2-14-8128/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2016.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-14-8128

Tsiviilasi

XXXX OÜ hagi XXXXvastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

13 221,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht

XXXX)

Hageja esindaja: Riho Friedrichs (OÜ Ratio Legis,

asukoht

Ahtri

12-202,

10151

Tallinn,

e-post

riho@lepitaja.ee)

Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Kostja

esindaja:

vandeadvokaat

Vesse

Võhma

(Advokaadibüroo

Entsik

&

Partnerid,

asukoht

F.R.Kreutzwaldi

3,

Tallinn,

e-post

vesse.vohma@entsik.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

21. märts 2016

XXXX OÜ hagi XXXXvastu jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta hageja XXXX OÜ kanda.

2. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt välja

kostja kasuks menetluskulud kogusummas 1834,60 eurot (s.o õigusabikulud 1546,60

eurot käibemaksuta + asja läbivaatamise kulu 288 eurot).

3. Jätta rahuldamata kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 837,74

euro ulatuses (õigusabikulud).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

25.02.2009 müüs kostja temale kuulunud ettevõtte OÜ XXXX (registrikoodiga XXXX) osa

eraisikule XXXX. Sama tehinguga muudeti ka juhatus ning vastav kanne tehti äriregistris järgmine

päev. 26.02.2009 astus kostja juhatusest tagasi ning XXXX astus samaaegselt juhatusse. Juhatuse

vahetus on selgelt näha ka avalikus äriregistris. Kõnealuse juhatuse vahetuse puhul aga kostja ei

andnud lahkuva juhatusena üle uuele juhatusele kogu ettevõtte vara. Kostja pidi uuele juhatuse

liikmele üle andma kogu raamatupidamisdokumentatsiooni ning ettevõtte vara. Tänaseks on

selgunud, et kuigi kostja andis üle terve rea ettevõttega seotud dokumentatsiooni, ei andnud üle

kogu ettevõtte vara - nimelt raamatupidamises üleandmise hetkel kassas kajastatud sularaha

summas 137 040 krooni. Juhatuse vahetumisel 25.02.2009 on kostja koostanud ettevõtte

vahebilansi, kus ta on sisuliselt võrreldavas suurusjärgus (küll natukene väiksema summana)

näidanud jätkuvalt raha kassas olevana. Seega oli kostja vähemalt kuni 25.02.2009 arusaamal, et

kõnealune summa on kassas, mitte aga tema poolt omandatud. Samuti polnud see summa

kirjendatud nõudena kostja kui eraisiku vastu, mis samuti iseloomustab vahebilansi kirjet.

Ettevõtte tollane juht XXXX on OÜ-le XXXX ka antud fakti kinnitanud oma kirjalikus

kinnituskirjas.

Kuivõrd kassa üleandmise kohustus tekkis kostjal 25.02.2009, saabub 5 aastane aegumistähtaeg

25.02.2014 ning käesolev hagi on esitatud tähtaegselt. Kassas oleva raha üleandmata jätmiseks

puudus kostjal õiguslik alus.

Hageja on oma nõue õigusliku alusena tuginenud ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 ja 626 lg 1 ja lg 2.

Antud juhul kostja rikkus raha (kassa) üleandmise kohustust. Hageja nõuab selle kohustuse

täitmist. Lisaks kohustuse täitmisele nõuab kostja rahalise kohustuse täitmata jätmisega seaduses

ettenähtud viivist. Kostja pidi kassa (raha) üle andma 25.02.2009.a. Viivis seisuga 20.02.2014

moodustab 3823,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 8

758,45 eurot ja seisuga 20.02.2014 sissenõutavaks muutnud viivis 3 823,75 eurot ning pärast

20.02.2014 välja mõista kostjalt hageja kasuks viivist 0,02% põhivõlalt päevas kuni põhivõla

lõpliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt hageja nõue põhineb väitel, et OÜ XXXX kassas pidi seisuga

25.02.2009 olema 137 040 krooni ning hageja tõendab oma väidetvahebilansiga, mille kirje real

„Kassa“ on märgitud 137 040. Kostja on seisukohal, et vahebilanss ei tõenda asjaolu, et hageja

kassas oli seisuga 25.02.2009 raha summas 137 040 krooni. Kostja väidab, et seisuga 25.02.2009

hageja kassas sularaha puudus ning sellest asjaolust oli teadlik XXXX, kes omandas kostjalt

25.02.2009 notariaalse ostu-müügilepinguga hageja 100%-lise osa ning oli pärast kostja

tagasikutsumist hageja juhatuse liige. Ainus põhjus, miks kostja ja XXXX näitasid 25.02.2009

vahebilansis kassa suuruseks 137 040 krooni, oli XXXXi soov näidata hageja bilansi mahtu

tegelikkusest suuremana.

Kostja poolt 2006.a. juunis asutatud XXXX OÜ majandustegevus lõppes sisuliselt 2008.a. suvel

ning kostja soovis esialgu äriühingu likvideerida. XXXX soovis kostjalt XXXX OÜ osa omandada

ning pooled pidasid läbirääkimisi alates 2008.a. novembrist-detsembrist. XXXXi huvitas eelkõige

see, et XXXX OÜ-l oli tasulise riigisisese autoveo tegevusluba, mis kehtis kuni 17.06.2012 .

Kostja ja XXXX leppisid hageja 100%-lise osa ostu-müügihinna summas 32 000 krooni eeldusel,

et hageja kassas ja pangaarvel raha ei ole. On ilmne, et juhul, kui hageja kassas oleks olnud

tegelikkuses 137 040 krooni, oleks osa ostu-müügihind olnud oluliselt kõrgem. 25.02.2009

vahebilansi kohaselt oli omakapitaliks märgitud 174 951 krooni, mis ületas osa ostu-müügihinna

ligi 5,5 korda. Vastupidi, XXXX oli teadlik, et kassas raha ei olnud ning ta ei esitanud 25.02.2009

ega ka hiljem sellega seoses kostjale ühtki nõuet. Kostja ei ole kunagi lubanud kassas väidetavalt

olnud sularaha XXXX’ile hiljem üle anda ning väidetavalt 22.06.2010 allkirjastatud XXXXi

sellekohane kinnitus ei vasta tegelikkusele. Sellel dokumendil olev allkiri erineb oluliselt

25.09.2009 osa ostu-müügilepingul olevast XXXX’i allkirjast, kusjuures ostu-müügilepingu

allkirjastas XXXX notari juuresolekul. Kostja kohtus 2.04.2014 XXXXiga ning sai temalt

kirjaliku kinnituse selle kohta, et XXXX ei ole hagiavaldusele lisatud kinnitust koostanud ega

allkirjastanud ja selle sisu ei vasta tõele.

Eeltoodust tulenevalt hageja väide, et hageja kassas oli seisuga 25.02.2009 137 070 krooni ning

kostjal oli kohustus see summa uuele juhatuse liikmele üle anda, on tõendamata. Kuna kassas

puudus raha, mida kostja oleks pidanud uuele juhatuse liikmele üle andma, ei saanud olla ka

kohustust, mida kostja oleks väidetavalt saanud 25.02.2009 rikkuda.

Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja pangakonto 2008 aasta väljavõttega on tõendatud,

et hageja kandis 13.11.2008 kostja pangakontole 150 000 krooni selgitusega „Sularaha arvelt

kassasse“. Ülekande selgitus ei vasta tegelikkusele ning ülekantud summat kostja sularahas välja

ei võtnud ja hageja kassasse ei tasunud. Ainuüksi pangaülekande selgitus ei tõenda, et nimetatud

summa oleks läinud hageja kassasse. Kassas saab aga olla üksnes sularaha. Seega, tegelikkuses

sai kostja 13.11.2008 hageja arvelt pangaülekandega 150 000 krooni ning ei võtnud seda kunagi

sularahas välja ega maksnud sisse hageja kassasse. Seega väidetav rikkumine, kui üldse, sai

toimuda 13.11.2008, kui toimus pangaülekanne ja kostja omandas hageja arvelt 150 000 krooni.

Isegi juhul, kui käsitleda kostja poolt 13.11.2008 hageja pangaarvelt laekunud raha omandamist

kostja kui hageja endise juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, siis hageja nõue aegus 5-aastase

tähtaja möödumisel väidetavast rikkumisest s.o. 13.11.2013. Hageja esitas kostja vastu nõude

20.02.2014. Seega on hageja nõue aegunud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused, kuulanud üle tunnistaja ja kostja vande all antud

ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele.

Dokumentaalsete tõenditega ja poolte omaksvõtuga loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:

− 25.02.2009 sõlmitud notariaalse osa müügilepinguga müüs kostja temale kuulunud OÜ

XXXX osa XXXXile hinnaga 32 000 krooni (tlk 50-53). 26.02.2009 kutsuti kostja OÜ

XXXX juhatusest tagasi ning OÜ XXXX juhatuse liikmeks nimetati XXXX (tlk 75-76);

− 25.02.2009 koostatud OÜ XXXX vahebilansi kohaselt on OÜ XXXX kassas 137 040 krooni

tlk 53-54);

− 13.11.2008 on OÜ XXXX arveldusarvelt tehtud ülekanne kostja arveldusarvele summas 150

000 krooni selgitusega “Sularaha arvelt kassasse” (tlk 62);

− XXXX OÜ-le oli 07.06.2007 väljastatud tasulise riigisisese autoveo tegevusluba nr 1975

kehtivusega kuni 16.06.2012 (tlk 55).

Hageja leiab, et 25.02.2009 toimunud OÜ XXXX juhatuse vahetusel ei andnud kostja lahkuva

juhatuse liikmena üle uuele juhatusele kogu ettevõtte vara. Nimelt ei andnud kostja üle

raamatupidamises üleandmise hetkel kassas kajastatud sularaha summas 137 040 krooni. Juhatuse

vahetumisel 25.02.2009 on kostja koostanud ettevõtte vahebilansi, kus ta on näidanud jätkuvalt

raha kassas olevana. Hageja hinnangul pidi seega kostja vähemalt kuni 25.02.2009 olema

arusaamal, et kõnealune summa on kassas, mitte aga tema poolt omandatud. Hageja hinnangul

kostja rikkus raha (kassa) üleandmise kohustust. Hageja nõuab selle kohustuse täitmist.

Kostja vastuväidete kohaselt vahebilanss ei tõenda asjaolu, et hageja kassas oli seisuga 25.02.2009

raha summas 137 040 krooni. Kostja väidab, et seisuga 25.02.2009 hageja kassas sularaha puudus

ning sellest asjaolust oli teadlik XXXX, kes omandas kostjalt 25.02.2009 notariaalse ostu-

müügilepinguga hageja 100%-lise osa ning oli pärast kostja tagasikutsumist hageja juhatuse liige.

Ainus põhjus, miks kostja ja XXXX näitasid 25.02.2009 vahebilansis kassa suuruseks 137 040

krooni, oli XXXXi soov näidata hageja bilansi mahtu tegelikkusest suuremana. Kostja soovis

hageja pangakontolt ülekandega 13.11.2008 enda isiklikule pangaarvele üle kantud 150 000

krooni jätta endale omanikutuluna. Kostja hinnangul väidetav rikkumine, kui üldse, sai toimuda

13.11.2008, kui toimus pangaülekanne ja kostja omandas hageja arvelt 150 000 krooni. Isegi juhul,

kui käsitleda kostja poolt 13.11.2008 hageja pangaarvelt laekunud raha omandamist kostja kui

hageja endise juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, siis hageja nõue aegus 5-aastase tähtaja

möödumisel väidetavast rikkumisest s.o. 13.11.2013. Hageja esitas kostja vastu nõude 20.02.2014.

Seega on hageja nõue aegunud.

Hagi kohaselt nõuab hageja kahju hüvitamist kostjalt kui hageja endiselt juhatuse liikmelt. Kostja

õigussuhe osaühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlasuhe ja sellele saab kohaldada

käsunduslepingu sätteid. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju osaühingu juhatuse liikmena

juhatuse liikme ametikohustuste rikkumise tõttu. Hageja on oma nõue õigusliku alusena tuginenud

ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 ja 626 lg 1 ja lg 2. VÕS § 626 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab

käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti

selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundit täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 626 lg 2

sätestab, et kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides

käsutama või mille ta peab edaspidi käsundiandale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest

maksma intressi seadusega sätestatud suures. Nimetatud sätted reguleerivad käsundisaaja

kohustust anda käsundiandjale üle käsundi täitmise käigus kolmandatelt isikutelt saadu. Kuigi

äriühingu juhatuse liikme õigussuhe juriidilise isikuga on käsundilaadne, ei nähtud käesolevast

asjast, et kostja, tegutsedes juriidilise isiku juhatuse liikmena, oleks jätnud juriidilisele isikule üle

andmata kolmandalt isikult saadu. Seetõttu ei ole võimalik vaidlust lahendada VÕS § 626 alusel,

vaid lahendamisel tuleb lähtuda ÄS –s § 187 sätestatust.

ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Sama § lg 2 järgi esimese lause kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Analoogiline

regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 esimesest lausest. Juhatuse

liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste

rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 115. Kahju hüvitamise eesmärk

on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).

Kahju hüvitamiseks peab äriühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et

äriühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada

aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12,

p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks,

tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele.

Kostja poolt kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 13.11.2008 OÜ XXXX

arveldusarvelt tehtud ülekanne kostja arveldusarvele summas 150 000 krooni selgitusega

“Sularaha arvelt kassasse”. Kostja väidab, et ülekande selgitus ei vasta tegelikkusele ning

ülekantud summat kostja sularahas välja ei võtnud ja hageja kassasse ei tasunud. Ainuüksi

pangaülekande selgitus ei tõenda, et nimetatud summas oleks läinud hageja kassasse. Seega

tegelikkuses sai kostja 13.11.2008 hageja arvelt pangaülekandega 150 000 krooni ning ei võtnud

seda kunagi sularahas välja ega maksnud hageja kassasse. Kostja leiab, et juhul kui käsitleda kostja

poolt 13.11.2008 hageja pangaarvelt laekunud raha omandamist kostja kui hageja endise juhatuse

liikme kohustuste rikkumisena, siis hageja nõue aegus 5-aastase tähtaja möödumisel väidetavast

rikkumisest s.o. 13.11.2013. Hageja esitas kostja vastu nõude 20.02.2014. Seega on hageja nõue

kostja vastu aegunud.

Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja seisukoht on, et juhatuse vahetumisel 25.02.2009 on

kostja koostanud ettevõtte vahebilansi, kus ta on näidanud jätkuvalt raha kassas olevana. Seega oli

kostja vähemalt kuni 25.02.2009 arusaamal, et kõnealune summa on kassas, mitte aga tema poolt

omandatud. Samuti polnud see summa kirjendatud nõudena kostja kui eraisiku vastu, mis samuti

iseloomustab vahebilansi kirjet. Kuivõrd kassa üleandmise kohustus tekkis kostjal 25.02.2009,

saabub 5 aastane aegumistähtaeg 25.02.2014 ning käesolev hagi on esitatud tähtaegselt. Kassas

oleva raha üleandmata jätmiseks puudus kostjal õiguslik alus.

Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-113-05 tehtud lahendis hagi aluse mõistet sisustanud,

selgitades, et hagi alus on need hageja osundatud asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma

materiaalõiguse normile rajatud nõude. Käesoleval juhul hageja leiab, et kostja poolne kohustuse

rikkumine seisneb 26.02.2009 hageja kassas oleva raha hageja uuele juhatuse liikmele üleandmata

jätmises, mitte hageja pangaarvelt kostja arveldusarvele ilma õigusliku aluseta ülekandmises.

Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda hageja nõude aluseks olevast asjaolust, et

kostja poolne juhatuse liikme kohustuse rikkumine seisneb 26.02.2009 hageja kassas oleva raha

uuele juhatuse liikmele üleandmata jätmises.

ÄS § 187 lg 3 kohaselt on osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis

aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud

aegumistähtaega. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks

muutumisega. Riigikohus on 8.06.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12 punktides 14 ja

15 leidnud, et juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude

aegumistähtaeg hakkab kulgema mitte kahju ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise

toimepanemisest ning äriseadustiku erisätte järgi on see 5 aastat. Kuna hageja väidetel on kostja

poolt kohustuse rikkumine toime pandud 26.02.2009, siis hakkas hageja nõude aegumistähtaeg

kulgema nimetatud kuupäevast. Hagi on esitatud kohtule 20.02.2014. Seega ei ole hageja nõue

aegunud.

Hageja leiab, et 25.02.2009 seisuga oli XXXX OÜ kassas 137 070 krooni ja 25.02.2009 toimunud

OÜ XXXX juhatuse vahetusel ei andnud kostja lahkuva juhatuse liikmena üle uuele juhatusele üle

kogu ettevõtte vara ning rikkus sellega juhatuse liikme kohustusi.

Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt oli XXXX OÜ-le 07.06.2007 väljastatud tasulise riigisisese

autoveo tegevusluba nr 1975 kehtivusega kuni 16.06.2012 (tlk 55). 21. märts 2016 toimunud

kohtuistungil vande all üle kuulatud kostja ütluste kohaselt XXXX OÜ majandustegevus lõppes

sisuliselt 2008.a. suvel ning kostja otsis ettevõttele ostjat. 2008. sügisel tekkis ettevõtte

ostuhuvilisena XXXX. Läbirääkimiste käigus selgus, et XXXXi huvi oli rahvusvahelise

autokaubaveo loa olemasolu ja korralik bilanss. Samas ei olnud XXXXil raha, et maksta ettevõtte

bilansi järgi. Seetõttu tegi XXXXkokkuleppel XXXXiga temale sobiliku bilansi, kuna XXXX

soovis jätkata bilansiga 175 000 krooni (II kd 37-38). 21. märtsil 2016 toimunud kohtuistungil

tunnistajana ülekuulatud XXXXi ütluste kohaselt omandas ta XXXX OÜ seoses sellega, et ta

tahtis omandada rahvusvahelise autoveo litsentsiga äriühingut, kuna hakkas tegelema

rahvusvaheliste vedudega ja sel ajal nõudis seadus, et pidi 2 aastat Eesti siseselt tegutsema

vedudega, et siis sai hiljem tegutseda rahvusvaheliste vedudega/../ Varasid üle ei antud, anti üle

raamatupidamine. XXXX OÜ-l ei olnud XXXXvastu mingeid nõudeid/../ Sularaha oli paberi peal

kassas, see võis olla üle 100 000 krooni, kuid reaalselt seda raha ei olnud. Ostu-müügi tehingut

tehes tagantjärgi ei olnud mõtet küsida, miks on märgitud kassa 137 040 krooni, kuna eelnevalt

oli teada, et number, mis bilansis oli, tegelikkuses raha ei ole (II tlk 38).

Seega on kostja XXXXja tunnistaja XXXX ütlustega tõendatud, et XXXX omandas kostjalt OÜ

XXXX seoses sellega, et soovis omandada rahvusvahelise autoveo litsentsiga äriühingut, kuna

hakkas tegelema rahvusvaheliste vedudega. Vaidlusalusel perioodil kehtinud Autoveoseaduse § 6

lg 4 kohaselt tasulise autoveo tegevusloa omajal pidi olema esimese sõiduki kohta, millele ta

taotleb sõidukikaarti, vara vähemalt 140 000 krooni. Seega on kohtu jaoks usutav, et XXXXil,

kes soovis kasutada XXXX OÜ veolitsentsi, oli vajalik, et XXXX OÜ bilansis oleks vara vähemalt

140 000 krooni. Samuti on kostja XXXXja XXXX ütlustega tõendatud, et 26.02.2009 hageja

kassas raha ei olnud ning XXXX OÜ XXXX osa omandajana ja uue juhatuse liikmena ei esitanud

25.02.2009 ega ka hiljem sellega seoses kostjale ühtegi nõuet.

Asjaolu, et XXXX OÜ kassas 25.02.2009 kassas raha ei olnud tõendab ka 25.02.2009 kostja ja

Rand Sell vahel sõlmitud XXXX OÜ osa ostu-müügileping, mille punkti 2.1 kohaselt oli ostuhind

32 000 krooni (tlk 75-76). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et on ilmne, et juhul, kui hageja

kassas oleks olnud tegelikkuses 137 040 krooni, siis oleks osa ostu-müügihind olnud oluliselt

kõrgem. 25.02.2009 vahebilansi kohaselt oli omakapitaliks märgitud 174 951 krooni, mis ületas

osa ostu-müügihinna ligi 5,5 korda.

Hageja on esitanud kohtule tõendina XXXXi poolt 22.06.2010 allkirjastatud kinnituskirja, milles

on toodud väide, et kostja lubas lepingu sõlmimisel kassas oleva sularaha 137040 krooni üle talle

üle anda (I kd tlk 15). Kostja on esitanud kohtule XXXXi 02.04.2014 allkirjastatud kinnituskirja,

milles XXXX kinnitas, et ei ole seda hageja poolt esitatud tõendit koostanud ega allkirjastanud ja

selle sisu ei vasta tõele. Samas kirjas kinnitas XXXX, et ta oli teadlik, et kassas puudub sularaha

ja Liivo Luidrel puudus kohustus seda üle anda (I kd tlk 56).

21.03.2016 istungil tunnistajana üle kuulatud XXXX küll tunnistas vande all, et ta on 22.06.2010

olevat dokumenti näinud ja on selle allkirjastanud, kuid samas andis ka tunnistuse selle dokumendi

allkirjastamise asjaolude kohta. XXXXi ütlustega on tõendatud, et talle helistas XXXX, kes ütles,

et on vaja kokku saada ning seejärel ta kohtus Ülemiste Mercedese Keskuse ees XXXXga, kes

tutvustas talle valmiskujul trükitud kinnitust, mille ta allkirjastas (II kd tlk 38). Seega on

tuvastatud, et XXXX on allkirjastanud nii hagejale 22.06.2010 antud kinnistuskirja kui kostjale

02.04.2014 antud kinnituskirja. Kuivõrd XXXX on allkirjastanud mõlemad kinnistukirjad, mis on

oma sisult vastuolulised, siis kohus jätab mõlemad kinnituskirjad käesoleva vaidluse lahendamisel

tõenditena arvesse võtmata ja lähtub XXXXpoolt kohtuistungil tunnistajana vande all antud

ütlustest, et 25.02.2009 XXXX OÜ kassas sularaha ei olnud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hinnates eeltoodud tõendeid kogumis on hageja

väide, nagu olnuks 25.02.2009 XXXX OÜ kassas 137 070 krooni sularaha, tõendamata ning

tegelikkuses XXXX OÜ kassas raha ei olnud. Kuna hageja kassas 25.02.2009 seisuga raha ei

olnud, siis ei saanud kostja rikkuda ka uuele juhatuse liikmele kassas olnud raha üleandmise

kohustust.

Seoses kostja vastuväidetega, et kostja on 13.11.2008 kandnud hageja pangakontolt ülekandega

enda isiklikule pangaarvele 150 000 krooni, mille soovis jätta endale omanikutuluna, märgib

kohus järgmist. Hageja ei ole kohtule esitatud hagi aluseks oleva asjaoluna välja toonud, et kostja

poolne kohustuse rikkumine seisnes kostja poolt 13.11.2008 hageja arveldusarvelt enda

arvelduarvele alusetult 150 000 krooni kandmises, siis 13.11.2008 hageja arveldusearvelt kostja

pangakontole raha ülekandmise õiguspärasus käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma ja

kohus jätab kostja eelnimetatud vastuväite tähelepanuta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Hagi hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind on hagihind, TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, TsMS § 133 lg 1 sätestatust mille

kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja TsMS § 133 lg 2 sätestatust,

mille kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel

liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest

arvestatud viivise summal, seega on hagi hinnaks 13 221,56 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §

162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses

rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja

vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis.

Kostja esitas 21.03.2016 ja 28.03.2016 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostja palub hagejalt välja

mõista menetluskulu kokku summas 2672,34 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi ja

asitõendi saamise kulu.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindajaks vandeadvokaat Vesse Võhma tunnihinnaga

110 eurot. Antud juhul asub maakohus seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust

ja mahukust ning asjas esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni on

põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 110

eurot käibemaksuta.

Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja

vajalikeks järgmises ulatuses:

− 21.03.2014 nõupidamine ja materjalide analüüs, 26.03.2014-02.04.2014 vastuse

koostamine hagiavaldusele ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku rohkem, kui

4 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja kaasuse keskmist keerukust.

− 22.04.2014 hageja seisukoha analüüs ja e-kiri kliendile ei ole põhjendatud ja vajalik

õigusabi rohkem, kui 0,08 h ulatuses, arvestades kliendiga konsulteerimise vajadust ja

hageja menetlusdokumendi sisu.

− 13.02.2015-26.02.2015 kohtumääruse analüüs ja e-kirjavahetus kliendiga, kostja

täiendavate vastuväidete ja taotluste koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabikulu

rohkem, kui 2,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja kliendiga

konsulteerimise vajadust.

− 09.09.2015 kohtumääruse analüüs ja e-kirjavahetus kliendiga ei ole põhjendatud ja vajalik

õigusabi rohkem, kui 0,08 h ulatuses, arvestades 09.09.2015 kohtumääruse sisu.

− 28.09.2015 hageja poolt esitatud dokumentidega tutvumine ja e-kirja koostamine kliendile

ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,08 h ulatuses, arvestades 09.11.2015

kohtumääruse sisu.

− 02.11.2015 kohtumääruse analüüs ja e-kirja saatmine kliendile seoses ekspertiisi

määramisega ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,08 h ulatuses, arvestades

02.11.2015 kohtumääruse sisu.

− 04.11.2015 e-kirjavahetus kliendiga ja kaaskirja projekti koostamine ei nähtu kohtule

tsiviilasja toimikust, seega ei saa kohus anda hinnangut nimetatud õigusabi vajalikkuse ja

põhjendatuse kohta. Kohus jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

kõnealuse menetluskulu osas rahuldamata.

− 09.11.2015 kohtumääruse analüüs ja e-kirja saatmine kliendile ei ole põhjendatud ja vajalik

õigusabi rohkem, kui 0,08 h ulatuses, arvestades 09.11.2015 kohtumääruse sisu.

− 27.11.2015 e-kirjavahetus kliendiga seoses kohtu 27.11.2015 nõudega on põhjendatud ja

vajalik õigusabi 0,16 h ulatuses, arvestades 27.11.2015 menetlusdokumendi sisu.

− 30.11.2015 taotluse koostamine tõendite kogumiseks ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi

rohkem, kui 1 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

− 25.01.2016 ekspertiisiakti analüüs ja edastamine kliendile on põhjendatud ja vajalik

õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades ekspertiisiakti sisu.

− 21.03.2016 kohtuistungi ettevalmistus ja istung Harju Maakohtus ei ole põhjendatud ja

vajalik õigusabi rohkem, kui 3 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja

ettevalmistamiseks vajalikku ajakulu.

− 23.03.2016 kohtuvaidluse teeside koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi

rohkem, kui 2,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

Kulutused dokumentaalsetele tõenditele - 3 äriregistri väljavõtet a 2 eurot, kokku 6 eurot on TsMS

§ 143 p 2 kohaselt hüvitatav kulu ja kulutused ekspertiisile 282 eurot on TsMS § 143 p 1 kohaselt

hüvitatav kulu.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 14,06 h s.o 1546,60 eurot (13,98 h x 110 eurot=

1546,60 eurot), millele lisandub dokumentaalsete tõenditega seonduv kulu 6 eurot ja

ekspertiisikulu 282 eurot, kokku 1834,60 eurot.

Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude nõude 837,74 euro ulatuses (õigusabikulud).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik