3-15-2297/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-2297 Otsuse kuupäev

26. aprill 2016. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Tiina Siilivase (nim Siilivask) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. detsembri 2014. a otsuse nr 12-6/954 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Tiina Siilivask, esindaja Kalju Siilivask Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Ave Paavel Resolutsioon

1. Rahuldada Tiina Siilivase kaebus.

2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. detsembri 2014. a otsus nr 12-6/954.

3. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja mõista Tiina Siilivase (konto EE222200221002445510) kasuks riigilõiv 15 eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 26. mai 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tiina Siilivask (kaebaja) esitas 15.05.2009. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA, vastustaja) pindalatoetuse taotluse (vorm PT 50), taotledes perioodil 2007- 2013 ebasoodsamate piirkondade toetust (tl 36). Taotleja omakäelise kirje kohaselt taotlusel (taotluse p 3.1.2, ibid) võtab taotleja ebasoodsamate piirkondade toetuse üheaastase kohustuse. Taotlusega koos esitas kaebaja muude dokumentide hulgas ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmise kinnituse (vorm MT61), võttes kohustuse täita ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõudeid, sealhulgas tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas viis aastat pärast esimese toetuse välja maksmist (tl 37p).

2. PRIA peadirektori 22.01.2010. a käskkirjaga nr 12-6/110 määrati Tiina Siilivasele 2009. a esitatud taotluse alusel toetust kokku summas 3 663,67 krooni (tl 10-11). Ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlusel esitatud pinnana tehti PRIA poolt kindlaks 9,37 ha suurune pind.

3. PRIA 15.12.2014. a otsusega nr 12-6/954 lõpetati ennetähtaegselt teiste hulgas Tiina Siilivase ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus (otsuse p 1) ja nõuti tagasi 2009. aasta eest alusetult makstud ebasoodsamate piirkondade toetus summas 234,15 eurot (otsuse p 2 ja otsuse lisa T. Siilivase kohta, tl 5-7) ELÜPS § 99 lg 3 alusel. Otsuse lisa motiivide kohaselt: on taotleja ennetähtaegselt katkestanud ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse; toetuse saaja ei ole tegelenud ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega vähemalt viis järjestikust aastat alates esimesest toetuse väljamaksmisest (määrus nr 43 § 3 lg 4); 2009. a eest makstud toetus 234,15 eurot nõutakse tagasi seoses kohustuse ennetähtaegselt lõpetamisega (määruse nr

43 § 3 lg 4; ELÜPS § 99 lg 3).

4. PRIA finantsosakonna juhataja 04.02.2010. a makseteatisega (tl 12) teavitati kaebajat talle perioodil 25.01.2010-31.01.2010. a määratud ebasoodsamate piirkondade toetuse summas

3 663,67 eurot tasaarveldamisest ühtse pindalatoetuse põhimaksete põhivõlgadega summas

3 663,67 (2 930,94+732,73) eurot, mille tõttu kuulus 29.01.2010. a välja maksmisele 0 eurot.

5. Kaebaja esitas 04.03.2015. a PRIA 15.12.2014. a otsuse peale vaide, mis jäeti PRIA 06.08.2015. a vaideotsusega nr 12-4/15/97-2 (tl 18-21) rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 11.09.2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist.

7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 19.11.2015. a taotluse kaebuse nõude muutmiseks (tl 47), kuid kohus jättis selle 06.01.2016. a määrusega (tl 50) rahuldamata. Kaebaja soovis kaebust täiendada hüvitamisnõudega, summas 1 170,75 eurot seoses 2009- 2013. aastal toetuse saamata jäämisega, millist nõuet pidas halduskohus küll lubatavaks, kuid ei pidanud kaebuse muutmise lubamist käesoleva haldusasja selles menetlusetapis enam otstarbekaks. Kohtumäärus on jõustunud määruskaebust esitamata. Kaebaja seisukohad

8. Kaebuses tugineb kaebaja kahele asjaolule: esiteks leiab kaebaja, et toetust ei ole talle välja makstud ja seetõttu ei ole tekkinud ka kohustust tegeleda vähemalt viis järjestikust aastat põllumajandusega, teiseks tegeles kaebaja põllumajandusega aastatel 2010-2012 ja seepärast ei ole vastustajal õigust temalt toetust tagasi nõuda.

9. Kaebuse 15.02.2016. a täiendustes (tl 83-84) osundab kaebaja, et ta võttis ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse 15.05.2009. a, mille tõttu ta on võetud kohustuse aastatel 2009- 2013 täitnud, kuna toetus määrati 2009. aasta eest. Viie aastase kohustuse puhul algas toetusperiood taotluse esitamisest, ühe aastase kohutuse puhul esimesest toetuse välja maksmisest. Kui jagada vastustaja seisukohta kohustusperioodi algusest 2010. aastal, siis on määruse nr 43 § 111 kohaselt kaebajalt toetuse tagasi nõudmine välistatud. PRIA seisukohtteatise esitamise kohustusest põllumajandusliku tegevuse ebasoodsamas piirkonnas lõpetamise kohta, on meelevaldne, kuna vastavat kohustust taotlejatel ei ole. Taotleja on võetud kohustuse täitnud ka 2014. aastal, seega viiel aastal ja ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajaks vastavat kohustust lõpetanud. Otsuse kohustuse lõpetamise kohta tegi PRIA ilma selleks õiguslikku alust omamata. Tõendatud ei ole kaebajal võlgnevuse olemasolu, mida sai 2010. aastal üldse tasaarveldada. Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu (tl 30-33). Kaebaja viieaastane ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustusperiood algas 2010. aastal PRIA 22.01.2010. a käskkirja alusel. Kaebaja kinnitas 2012. aastal põllumajandusega tegelemist ebasoodsamas piirkonnas, kuid andmed 2013. aastal kaebaja poolt põllumajandusega tegelemise kohta ebasoodsamas piirkonnas PRIA-l puuduvad. Kaebaja ei ole PRIA-t teavitanud kolmeaastase kohustuse täitmise järgselt põllumajandusliku tegevuse lõpetamisest ebasoodsamas piirkonnas.

11. Vaideotsuse kohaselt on tõendatud kaebaja poolt ebasoodsamate piirkondade kohustuse jätkamine 2013. aastal.

12. PRIA selgituse kohaselt (tl 113-114) on kaebajale saadetud järelepärimine 2014. aasta kohta nii tähitudkui tavapostiga. Kaebajal paluti telefoni teel 11.11.2014. a saata, kas kinnitus põllumajandusega jätkamise kohta ebasoodsamas piirkonnas või avaldus põllumajandustegevuse lõpetamise kohta, millest kaebaja keeldus. Kohtu seisukoht

13. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud, kuna vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigusi.

14. Halduskohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et vaidlustatud otsus kuuluks tühistamisele motiivil, et PRIA-l ei olnud õigust toetusi tasaarveldada.

15. Kaebaja on esitanud käesolevas asjas halduskohtule tühistamiskaebuse PRIA 15.12.2014. a otsusele (tl 5-7), millega PRIA otsustas 2014. aastal lõpetada ennetähtaegselt kaebaja ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks 2009. aastal võetud 5 aastase kohustuse ja otsustas 2009. aasta eest määratud ebasoodsamate piirkondade toetuse tagasi nõuda.

16. Vaidlustatud haldusaktiga ei lahendanud vastustaja seega küsimust sellest, kas need toetused, mis tasaarveldati tuginedes kaebaja poolt tõendina kohtule esitatud PRIA 04.02.2010. a makseteatises toodud andmetele, said kuuluda tasaarveldamisele või mitte. Vastav otsustus, millest kaebajat on 2010. aastal makseteatisega teavitatud, on järelikult tehtud juba 2010. aastal ja õiguskindlustuse printsiibist lähtudes ei ole see PRIA otsustus 2015. aastal kohtule esitatud haldusakti tühistamiskaebusega enam vaidlustatav. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks halduskohus järeldada, et 2010. aastal toimunud ühtse pindalatoetuse tagastamiseks kaebajat kohustanud haldusaktid oleksid õigusvastased ja kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Kuna kaebaja ei ole käesolevas asjas halduskohtule esitatud tõenditega tõendanud, et PRIA 04.02.2010. a makseteatises toodu ei vasta tõele või et kaebaja on 2010. aasta PRIA haldusaktide või toimingute osas saavutanud haldusvaidlustes maksteatise andmeid kummutavat otsustust kinnitava olukorra, siis lähtub halduskohus tõsiasjast, et PRIA 2010. aasta tegevus toetuste tasaarveldamisele kuuluvaks lugemisel on õiguspärane. Vastuspidist ei tõenda kaebaja tõendid teda puudutavate täitemenetlustega seoses, kuna summad erinevad PRIA makseteatises toodust.

17. Käesoleva kohtulahendi koostamise käigus on halduskohus tutvunud ka kohtute infosüsteemis leiduvate andmetega seoses kaebaja tõstatatud probleemiga. Tsiviilasjas nr 2-15- 10783, mis on jätkuvalt maakohtu menetluses, on kaebaja esitanud seisukoha, et PRIA tasaarvestas 2010. aastal talle väljamaksmisele kuuluva toetuse (käesolevas kohtuasjas vaidlusaluse toetuse) alusetult, kuna PRIA nõudis võla (tasaarvestatava toetuse) sisse kohtutäituri kaudu.

Sõltuvalt maakohtu menetluses oleva kohtuasja lõpplahendist, ei puuduta see vaidlus käesolevas kohtuasjas tehtavat lahendit, kuna kaebajale 2010. aastal määratud ebasoodsamate piirkondade toetuse tagasinõudmise õiguspärasus ei saa sõltuda sellest, kas PRIA-l esineb alus selle tasaarveldamiseks mõne teise toetusega, millele kaebajal on ja oli tegelikkuses õigus aastatel 2009-2010.

18. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele teistel motiividel, on kaebaja vastuväited tasaarveldamise õiguspärasusele lahendatavad PRIA poolt pärast seda, kui jõustub kohtuotsus vaidlustatud käskkirja tühistamise kohta.

19. Niisiis oli poolte vahel enne käesolevas asjas vaidlustatud otsuse andmist faktiline olukord, kus kaebajale oli 2009. aasta eest 2010. aasta jaanuaris määratud ebasoodsamate piirkondade toetus 3 663,67 EEK ehk 234,15 eurot. Toetust ei olnud küll kaebajale faktiliselt välja makstud, vaid oli PRIA poolt 2010. aastal tasaarveldatud seoses kaebaja võlgnevusega PRIA ees seoses 2010. aasta ühtse pindalatoetuse põhimaksetest tulenevate võlgnevustega (2 930,94+732,73 =

3 663,67 EEK).

20. Seega lahendas PRIA vaidlustatud haldusaktiga olukorra, kus kaebajale oli 2009. aasta eest alusetult määratud (tl 10-11) ebasoodsamate piirkondade toetus 2014. aasta vääringus 234,15 eurot.

21. Vaidlustatud otsuse andmisel 2014. a detsembris, on vastustaja tuginenud sel ajal kehtinud 2009. aastal vastuvõetud ELÜPS § 99 § lg-le 3, mille kohaselt, kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määrustes (EÜ) nr 1257/1999, (EÜ) nr 1698/2005 ning (EÜ) nr 1290/2005 ja teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.

22. Halduskohus on erinevalt kaebajast seisukohal, et tulenevalt osundatud sättest lasub vastustajal kohustus ka alusetult määratud, kuid kehtiva võlgnevusega tasaarveldatud toetusraha tagasi nõudmiseks olukorras, kus taotleja rikub toetuse saamisel võetud kohustust, mille tõttu muutub talle määratud toetus alusetult määratud toetuseks. Kohus peab taolist tõlgendust kooskõlas olevaks Eesti maaelu arengukavaga 2007-2013. aastate kohta ja 2014. aastal kehtinud ELÜPS-i ja ka käesoleval ajal kehtiva objektiivse õiguse eesmärkidega. Samal motiivil ei pea halduskohus kaebaja õigusi rikkuvaks vastustaja poolt otsuse (tl 5) punktis 1 tehtud konstateeringut kohustuse ennetähtaegse lõpetamise kohta. Taoline konstateering vastustaja poolt on mh tarvilik õigusselguse huvides.

23. Halduskohus on kaebajast erineval seisukohal ka ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlemisel 2009. aastal kaebaja poolt võetud 5 aastase kohustuse tekkimise algusaja küsimuses.

24. Vastustaja poolt tõendina esitatud kaebaja 2009. aasta pindalatoetuste taotlemise materjalidega on tõendatud, et taotluse punktis 3.1.2 (tl 36) on kaebaja taotlenud ESA toetust põldude loetelu veerus 15 sümboliga „X“ märgitud põldude kohta. Põldude loetelus (tl 37) on kaebaja veerus 15 tähistanud kaks põldu kuuest vastava sümboliga.

25. Seega loeb halduskohus tõendatuks, et kaebaja on taotlenud ESA toetust ja tema taotlus on PRIA 22.01.2010. a otsusega (tl 10-11) ka rahuldatud, kuna PRIA on otsuses kaebajale toetuse määranud ja otsustanud ka selle välja maksta. Kaebajale ESA toetuse määramine ja PRIA aktsept selle välja maksmiseks 2010. aastal on seega tõendatud. Asjaolu, et kaebajal olid 2010. aastal PRIA ees võlgnevused seoses teiste pindalatoetustega ja nende tasaarveldamine käesolevat otsust puudutava ESA toetusega käesoleva kohtuvaidluse lõpptulemust ei mõjuta.

26. Käesoleva kohtulahendi tegemise ajaks ei ole poolte vahel enam vaidlust küsimuses, et kaebaja on põllumajandusliku tegevusega ebasoodsamas piirkonnas tegelenud lisaks 2009. aastale, 2010-2013. aastani, s.o kokku 4 aastat (vt vaideotsuse 3. lk, tl 20 eelviimane lõik ja PRIA 11.09.2013. a järelepärimine tl 40, kaebaja omakäeline kinnitus järelpärimisel).

27. Kaebaja omakäelise tahtavaldusega 2009. aasta pindalatoetuse taotlusel (taotluse p 3.1.2, tl 36) on tõendatud kaebaja tahe võtta ühe aastane kohustus ESA toetuse saamiseks. Seda kinnitab kaebaja ka vaides (tl 14, esimese lõigu viimane lause). Kaebaja allkirjaga 2009. aasta vormil MT61 (tl 37p) on tõendatud kaebaja poolt viieks aastaks võetud kohustus tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas viis aastat pärast esimest toetuse välja maksmist ning kaebaja kinnitus võimaldada võetud kohustuse kontrolliga seonduvate andmete kontrollimiseks. Kaebaja poolt allkirjastatud vorm MT61 vastab PM 21.04.2009 määruse nr 51 Lisas toodud vormile.

28. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja arutlused, kas ta oli võetud kohustusest lähtudes kohustatud viie aastast perioodi arvestama alates 2009 või 2010. aastast. Kaebaja on 15.05.2009. a allkirjaga (tl 37p) kinnitanud kohustuste võtmise alguse tähtajana viis aastat pärast esimese toetuse väljamaksmist, st 2010. aastast kuni 2014. aastani. Kohus ei tähelda seetõttu vastuolu määruse nr 51 §-ga 11. Teistsuguse järelduse tegemiseks (nt tuginedes määruse nr 51 § 4 lg 1 p 5) poolte poolt tõendeid halduskohtule esitatud ei ole.

29. Kaebaja on asja menetluse kestel muutnud oma seisukohta küsimuses, mitu aastat ta tegelikkuses põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas tegeles või tegeleb. Vaides (tl 15, vaide teine lehekülg esimene lõik) on kaebaja vaidlustatud korralduse kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustanud motiivil, et ta võttis 15.05.2009. a kohustuse põllumajandusega tegelemiseks ebasoodsamas piirkonnas 2010. aastast kuni 2012. aastani, mida kinnitavad vaide kohaselt PRIA vastavad haldusaktid ja vastused kaebajale. Sama motiiv sisaldub esialgses kaebuses (tl 2, kaebuse teine lehekülg esimene lõik). Kaebuse täienduses, mille kohus küll tagasi lükkas, kinnitab kaebaja ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega tegelemist aastatel 2009-2013 (tl 48, täienduse teine lehekülg teine lõik). Täiendustes esitatud kaebusele (tl 84, täienduste kolmas lehekülg 3. lõik) kinnitab kaebaja, et jätkas ebasoodsamates piirkondades põllumajanduslikku tegevust ka 2013 ja 2014. aastal ning ei ole perioodiks 2009- 2014. a võetud kohutust lõpetanud (ibid 5. lõik).

30. Käesolevas kaasuses on seaduses sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab kohus taolistes vaidlustes arvestada ainult nende kaebaja poolt esitatud asjaoludega, mis esitati kohustuslikus kohtueelses menetluses (vrdl RKHKo 3-3-1-41-10 p 12, RKHKo 3-3-1-68-08 p 9). Sellest põhimõttest lähtuvalt, vastavalt vaidele, tegeles kaebaja siis ESA toetuskõlbuliku põllumajandusega siis aastatel 2010-2012. Vaideotsuses on vastustaja omaks võtnud, et kaebaja tegeles vähemalt kolmel järjestikusel aastal põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas, st aastatel 2010-2013 (tl 20 eelviimane lõik). Seega lähtub kohus osundatud faktilise asjaolu suhtes kohustuslikus kohtueelses menetluses tuvastatust, kuna kaebaja viimatine seisukoht 2014. aasta osas on ka paljasõnaline ja tõendamata.

31. Vastustaja on seisukohal, et toetuse tagasi nõudmata jätmiseks peaks olema täidetud 2 tingimust, millest on kaebaja täitnud üheehk tegelenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega. Kaebajale on aga etteheidetav, et ta ei ole aga teavitanud PRIA-t ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega tegelemise lõpetamisest.

32. Halduskohus märgib vastuseks vastustajale, et kohtu hinnangul ei ole vastustaja kogu haldusja halduskohtumenetluse kestel viidanud objektiivse õiguse sättele, millisest taotlejale taoline kohustus tuleneb. Halduskohus vastustaja tõlgendusega käesoleva kaasuse asjaoludel ei nõustu ja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on vastuolus määruse nr 43 § 11 1-ga, mis keelas vastustajal sõnaselgelt vaidlustatud otsuse andmise. Kohtu hinnangul on määruse sõnastus selles suhtes selge ja üheselt mõistetav. Vastustaja tõlgendus on välistatud vaideotsuses vastustaja poolt faktiliste asjaolude suhtes tehtud järelduste ja seisukohtadega.

33. Halduskohtu seisukoht tugineb käesoleva kohtuotsuse kirjeldava osa punktis 1 tehtud viitele PRIA poolt läbi viidava haldusmenetluse ajendi kohta, milleks on PRIA-le taotlejate poolt esitatav pindalatoetuste taotlus. Teisisõnu toimub vaidlusaluse ESA toetuse maksmine taotleja poolt vastavas taotluses väljendatud tahteavalduse alusel.

34. Asjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud PRIA ametnikel 30.07.2014. a enam pindalatoetuste taotluse näol alust kaebajale järelepärimise saatmiseks (tl 74), kuna asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et kaebaja oleks 2014. aastal PRIA vahendusel pindalatoetusi taotlenud. Teisisõnu, pidi PRIA-l kaebaja tegevusetuse näol pindalatoetuste taotlemise viimase kuupäeva seisuga olema selge, et kaebaja ei tegele 2014. aastal pindalatoetuste taotluste mõttes enam põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas, ehk ta on lõpetanud ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega tegelemise. Seetõttu on ainetu PRIA poolne kohustuse omaalgatuslik lõpetamine ja kaebajale õiguslike etteheidete tegemine seoses 30.07.2014. a järelepärimisega. Kohtu arvates on ilmselge, et isik, kes ei taotle jooksvaks aastaks pindalatoetusi, loeb lõppenuks ka avalik-õiguslikud kohustused seonduvalt varasematel aastatel taotletud pindalatoetustega. Kuna kehtiv õigus keelab käesolevas asjas tõendatud asjaoludel eelmistel aastatel makstud toetuste tagasi nõudmise, siis ei saa vaidlustatud otsus olla õiguspärane.

35. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta väited ja tõendid järelepärimise kaebajale saatmise asjaolude kohta. Kohus piirdub tõdemusega, et PRIA seisukoht on küsitav, ühtpidi tuginetakse vaidlustatud otsuses määruse nr 43 sätetele, ehk vaidlusaluse menetluse algusajal kehtinud õigusele, teisalt õigustatakse oma tegevust haldusmenetluse toimingutega, mis tehti määruse nr

51 kehtivuse ajal, ehk varasemas haldusmenetluses.

36. Kuna vaidlustatud otsus on vastuolus määruse nr 43 §-ga 111, siis rikub vaidlustatud otsus kaebaja varalisi õigusi. Kaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud otsus tühistamisele.

37. Kaebaja taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks (tl 63-65) jääb vaatamata kaebuse rahuldamisele õigusabikulude osas rahuldamata, kuna kohtute infosüsteemist kättesaadava rahvastikuregistri andmetel on kaebajat menetluses esindanud tema abikaasa (vrdl RKHKo 3-3-1-88-13 p 30). Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (tl 22). (HKMS § 218 lg 1) (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik