3-15-2841/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

26.04.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2841

Haldusasi

Modeena OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 06.08.2015. a otsuse nr 13-6/945

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Modeena OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Modeena OÜ

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

Jätta Modeena OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 98 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 16.01.2013. a

otsusega nr 13-6/99 Modeena OÜ-le toetuse Askari puhkemaja laiendamiseks summas

85 978,94 eurot, millest on välja makstud 73 145,47 eurot.

2. PRIA nõudis 06.08.2015. a otsusega nr 13-6/945 Modeena OÜ-lt tagasi toetuse

summas 73 145,47 eurot ja jättis välja maksmata toetuse summas 9269,03 eurot; lisaks

jättis välja maksmata toetuse summas 806,44 eurot seoses murutraktori H CTH126,

varjualuste, puukuuri, liivakasti ja kiikude, pergalode ehitamise ning kivimüüritise,

sisehoovi, võrkpalliväljaku ja haljastuse rajamise odavnemisega; jättis välja maksmata

toetuse summas 2758 eurot seoses toetuse saaja loobumisega reklaamlehtede ja

voldikute valmistamisest ja omanikujärelevalve teostamisest; tunnistas kehtetuks

16.01.2013. a otsuse nr 13-6/99. PRIA märkis, et toetuse taotlemisel on toetuse saaja

esitanud kolm hinnapakkumist (AINSAM OÜ (uus ärinimi TJ SAERAAM OÜ), R&R

REDDOX OÜ, OÜ KVL Ehitus), mis on koostatud Modeena OÜ enda poolt, täitmaks

kolme hinnapakkumuse nõuet ning et näidata investeeringu maksumust tegelikust

kõrgemana, seega oli toetuse taotlemisel tegelikult täitmata kolme võrreldava

hinnapakkumise esitamise nõue ja esitatud oli valeandmeid. Ka leidis PRIA, et

võitnud hinnapakkuja AINSAM OÜ üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved on

koostatud toetuse saaja enda poolt ning kuludeklaratsioonides on teadlikult esitatud

valeandmeid. Samas tuvastas PRIA, et Geo-Network OÜ (uus ärinimi Põllusaaduste

OÜ) hinnapakkumisel ja arvel kajastatud teenused olid osaliselt osutatud, seega arve ei

ole abikõlblik.

3. PRIA jättis 21.09.2015. a vaideotsusega nr 13-4/15/46-1 rahuldamata Modeena OÜ

vaide PRIA 06.08.2015. a otsuse nr 13-6/945 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Modeena OÜ esitas 13.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada PRIA 06.08.2015. a otsus nr 13-6/945.

5. Modeena OÜ esitas 14.03.2016 Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus võtta

asja juurde täiendavad tõendid (fotod, majandusaasta aruanne) ja peatada haldusasja

menetlus kuni lahendini jõudmiseni kriminaalasjas nr 14930000065. Kaebaja leidis, et

käimasoleva kriminaalasja raames selgub, kas tema poolt PRIA-le esitatud

hinnapakkumised on võltsimistunnustega, kas tegemist on soodustuskelmusega, kas

esinevad rikkumised omafinantseeringu reeglites ja kas kaebajale esitatud ehitusarved

on fiktiivsed, kuid PRIA on pidanud vajalikuks nö paralleelmenetluse algatamist,

kasutades otsuses kriminaalasjas kogutud dokumente ja teavet. Kaebaja väitel ei ole

teada, kas esitatud kahtlustus vormub süüdistuseks ja milliseid järeldusi teeb

kriminaalkohus, kuid kui halduskohus jätab PRIA otsuse jõusse, aga

kriminaalmenetlus lõpetatakse koosseisu puudumise või õigeksmõistmise tõttu,

muutuks PRIA otsus valeks.

6. Tartu Halduskohus jättis 22.03.2016. a määrusega Modeena OÜ taotluse menetluse

peatamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2007. a määruse

nr 206-24286 kohaselt käimasolev menetlus, mille ajaks kohtumenetluse võib peatada,

hõlmab ka kriminaalmenetlust, v.a kohtueelset menetlust. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei

toimu kriminaalasjas kohtumenetlust, mida kinnitab ka kaebaja ning kriminaalasi on Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri menetluses, milline menetlus ei ole võrdsustatav

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 95 lg 1 kohase kohtumenetlusega ega ole

võrdsustatav ka haldusmenetlusega, mille toimumise puhul saaks haldusasja menetluse

peatada. Kohtu hinnangul ei esinenud HKMS § 95 lg-s 1 sätestatud ega ka muud alust

menetluse peatamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Modeena OÜ esitas 06.04.2016 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 22.03.2016. a määrus ja teha uus lahend, millega peatada haldusasja menetlus

kuni lahendi jõudmiseni kriminaalasjas. Kaebaja on seisukohal, et asjas tähtsust omavad

asjaolud peavad saama tuvastatud kriminaalasjas toimuma hakkavas kohtumenetluses,

mistõttu tuleks haldusasja menetlus peatada. Kaebaja märgib, et formaalselt ei ole tegemist

kohtumenetluses oleva kriminaalasjaga, kuid õige on kohaldada analoogiat ja tõlgendada

HKMS § 95 lg-t 1 selliselt, et ka kohtueelses menetluses oleva kriminaalasja puhul on

võimalik kohtumenetluse peatamine halduskohtumenetluses, kuna PRIA on kohtueelse

menetluse materjale kasutanud otsuse koostamisel ja kui kriminaalasi lõpetatakse, muutuksid

haldusasja asjaolud oluliselt.

8. PRIA esitas 14.04.2016 vastuse määruskaebusele, milles ta nõustub halduskohtu

seisukohaga, et Modeena OÜ taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. PRIA

väitel 06.08.2015. a otsusest nähtuvalt on hinnatud nii haldusmenetluses kogutud kui

kriminaalmenetlusest saadud tõendeid kogumis ning PRIA on ka ise tuvastanud asjaolud, mis

annavad aluse otsuse tegemiseks ning kriminaalasja lõpetamisest ei sõltu haldusasja asjaolude

muutumine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Modeena OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 22.03.2016. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks.

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

10. HKMS § 95 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu

olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille

olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada

menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Nimetatud säte kattub peaaegu sõna-sõnalt

TsMS § 356 lõikega 1, mistõttu on sätte tõlgendamisel asjakohane ka tsiviilkohtupraktika.

Seetõttu on halduskohus õigustatult viidanud Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2007. a

kohtumäärusele asjas nr 2-06-24286, mille järgi ei hõlma käimasolev menetlus, mille ajaks

kohtumenetluse võib peatada, kohtueelset kriminaalmenetlust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust

selle üle, et kriminaalasjas kohtumenetlust veel ei toimu, vaid kaebajale on esitatud üksnes

kahtlustus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas. Seetõttu puudub

alus peatada haldusasjas menetlust HKMS § 95 lg 1 alusel.

11. Eeltoodut ei väära ka kaebaja väide, et kuna PRIA on otsuse koostamisel kasutanud

kriminaalasja kohtueelse menetluse materjale, võiks PRIA otsus kriminaalmenetluse

lõpetamisel koosseisu puudumise või õigeksmõistmise tõttu valeks muutuda.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et HKMS § 65 lg 1 järgi võib kohus asja lahendamisel

arvestada tõendina ka haldus- või süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või

kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks

haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus. Nimetatud sätte järgi ei ole

süüteomenetluses kogutud tõendite halduskohtumenetluses hindamise ja kasutamise

eelduseks jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas. Riigikohtu seisukoha järgi on

kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamine lubatud ka halduskohtumenetluses

(vt RKHK 23.10.2014. a määrus asjas nr 33145-14 p 7). Seoses maksu- ja

kriminaalmenetlusega on Riigikohus sedastanud, et neil menetlustel võib olla

kokkupuutepunkte faktilistes asjaoludes, mille hindamiseks on otstarbekas ja vajalik

vastastikune tõendusteabe vahetus ning maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik

vastastikku vahetada tõendusteavet ja kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla

tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus

(HMS) või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus (RKÜK 17.02.2003. a otsus nr

3-1-1-120-03, p 21; RKHK 16.01.2003. a määrus nr 3-3-1-2-03, p 10; 06.11.2001. a otsus nr

3-3-154-01, p 1). Eeltoodud põhimõte on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav ka PRIA

haldusmenetluse ja kriminaalmenetluse omavahelises suhtes, kuna ka nendes menetlustes

võib esineda kokkupuutepunkte faktilistes asjaoludes.

12. Vaidlustatud PRIA otsusest (tl 23-25) ja selle lisaks olevast kontrolliaruandest (tl 26-38p)

nähtuvalt on PRIA tuginenud käesolevas asjas nii kriminaal- kui ka haldusmenetluses kogutud

tõenditele. Vastuses määruskaebusele selgitab PRIA, et ta on ka ise tuvastanud asjaolud, mis

annavad aluse sisulise otsuse tegemiseks toetuse tagasinõudmise ja välja maksmata jätmise

osas (tl 105). Komisjoni 27.01.2011. a määrus (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse

nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses

kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete

osas, preambula lg 9 kohaselt võivad liikmesriigid abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse

kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud

tõendusmaterjali. Ka HMS § 38 lg 2 sätestab, et tõendiks võib olla menetlusosalise seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Seega

võivad tõenditeks haldusmenetluses olla ka kriminaalasjas kogutud tõendid, kusjuures

kriminaalmenetlus ei pea olema lõpule viidud. Eelnevast lähtudes oli PRIA-l õigus kasutada

Maksu- ja Tolliametilt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri loal saadud tõendeid ning halduskohus

saab PRIA otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel hinnata kõiki haldusakti andmisel

aluseks võetud tõendeid, sõltumata sellest, kas haldusmenetluses kasutatud tõend oli kogutud

kriminaalmenetluse raames ning kas kriminaalmenetlus on halduskohtumenetluse ajaks lõpule

viidud.

13. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et kriminaalasja lõpetamine võib muuta

haldusasja asjaolusid oluliselt. Haldusasja raames vaidlustatud PRIA otsuse õiguspärasust on

halduskohtul võimalik kontrollida sõltumata kriminaalasja olemasolust või puudumisest.

Riigikohus on rõhutanud, et paralleelmenetluse korral – olukorras, kus ühe ja sama teoga ehk

maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse

õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses – ei saa

maksuhaldur maksusumma määramise kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et

maksustamiseks on alused olemas (14.05.2012. a otsus nr 3-3-1-12-12, p 31). Analoogia

korras on ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud põhimõte kohaldatav ka PRIA menetluste

puhul. Nimelt sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

(ELÜPS) § 111 lg 1 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis), et kui pärast toetuse

väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult,

sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt,

sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning

teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Kuigi

Komisjoni 15.12.2006. a määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse

(EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate

maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad art 47 sätestab vääramatu

jõu või erandlike asjaolude liigid, mille puhul on võimalik loobuda osaliselt või täielikult

toetuse tagasinõudmisest, ei esine PRIA 06.08.2015. a otsuses väljendatud seisukoha järgi

asjaolusid, mis võimaldaksid toetuse tagasinõudmisest loobuda. Samuti sätestab

põllumajandusministri 22.12.2010. a määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ § 16 lg 2, et PRIA jätab toetuse maksmata ELÜPS § 62 lg 5 lauses

2 sätestatud juhtudel, s.o kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse

saamise nõudeid (ELÜPS § 62 lg 5 kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis). Asjaolu, kas

kogutud tõendid on piisavad põhjendamaks vaidlustatud otsuse tegemist, saab halduskohus

hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Võttes arvesse seda, et PRIA asjades ei kehti

kriminaalmenetlusega võrreldavat in dubio pro reo printsiipi, mille järgi tuleks kõrvaldamata

kahtlused tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks, vaid kahtluse korral tuleb toetuse

saajal tõendada toetuse sihipärast kasutamist, ei saa järeldada ka seda, et võimaliku

kriminaalmenetluse tulemus võiks mõjutada käesoleva vaidluse tulemust.

14. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et käesolevas asjas puudub HKMS § 95 lg-s 1

sätestatud alus menetluse peatamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus

Modeena OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.2016. a määruse

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel