huvideks on vanalinna

elanike õigus öörahule ja tervise kaitsele ning kodu puutumatusele, vanalinnas

elavate ja liikuvate isikute õigus viibida turvalises keskkonnas, teiste ettevõtjate

õigus oma ettevõtlusega tegelda (sh hotellipidaja võimalus pakkuda heatasemelist

majutusteenust, mis hõlmab ka klientide võimaluse hotellis välja puhata). Avaliku

huvina, mis vastandub kaebaja huvile on avaliku korra, heakorra ja turvalisuse

tagamine, Tallinna Vanalinna kui turismipiirkonna maine ja UNESCO

kultuuripärandi säilimine.

16. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse põhjendustes esitatud kaalutlused on

peaasjalikult suunatud sellele, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtuvalt

üldisemast olukorrast Suur-Karja tänaval. Siiski on ekslik väita, et konkreetsete adressaatide,

sh kaebajaga seotud asjaolusid pole üldse arvesse võetud. Seletuskiri kajastab kaebaja

seisukohti toimunud haldusmenetluses ja linna vastuväiteid neile. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid oluliselt ulatuslikumalt (kokku 50

3-15-2845

15(23)

asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas). Seega on vastustaja kaalunud ka

seda, miks ettekirjutused on tehtud just vaidlustatud korralduse adressaatidele. Vastustaja on

analüüsinud ka abinõu vajalikkust, sobivust ja mõõdukust ning konkreetselt kaebaja õiguste

riivet ajalises plaanis, st võrdluses seniste kauplemisaegadega. Tegemist on haldusorgani

olulise kaalumisruumiga otsustusega, kus kohtul on piiratud hindamisvõimalus ning võimalus

otsustada vaid kaalutluste piisavuse ja kaalutlusvigade esinemise või puudumise üle, mitte

asuda haldusorgani asemel ise huvisid kaaluma.

17. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduses koos selles viidatud

dokumentidega piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnelauses piirkonnas

problemaatiliseks ja miks on vajalik selles piirkonnas võtta teisi isikuid häiriva lärmi,

reostamise, korrarikkumiste ning avaliku korra ja heakorra rikkumise vastu abinõusid, et

vähendada joobes isikute hulka sel tänavalõigul ja lühendada aega, mil need mõjud avalduvad.

Suur-Karja tänava kõnealuses tänavalõigus valitsev olukord on tõendamist leidnud

haldusmenetluse käigus kogutud ja kohtumenetluses esitatud tõenditega.

18. Suur-Karja tänava kõnelausel tänavalõigule öisel (pimedal) ajal kogunevate inimeste

suur hulk, kellest vähemalt osa on joobes, räägivad valjuhäälselt või isegi karjuvad, tarbivad

jooke (sh ka alkoholi), suitsetavad, tõuklevad jms nähtub kohtule esitatud videomaterjalist1

(KIS-s vastuse lisadena esitatud 15 videofaili, alates „Barons turvakaamera 2012-8-4 02.00.avi“

jj), mis kinnitavad rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda tänaval. Võrdluseks on öisel

ajal nt Vene tänaval tehtud videosalvestised, millelt taolist häirivat olukorda ei nähtu (Vene tn

11.07.15 sama kellaaeg.m2ts;). Lisaks on näha rohkelt maha visatud prahti. Eriti drastiline pilt

avaneb varahommikust (Varahommik, Vanalinna Selts.mp4). Sellist seisundit vanalinnas öisel

ajal kinnitavad ka korralduse seletuskirjas viidatud meediakajastus ja rohked dokumendid

kohtuasja materjali hulgast (elanike ja ettevõtjate (eelkõige hotellide) pöördumised; nt vastuse

lisad 13-17, 34-36, 45-69).

19. Kirjeldatud olukorda kõnealuses piirkonnas kinnitasid ka kohtuistungil tunnistajatena

üle kuulatud T. L. ja T. O..

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T. L. (Savoy Boutique Hotel (asukohaga Suur-Karja

17/19) hotellijuht) kinnitas, et Taco ja selle ümbruses toimuv on näha hotelli akendest. Pilt on

öisel ajal halb: purjus inimesed liiguvad ringi, lärmavad ja reostavad, käiakse ringi joogiga, ka

pudelitega. Suur-Karja tänaval toimuv tingib hotellikülastajate negatiivse tagasiside (sh

veebikeskkondades antav), kusjuures põhilise negatiivse aspektina märgivad külastajad

ümbruses kostvat müra. Tegemist on üldisema probleemiga, sama mure on ka My City Hotellil.

Lisaks negatiivsele tagasisidele ja klientide kaotamisele võib ümbruskonnas toimuv mõjutada

ka hotelli jätkuvat kvalifitseerumist 5-tärni hotellina. Hotell ise pole Taco vastu hüvitamisnõuet

esitanud ega tunnistajale teadaolevalt ka Taco peale kaevanud. Varasemalt on Savoy hotelli

pöördunud linnavalitsuse poole kirjadega, millest nähtub rahulolematus ümbruskonna

olukorraga, mille on põhjustanud piirkonna toitlustusasutused (vastuse lisa 23 Savoy

20.01.14.pdf; lisa 24 Savoy 23.07.15.pdf).

20. Hotellide rahulolematus ümbritseva olukorraga on tõendatud haldusasjas esitatud

pöördumiste ja veebikeskkondades (tripadvisor.com, booking.com) esitatud negatiivsete

arvamustega, mille järgi isegi üldise rahulolu korral hotelliga, märgivad kliendid hotelli

ümbrusest kostuvat häirivat müra. Piirkonnas asuvad hotellid on pöördunud oma murega nende

1 Vastustaja ja kolmanda isiku vastuste lisade mahtu ja formaati (sh videosalvestised) arvestades on nende

tõendite puhul, mida pole haldusasja toimikusse lisatud, viidatud kohtuinfosüsteemis (KIS) kättesaadavatele

dokumentidele.

3-15-2845

16(23)

kliente häiriva müra ja olukorraga Suur-Karja tänaval ka Tallinna linna poole (vastuse lisad nr

18-32).

21. Tunnistaja T. O. (Vanalinna Seltsi juhatuse liige, elab ja töötab Vanalinnas, seltsi

juhatuse liikmena käib ka öisel ajal regulaarselt piirkonna olukorraga tutvumas) peab olukorda

piirkonnas öisel ajal halvaks. Tunnistaja tõi välja erinevad häirivad mõjurid: kliendid ja muud

inimesed (sh joobetunnustega), kes liiguvad toitlustasutuste vahel; lärm; suitsetamine tänaval;

alkoholimüük

joobetunnustega

inimestele;

alkoholi

viimine

toidukohast

välja;

heakorrarikkumised, prügi tänaval; ebeturvaline, palju joobetunnustega inimesi; autod, sh

käivitatud mootoritega, vingugaas); muinsuskaitseala nõuete rikkumine. Tunnistaja märkis, et

asutused on kaua avatud ning sulgemiseelne olukord on kõige hullem, inimeste kontsentratsioon

on siis kõige suurem.

22. Suur-Karja

tänaval

valitsevat

üldist

ebaturvalist,

lärmakat

olukorda

ning

alkoholitarbimist kinnitas ka oma selgitustega PPA (kaasatud haldusorgan) esindaja

kohtuistungil lisaks kirjalikule seisukohale. PPA on selgitanud, kui suures mahus on nad Suur-

Karja tänava piirkonnas suurendanud politsei kohalolekut ja mida see tähendab nii tööjõu, aja

kui ka rahalise kulu osas ning et tähelepanu suurendamine Suur-Karja tänaval toimuvale

vähendab võimalust tagada korda ja turvalisust muudes linnaosades (PPA vastuse lisad I kd, tl

79–83; vastustaja vastus lisad 5–12).

23. Piirkonna olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS (lisa 33,

Tänavapuhastuse AS 17.07.15.pdf) oma 17.07.2015 seletuses, kus märgitakse, et olukord

heakorra mõttes nn Bermuda kolmnurga piirkonnas on kohutav sõltumata nädalapäevast ning

eristub muudest vanalinna piirkondadest. Tänavad on pidevalt kaetud prahi, purunenud

joogiklaaside ja pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega.

Koristamist ei saa alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja osalt

agressiivsed inimesed, kes takistavad koristustöid ja muudavad töö töötajate jaoks ohtlikuks

24. Vastustaja poolt vastuse lisadeks 13–17 (13 - Vanalinna Selts 26.11.13.pdf; 14 -

Vanalinna Selts 05.05.14.pdf; 15 - Vanalinna Selts 27.10.14.pdf; 16 - Vanalinna Selts

14.01.15.pdf; 17 - Vanalinna Selts 15.07.15.pdf ) on Vanalinna Seltsi pöördumised kohaliku

omavalitsuse poole seoses olukorraga piirkonnas ja ettepanekud tegevusaegade piiramiseks

ning Majandus- ja Kommunikatsiooni- ja Justiitsministeeriumi poole. Ka neist nähtuvad

eelkirjeldatud probleemid piirkonnas.

25. Kaebaja väitel ei sisalda vaidlustatud korraldus põhjendusi temale kui konkreetsele

adressaadile ettekirjutuste tegemiseks ega sellekohaseid kaalutlusi ning vastustaja on jätnud

kaalumisel arvestamata tema tegevuse eripära.

26. Praeguses asjas on kaalumisel ühelt poolt ettevõtja ettevõtlusvabadus (huvi jätkata oma

kauplemistegevust senises ajalises mahus (lahtiolekuaegu muutmata) ja sisus (võimaldada baari

lahtioleku vältel alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusprogramm, sh elav muusika).

Ettevõtja huvile vastanduvad järgmised huvid: samas majas ja lähiümbruses elavate isikute huvi

elamisväärse elukeskkonna tagamiseks (öörahu, turvalisus, puhtus); lähiümbruse ettevõtjate (sh

majutusettevõtted) huvi öörahu võimaldava, puhta ja turvalise ettevõtluskeskkonna tagamiseks;

teiste kesklinnas viibijate (sh turistide) huvi viibida turvalises ja puhtas ümbruses; avalik huvi

korra ja turvalisuse tagamiseks; linna maine sh rahvusvahelises mastaabis ning UNESCO

pärandiks oleva vanalinna kaitse, st muinsuskaitseline aspekt. Kaalumisele kuuluvatest

väärtustest on veel välja joonistunud korra ja turvalisuse tagamiseks tehtavad lisakulutused

avaliku ressursi arvelt ning kaebaja väidetud maksulaekumiste vähenemine käibe vähenemisel

ja vähema arvu töötajate palkamisel.

3-15-2845

17(23)

26.1. Kohtu hinnangul on vastustaja esitanud piisavad põhjendused ning põhjalikud ja

asjakohased kaalutlused, mis tingivad korralduse adressaatidele ettekirjutuste

tegemise üldisemas plaanis. Kohus on korralduse põhjendusi üksikasjalikumalt

refereerinud käesoleva otsuse p-s 1.6.

26.2. Kaebajat vahetult puudutavad põhjendused on esitatud korralduse lahutamatuks

lisaks olevas seletuskirjas. Vastustaja on seletuskirjas (p 1.3.7, 15.7) kajastanud

OÜ Taco Express seisukohti: tehtud on suuri investeeringuid (uus helisüsteem

koos vajalike isolatsioonitöödega), suuremas mahus turvateenuse kasutamine,

rangemad

sisekorraeeskirjad.

Kaebaja

on

märkinud

abinõude

ebaproportsionaalsust ja tema õiguspärast ootust juba kord antud registreeringu

alusel majandustegevust jätkata. Kaebaja on eitanud elanike kaebusi ning

märkinud, et temaga ei seondu süüteomenetlusi. Vastustaja on oma seisukoha

kaebaja väidetele esitanud ja see kajastub vaidlustatud korralduse seletuskirjas.

Seega on seletuskirjas esitatud vähemalt teatud määral ka konkreetse kaebajaga

seotud kaalutlusi (seletuskirja lk 17 ).

Lisaks kaebaja ja vastustaja haldusmenetluses esitatud seisukohtadele ja varasema menetluse

kajastamisele on vastustaja ka selgitanud, miks korraldusega seatavad piirangud on kaebaja

asutuste lahtiolekuaegu arvestades kellaajaliselt proportsionaalsed (I kd, tl 24). Kohus nõustub

kaebaja osaliselt ja leiab, et konkreetselt kaebajaga seonduvad asjaolud ja kaalutlused ei ole

vaidlustatud korralduses piisava põhjalikkusega kajastatud.

26.3. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatav ka kaalutlusotsuse põhjenduste

hilisem täiendamine kohtumenetluses ning kohus võib haldusakti kontrollimisel

arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui ta on

veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel

(Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika).

Kohus leiab, et kohtumenetluses täiendavalt esitatud seisukohad ja uuritud tõendid veenavad

selles, et vastustaja on kaebajale ettekirjutuste tegemisel ka tegelikult lähtunud neist

kaalutlustest, mida ta kohtumenetluses välja toob. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.

27. Vaidlust pole, et Tacole ei heideta ette müügikohast endast lähtuvat müra (muusikat).

Etteheited puudutavad lähiümbruses viibivate isikute tekitatud lärmi, aga ka muud häirivat

käitumist.

Vastustaja väitel on kaebaja puhul müraallikaks tema klientidest lähtuv käitumine tema

müügikohast väljaspool – lärmavad inimesed viibivad kaebaja tegevuskoha juures. Seega on

kaebaja majandustegevus otseselt seotud linnaruumis ja teiste inimeste kodudes ilmnevate

mõjudega.

28. Kaebaja on rõhutanud kaebuses, et tema põhitegevuseks on toitlustamine ja seda ka

ajal, mil muud toitlustuskohad on oma köögi juba sulgenud (lisa 4 - Müügikohtade köögid.xls).

Kaebaja on rõhutanud (sh järjekindlalt kohtuistungil), et tema tegevuskoha puhul pole erinevalt

korralduse ülejäänud adressaatidest tegemist baariga.

Vaidlust polegi selles, et kaebaja, erinevalt paljudest ümbruskonna ettevõtjatest pakub varaste

hommikutundideni ka toitu. Siiski ei eita ka kaebaja ise alkoholimüüki ja vastustaja on väitnud

orienteeritust alkoholimüügile arvestades Taco interjööri (vt ka foto Taco interjöörist, lisa

74.JPG) ja reklaami sotsiaalmeedias (lisa 75.mht).

Veenev on vastustaja selgitus, et Taco juurde kogunevad tema pika lahtiolekuaja tõttu kliendid

kõikidest teistest piirkonna toitlustusasutustest, mis on juba oma uksed sulgenud. Selleks

3-15-2845

18(23)

kellaajaks (alates kell 04.00, lisa Shooters.JPG; kell 05.00, lisa Route 13.JPG) on valdav osa

piirkonnas viibijatest joobes ja nende kogunemine ning suhtlus ja käitumine Taco juures

põhjustab eelnevalt kirjeldavat häirivat mõju (eelkõige müra, reostus).

29. Kohtuistungil tunnistusi andnud V. K. (Suur-Karja 18 hoones kolme korterit üürile

andva Appartment OÜ juhatuse liige) on elanud selles majas varem 33 aastat ning koos emaga

kuni 2013. aastani. Viimasel ajal ei ole pidanud tunnistaja võimalikuks selles majas asuvas

korteris elada, vaid on kolinud mujale, kuigi eriti tema ema sooviks korterisse tagasi elama

tulla. Tunnistaja kinnitab Taco toitlustusasutuse negatiivseid mõjusid olukorrale majas ja

lähiümbruses, mis on takistanud tal enda korterit koduna kasutada ja häirib tema ettevõtlust.

Tunnistaja sõnul asub trepikoja välisuks Taco ukse kõrval. Öösel on väljas müra ja

antisanitaarne olukord. Tema poolt välja üüritavad korterid asuvad 2. ja 5. korrusel. Ta saab

broneerimiskeskkonna booking.com kaudu oma majutuskohale negatiivset tagasisidet.

Tunnistaja sõnul on nädalavahetustel alati ruumid välja üüritud. Tal on kvaliteetsed korterid ja

pakutav teenus ei ole odav, kuid ta on sunnitud reklaamis mainima, et ümbruses on ööelu ja

sellest tingitud mõjutused sunnivad hindu langetama. Müra vähendamiseks on tunnistaja

paigaldanud kolmekordsed aknad. Ta möönab, et hoovi pool on vaiksem ning pole võimalik

eristada, kes tekitab sealt kostuvat taara käitlemisega kaasnevat müra. Konkreetselt Taco juures

näeb ta kogunemas inimesi, kes on purjus ja suitsetavad, liiguvad ringi plasttopsidega,

prügikasti ümbrus on räpane. Väljas karjutakse, puhkevad tülid ning vahel on maas ka verd,

ukse juures urineeritakse. Seda kõike näevad turistid, ning ka juba kooli minevad lapsed, sest

Taco on avatud hommikul kella 7-ni. Taco juures peatuvad autod, millest kostub muusikat.

Tunnistaja sõnul paneb muretsema müra tänavalt, mitte Tacost seest.Tunnistaja kinnitas, et pole

ise viimaste aastate jooksul Taco peale kaebusi esitanud ega kahju hüvitamist taotlenud. Ta

teab, et korteriühistu on esitanud kaebusi (arvab, et need on Club Hollywood kohta). Kaebaja

huvi on vaid selles, et niisugune tegevus lõpeks. Tunnistaja möönis, et olukord Tacos on mõneti

paremuse suunas liikunud, kuid ikka häiriv.

Klientide tagasisidest (OÜ Classic Appartments kohta (lisa 72; tõlge I kd, tl 150–151) nähtuvalt

kurdavad peaasjalikult müra üle, märkides nii majas asuvat baari, ümbruses asuvaid baare kui

ka naabruses asuvat ööklubi (Hollywood) ning pidutsemist tänaval isegi kuni kell 08.00. Samuti

on märgitud reostust maja trepikojas.

30. Tunnistaja T. O. on konkreetsed tähelepanekud kaebaja müügikoha osas teinud

20.02.2016 kell 6.10: Taco juures ei olnud turvameest, samas lebas joobes noormees, Korona

õllepudel käes, kujunes konflikt (haarati jopest, küsiti telefoni). Öösel pole tunnistaja Tacos

sees käinud, kuid välja vähemalt häirivat müra ei kosta.

31. Tunnistaja O. K. (töötab KÜ Suur-Karja 18 koristajana), koristab ka täpsemalt Taco

esist. Tunnistaja tööaeg on umbes kell 5.30–8.00.Olukord on tema sõnul erinev neljapäeval,

reedel, laupäeval. Tunnistaja on tema tööajal näinud inimesi suitsetamas ja liikumas pudelitega,

klaasidega, topsidega. Tunnistaja koristab seda kõike. On näinud ka tülisid ja kaklusi.

Ümbruskonnas pole avalikku tualetti, mida inimesed saaksid kasutada. Teised toitlustuskohad

suletakse varem. Tunnistaja on näinud seal ka turvamehi, kuid ei oska öelda, kas nad takistavad

klientidel korda rikkumast.

32. Kohtuistungil tutvusid kohus ja menetlusosalised 29.02.2016 PPA poolt vastustajale

esitatud videosalvestist, millest nähtub tegevus Taco välisukse juures tänaval. Salvestiselt on

näha pudeliga väljuv klient, samuti kaebaja tegevuskoha juures asuvate isikute vaheline

kähmlus (DVD I kd, tl 131; KIS-s haldusasja nr 3-15-2845 menetlusdokumendi nr 25 lisa).

33. Vanalinna Seltsi poolt haldusmenetluses esitatud elanike seletused (vastuse lisa 17

Vanalinna Selts 15.07.15.pdf, seletuste p 8) kohaselt muutus olukord Tacos paremaks pärast

3-15-2845

19(23)

uue juhataja tööleasumist. Ka KÜ Suur-Karja 18 pöördumises Vanalinna Seltsi poole

soovitakse piirata samas majas tegutsevate Valli baari, Dublineri ja Bayern Kelleri tööd kuni

23.00 (vastuse lisa 37, Suur-Karja 18 KÜ 10.09.15 (Valli,Dubliner,Bayer).pdf), kuid mitte Taco

osas. Seega on olukord 2015. a suvel Tacoga seoses majaelanike vaates paranenud võrreldes

2012. aastaga (I kd, tl 135–139). Samas on majaelanikud (37 allkirja) esitanud 14.12.2015 taas

Tallinna Ettevõtlusametile avalduse, et piirataks ka Taco lahtiolekuaega ja öist alkoholimüüki

ning kui need meetmed tõhusaks ei osutu, siis võetaks muid meetmeid avaliku ja heakorra

tagamiseks elamu lähiümbruses (I kd, tl 89). Avalduse kohaselt on majas tegutsevate asutuste,

sh Taco tegevus muutnud majaelanike elu viimase viie aasta jooksul väljakannatamatuks, eriti

hilisõhtul ja öösel neljapäevast pühapäevani (maja läheduses tänaval viibib arvukalt joobes

inimesi, kes lärmavad, suitsetavad, urineerivad ja oksendavad tänaval jne). Avalduses

mainitakse küll Taco koostöövalmidust, kuid see pole olukorda paremaks muutnud. 34. Seega

kinnitavad asjas kogutud tõendid, et lisaks üldisemale häirivale olukorraga SuurKarja tänaval

põhjustavad probleeme isikud, keda on võimalik seostada Taco baariga – kliendid ja muudest

meelelahutuskohtadest saabuvad isikud, kes kogunevad veel avatud asutuse juures kas toidu

ja/või alkoholi ostmiseks või ka muidu suhtlemiseks. Tunnistajate ütlustest ja esitatud PPA

videosalvestisest nähtuvalt jätkub Taco juures ka juba kaasa võetud või Tacost ostetud alkoholi

tarbimine. Nende käitumisest lähtub lärm, reostus ja õigusrikkumised. Tunnistajate ütluste

kohaselt ei ole tajutav turvatöötaja panus olukorra lahendamisel.

35. Samas ei saa öise häirimise hulka arvata kaubaautode liikumist ega kauba (sh metallist

õllevaatide) laadimist, kuna pole usutav, et see toimuks ööpäevaringselt ning ka tunnistaja K.

märkis, et pole selge, kes majas paiknevatest asututest seda lärmi põhjustab.

36. Kohus nõustub kaebaja poolt kohtuistungil öelduga, et vastustaja tunnistajatest keegi

pole isik, kes vahetult ning igapäevaselt kannataks Taco väidetavalt negatiivsete mõjude tõttu

– V. K. majutab oma korterites kliente ega ela seal ise. Samas on ta oma ütlustega kinnitanud,

et majutuskohtade täituvus on hea. Tunnistaja ettevõtlus hõlmab kolme selles majas asuvat

korterit (kaks tema enda oma, kolmas naaber O. Š. korter) ja nendes sageli ööbivate isikute

kaebused öörahu rikkumise üle, mis seisnevad peaasjalikult väljas kogunevate inimeste

tekitatud müras, veenavad piisavalt sellise häirivuse olemasolus. Tunnistajate ütlused

kinnitavad Taco juures toimuvat ühtviisi ja ütlused on kooskõlas muude tõenditega kogumis.

37. Kaebaja väidab tema suhtes süüteomenetluste puudumist ning et teda ei ole karistatud

väärtegude ega kuritegude toimepanemise eest. Vastustaja on vaidlustatud korralduses (lk 17;

I kd tl 20p) vastuseks Taco Express OÜ seisukohtadele selgitanud, et MsÜS § 43 lg 1 p 1 alusel

majandustegevuse osalise või täieliku peatamise eelduseks ei ole konkreetse ettevõtja varasem

karistatus väärteo või kuriteo eest.

Korra tagamiseks haldusmenetluses ettekirjutuste tegemise eelduseks ei ole eelnev

süüteomenetlus ega karistamine ning haldusõiguslikke abinõusid võib kohaldada sõltumata

kaebaja tegevusega seonduvate süüteomenetluste olemasolust. Varasemas kohtupraktikas

(Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 14) on leitud, et kaebaja ettevõtluse

piiramine ei eelda tema poolt väärteo toimepanemist.

KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja

vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku

omavalitsuse võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute

õigusi ja huve kaitsval moel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15). 38. Kaebaja väitel

ei ole häirivat mürataset objektiivsete mõõtmistulemustega kindlaks tehtud. KorS 57 kohaselt

lähtutakse sama seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse (sh müra) hindamisel

keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse

3-15-2845

20(23)

ning selle piirkonna tavadest. Seega on piisav, kui taoline häirimine on tuvastamist leidnud

pädeva haldusorgani või korrakaitseorgani poolt. KorS § 57 ei seo häirivust konkreetsete

normide ületamise ega arvuliselt hinnatavate mõõtmistulemustega (samale seisukohale on

Tallinna Ringkonnakohus asunud ka haldusasjas nr 3-11-2036).

39. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et ettevõtja majandustegevus on keelatud teisi

isikuid häirival moel ning ettevõtja huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla

ülekaalukalt üle teiste isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas (isikutel on

õigus tervise kaitsele ja kodu puutumatusele). Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi oma

ettevõtlusega talle sobival moel tegelda toimuda teise ettevõtja ja tema klientide heaolu (sh

hotelli külastajate unerahu) arvelt. Üksiku ettevõtja huvi ei saa olla ka kaalukam avalikust

huvist turvalisele keskkonnale ja piirkonna heakorra tagamisel. Samuti ei saa ettevõtja

tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjutuste kõrvaldamiseks (sh politsei tegevus) kasutada

ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi, vaid ka ettevõtjad ise peavad oma

tegevust korraldama selliseid mõjutusi vältides või minimeerides. Vastasel korral on pädeval

avaliku võimu teostajal õigus kohaldada piiranguid.

40. Üks ettevõtja ei saa ega pea endale võtma ülemäärast rolli turvalisuse ja avaliku korra

tagamisel, kuid ei tohi oma tegevusega seda ka halvendada. Kaasatud haldusorgan on

selgitanud, et Suur-Karja tänaval kujunenud olukorraga toimetulekuks kuluv ressurss (sh

täiendavad reidid, lisatasu ületundide ja öötöö eest) haarab ebaproportsionaalse osa politsei

vahenditest ning korra tagamine ja juhtumitegea tegelemine Suur-Karja tänaval toimub seades

ohtu avaliku korra ja turvalisuse linna muudes piirkondades. Seega ei oleks põhjendatud kogu

avaliku korra tagamise kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist politsei ega kohaliku

omavalitsuse (Mupo, linna heakord) õlule. PPA esitatud statistika ja teabe (sh täiendava

politseiressursi kasutamise rahaline koormus) taustal ei saa kaalukamaks pidada ka kaebaja

poolt märgitud maksutulu laekumise aspekti (kaebaja väitel toob tema ettevõtluse piiramine

kaasa ka tema poolt maksude tasumise vähemas määras).

41. Kohtu hinnangul on vastustaja viinud otsustamisel läbi kaalumise ning lisaks

kohtumenetluses esitatud selgitusi arvestades leiab kohus, et on toimunud sisuline ning

kaebajaga seonduvaid asjaolusid arvestav kaalumine. Kohus ei nõustu kaebaja lähenemisega

nn „kollektiivsest karistamisest“.

42. Kaebaja väidab tema ebavõrdset kohtlemist võrdluses lähedal asuvate sarnase

tegevusega ettevõtjatega ning neile põhjendamatu konkurentseelise loomist.

42.1. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja

vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS §

12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise

võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-

1-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt

ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole

võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht

isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas

mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17;

Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu

10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27).

3-15-2845

21(23)

42.2. Seega ei saa ega pea piirkonna ettevõtjaid ühtmoodi kohtlema pelgalt seetõttu,

et nad asuvad geograafiliselt samas piirkonnas, vaid vastustajal on olnud kohustus iga

ettevõtja eripära arvesse võtta.

42.3. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole

esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas

viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole

mujal vanalinnas Suur-Karja tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste

meelelahutusasutuste tegevus peaks hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb

kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete rakendamist. Üksnes selleks, et tagada

kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et teised meelelahutusasutused on

suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival viisil, ei oleks põhjendatud

ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes sarnaseid meetmeid.

Ettekirjutuse tegemata jätmist BDG Meelelahutuse OÜ (Hollywood) suhtes on

vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas. Vastustaja möönab, et vastavate aluste

ilmnemisel tuleb tal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist.

42.4. Vastuseks ebavõrdse kohtlemise väitele võrdluses kaebaja poolt kaebuses

nimetatud ettevõtetega on vastustaja kohtumenetluses (vastuse p 73) selgitanud, et

piirangute kehtestamisel sai määravaks PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja

ettevõtjate kaebused nn Bermuda piirkonnas enim esiletoodud ala kohta (tänavalõik

Suur-Karja 4 - Suur-Karja tn 18), kaebaja viidatud müügikohtadest ükski ei asu sellel

tänavalõigul. Vastustaja on ka selgitanud, et esialgu on tema uurimisobjektiks olnud

laiem ring ettevõtjaid (vt eelpool otsuse p 16).

43. Kaebaja väidab, et majandustegevuse registris 06.10.2009 tehtud registreeringu alusel

tekkis tal õiguspärane ootus pidada toitlustuskohta ettenähtud lahtiolekuaegadel. Kohus märgib,

et mistahes avaliku võimu poolne varasem autoriseering ei tähenda, et probleemide kuhjudes ja

häirivuse kasvades ei tohiks kohalik omavalitsus kehtiva õiguse raames selle ohjeldamiseks

abinõusid kasutada. Kohtupraktika on lausa vastupidiselt pidanud kohaliku omavalitsuse

passiivsust ja tegevusetust õigusvastaseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08). KOKS § 3 p

2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste

kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Ettevõtjal ei saa tekkida õiguspärast ootust käituda oma

majandustegevuses teisi isikuid häirival ning avalikku korda rikkuval moel kehtiva õiguse

nõudeid eirates.

44. Kaebaja on väitnud ka tema suhtes kohaldatavate piirangute ebaproportsionaalsust.

Tema arvates ei aita korraldusega ette kirjutatud abinõu saavutada eesmärki – korraldusega

seatavate lahtiolekuaegade korral jätkavad tegevust muud sarnased müügikohad, mis toob

endiselt kaasa korralduses kirjeldatud negatiivse tagajärje (inimeste kogunemise avalikel

tänavatel). 44.1. Korralduse seletuskirjas on selgitatud: „Kahe ettekirjutuse tegemine on

põhjendatud, kuna ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa

müraprobleemide lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride

külastajate ning tänaval viibivate inimeste müra. Ainult alkohoolse joogi müümise lõpetamisel

jääks jätkuvalt püsima risk, et inimesed viibivad piirkonnas hommikutundideni. Vaid

alkohoolsete jookide müügipiirangu rakendamisele eelnevalt tekib ettevõtjatel huvi müüa ja

külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö „ette“, et nad saaksid tarbida alkoholi ka pärast

alkoholi müümise lõpetamist ja viibiksid baarides ning seega antud piirkonnas kauem.

Alkohoolsete jookide etteostmise riski vältimiseks ja korraldusega taotletavate eesmärkide

saavutamiseks tuleks punktis 2.2 nimetatud ettekirjutuse täitmist nõuda seega varasemast

kellaajast. Samas linnavalitsus leiab, et see piiraks ettevõtjate huve intensiivsemalt ning

3-15-2845

22(23)

leebema abinõuna toimiks esmalt alkohoolse joogi müügi lõpetamine ja sellele ajaliselt

hilisemalt toitlustamise ning meelelahutusprogrammi teenuse osutamise lõpetamise kohustus.

Nii oleks ettevõtjal võimalik jätkata majandustegevust ja külastajatel viibida baaris kauem,

samas, kui alkohoolsete jookide tarbimisega kaasnevad tagajärjed oleksid eelduslikud

väiksemad, mis aitaks tagada teiste isikute õiguste ning huvide kaitset“.

44.2. Kohus nõustub, et olukorra lahendamiseks on kohaldatud abinõud vajalikud ning

piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste aja

lühendamiseks sobivad vastustaja kirjeldatud põhjendustel. Kaebajal on õigus selles, et

mõnede asutuste kauplemisaegade piiramisel hakkavad inimesed kogunema mujal

sarnaste asutuste juures, mis on veel avatud. Vastustaja ning kaasatud haldusorgani

esitatud seisukohtadest ja statistikast nähtuvalt on Suur-Karja tänava probleem

põhjustatud sarnase profiiliga asutuste tihedast kontsentratsioonist ja pikkadest

lahtiolekuaegadest, mis võimaldavad kahjulikel mõjutustel kumuleeruda (inimeste hulk

suureneb ja neist paljude joove süveneb, mistõttu kasvab ka häiriv käitumine).

Korralduse põhjenduste ja kaasatud haldusorgani selgituste järgi on piirangud

kavandatud just kõige problemaatilisemaid nädalapäevi ja kellaaegu arvesse võttes.

44.3. Kohus möönab, et kaebaja seniseid lahtioleku- ja kauplemisaegu arvestades on

korraldusega kavandatav piirang ajalises mõttes märkimisväärne. Korralduse

seletuskirjast nähtuvalt piiratakse Taco Express OÜ tegevust alkoholi müügi osas

tööpäevadele eelnevatel öödel viie tunni võrra ja puhkepäevade eel nelja tunni võrra.

Toitlustamist ja meelelahutust piiratakse vastavalt nelja ja kolme tunni võrra.

Põhjendustes on selgitatud, et elanike soovi kohaselt tulnuks kohaldada ulatuslikumaid

piiranguid (so veelgi lühemaid kauplemisaegu) kuid vastustaja on kohaldanud vähem

piiravaid meetmeid. Samuti on piirangud ajaliselt lühemad kui KorS § 56 lg-s 2

sätestatud nn öörahu kellaajad. Samas ei ole takistatud Taco võimalus jätkata oma

tegevuse mõningase ümberkorraldamisega varahommikust kauplemist (alates kell

05.00).

Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul kaebaja suhtes kohaldatud ettekirjutusega

ebaproportsionaalselt piiratud tema ettevõtlust ka ajalises plaanis.

45. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja on kaebaja suhtes vaidlustatud korraldust

andes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.

46. Kohtu hinnangul on kaebaja olnud ka piisavalt korralduse andmise menetlusse kaasatud.

Vastustaja teavitas teda haldusmenetluse algatamisest ja küsis seisukohti, saatis tutvumiseks

korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise.

Pealegi oli kaebaja probleemide olemasolust ja nende teravusest teadliku varasemalt mitmel

korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest, kus ka kaebaja on olnud esindatud. Kaebaja

osalemist ja seisukohti haldusmenetluses on vastustaja korralduses ka kajastanud.

47. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune korraldus kaebajat puudutavas osas on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

48. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt tema enda kanda.

3-15-2845

23(23)

Vastustaja poolt ette tasutud tunnistajatasude maksmise ja enammakstud summade tagastamise

lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe