1-14-5169/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

27. aprill 2016,

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5169 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-

Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 27.04.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu A.O, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Prokurör Abiprokurör Margit Luga

RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta suhtes karistusjärgne A.O käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.O suhtes karistus

järgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

A.O tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 20.03.2014 otsusega mõistetud karistus liitkaristuseks vangistus 2 aastat 23 päeva. Karistuse kandmise algus 29.05.2014 21.06.2016 ja lõpp .

Kinnipidamisasutuses A.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul puudub peale vabanemist kindel elukoht. Enne vangistust elas koos elukaaslasega aadressil xxx. A.O avaldas, et ei soovi elama asuda ema juurde x . xx

Käitumisprobleemide tõttu õppis 7.klassis. Põhihariduse omandas Viru Vanglas, xxx 6-

vangistuse ajal. Töötukassa kaudu osales 3-kuulisel keevitaja kursusel. Vangistuses osalenud riigikeele A1 taseme õppes kursus jäi läbimata, kuna ei sooritanud eksamit positiivselt. -

Suhtumine ha

ridusse/enesetäiendamisse positiivne. Soovib osaleda kutseõppe erialaõpingutes.

Enne vangistust oli Töötukassas arvel. Viimane ametlik töökoht , kus töötas lukksepana. xxx

Enne vangistust oli sissetulekuks sotsiaaltoetus. Vaatamata sissetuleku stabiilsusele, ei saanud hakkama tulude ja kuludega. Majandusliku toimetuleku oskus arendamata, kuna isikul puudub kogemus elada iseseisvalt. Materiaalse olukorra parandamiseks soovib töötada. Vangistuses 2015-

2016 aastal osalenud tööhõives majandusabitöödel nii koristaja, kui köögitöölisena.

Tunnistab varasemat alkoholi tarvitamist. Esmakordselt tarvitas alkoholi olles 9 aastane. Tunnistab, et enne vangistust ei kontrollinud tarvitatud alkoholi kogust, tarvitas siis, kui soovis, kuid mitte tihti. Väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud 4 korda.

Enda sõnul tarvitas varasemalt kanepit. Väidetavalt viimased paar aastat ei tarvitanud. Isiku sõnul tarvitas narkootilisi ained siis, kui selleks soov tekkis. Ühel korral karistatud väärteokorras NPALS alusel. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Isik ei välista, et peale vabanemist tarvitab uuesti.

2014-2015 aastal osales MTÜ Teekond poolt korraldataval taasühiskonnastavate tegevuste grupis, 2015 aastal läbis täies mahus sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", mille raames oli kinnipeetav aktiivne ja avatud. Kriminaalkorras karistatud kaheksal korral.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 82% (kõrge risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56% (kõrge risk).

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et A.O ei soovi karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamist, peale vabanemist ning ei avaldanud vabanemisjärgset elukohta Eestis. Elukoha olemasolu on käitumiskontrolli üheks eelduseks.

Rahvastikuregistri andmetel on A.O elukohaks xxx. Antud korter kuulub kinnipeetava vanaemale xx xx. Kinnipeetava vanaema ei ole nõus enda juurde elama võtma A.O (aadressil xxx). xx xx xx xx sõnul A.O asub peale vangistust elama hoopis oma ema juurde varjupaika. xxx juhataja xx xx kinnitas, et A.O on võimalus elama asuda varjupaika, juhul kui isik täidab varjupaigas kehtestatud sisekorraeeskirju.

A.O on kodakondsus määratlemata, omab kehtivat elamisloakaarti kuni 19.09.2016. Vabanemisjärgselt A.O töökoht puudub.

Käesolevat karistust kannab süstemaatilise varguse eest. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, ühe vägivalla komponendiga seotud kuriteo ning ühe süütamise. A.O on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, mõlemal korral rikkus kehtestatud nõudeid.

A.O puhul on tegemist kõrge käitumiskontrolli kõrvalehoidmise riskiga isikuga, kuna ta ei soovi karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamist, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik ohtlikkust ühiskonnas alandada. Peale selle kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt eluhedaste toetus. ja töökoht ning lä

Kohtuistungil

Prokurör ei toetanud v Kuigi reaalsed alused abastamisjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

selleks on olemas, puudub süüdimõistetul vabaduses kindel elukoht, mis välistab tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamist.

A.O Selgitas, et ei tea ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. kuhu asub elama peale vabanemist. Kindlaid plaane tööle asumise suhtes ka ei ole. xxx ei soovi minna, sest seal on kõik alkohoolikud ja narkomaanid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri ja A.O arvamustega, leiab, et A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.O isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. A.O

on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on olnud ka

kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus kuna isik ei suutnud täita sellega kaasnevaid tingimusi.

Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Samas puudub A.O vabanemisel kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist. Seetõttu leiab kohus, et A.O suhtes reaalselt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole teostatav A.O vabanemisjärgselt elukoha puudumise tõttu ning eltoodust lähtudes ei nõustu e kohus süüdimõistetu A.O suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / Deniss Minzatov Kohtunik