2-16-6518/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-6518

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6518 Tsiviilasi XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(sünd. XXX.a., elukoht XXX, e-post XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ning anda avaldajale XXX(sündinud XXX.a, välisriigi passi nr XXX) luba abieluvõimetõendita sõlmida Eesti Vabariigis abielu XXX(isikukood XXX). Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.

3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.

4. Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte. Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

2-16-6518

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused XXX(avaldaja) esitas 25.04.2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab Sankt-Peterburis. Avaldaja palub kohtu luba abiellumiseks Eesti Vabariigi kodaniku XXX ilma abieluvõime tõendita. Avaldaja ja puudutatud isik soovivad abielluda Tallinnas.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause järgi ei pea hagita menetluses tehtud määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

Avaldusest nähtub, et Vene Föderatsiooni kodanik XXX(sünd. XXX. a, välisriigi passi nr XXX), kelle alaliseks elukohaks on Sankt-Peterburg, soovib Eesti Vabariigis sõlmida abielu Eesti kodakondsusega XXX(isikukood XXX). Avaldaja on kohtule esitanud Peterburi Primorski rajooni Perekonnaseisuaktide koostamise asjade osakonna 16.04.2016 tõendi nr XXX abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumise kohta riiklikus abieluregistris (tl 3). Tõendist nähtub, et avaldaja ei ole abielus. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita.

Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik