2-15-125718/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2016 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-125718

Tsiviilasi

OÜ

Aktiva

Finants

hagi

R.M.

vastu

võla

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10151, Harjumaa.

Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: R.M., isikukood XXXX; elukoht XXXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finants hagi R.M. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.M. vastu võla

väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna R.M. ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada. Kohus andis 14. jaanuari 2016. a määrusega asja üle

Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 15. jaanuari 2016. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale 14

päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle

põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, täiendava riigilõivu tasumiseks

vastavalt hagi hinnale, andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada, ning kohtualluvuse põhjendamiseks.

3. Hageja esitas 5. veebruaril 2016. a Tartu Maakohtule oma nõude ja selle põhjenduse

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

4. Tartu Maakohus jättis 9. veebruari 2016. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale 14

päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduses

esitatud taotluse täpsustamiseks ja täiendavaks põhjendamiseks ning kohtualluvuse

põhjendamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule;

seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 2 näeb

ette, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub,

välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti

kohtule. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu

sellele kohtule.

6. Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise

ja täitmise konventsiooni, sõlmitud Luganos 30.10.2007, (edaspidi: Lugano konventsioon)

art 15 lõiked 1(a) ja (c) näevad ette, et küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk

tarbija on sõlminud oma majandus- või kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil, määratakse

kohtualluvus kindlaks konventsiooni 2. jaotise 4. jao alusel, ilma et see piiraks art 4 ja art 5

lg 5 kohaldamist, kui tegemist on kaupade järelmaksuga müügilepinguga (art 15 lg 1(a))

või lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb kutse- või äritegevusega tarbija alalise

elukoha riigis, mis on käesoleva konventsiooniga seotud riik, või kelle selline tegevus on

mis tahes vahenditega suunatud nimetatud riiki või mitme riigi hulgas ka nimetatud riiki,

ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse(art 15 lg 1(c)).

7. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu Tele 2 Eesti ja kostja vahel 1.

novembril 2013. a sõlmitud järelmaksulepingust nr 10433750 ja 23. oktoobril 2013. a

sõlmitud liitumislepingust nr 10433750. Järelmaksulepingu alusel kohustus hageja andma

kostjale telefoni ning kostja kohustus selle eest tasuma kuue kuu jooksul igakuiste

osamaksetega. Liitumislepingu alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma. Kostja

on

sõlminud

järelmaksulepingu

telefoni

saamiseks

ning

liitumislepingu

telekommunikatsiooniteenuste saamiseks, so isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks.

Kostja on sõlminud nii järelmaksu- kui ka liitumislepingu seega tarbijana oma majandus-

ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Järelmaksulepingu alusel sai kostja kauba, so

telefoni, ja kohustus selle eest tasuma osamaksetena. Intressi kostja maksma ei pidanud.

Järelmaksuleping on seega Lugano konventsiooni art 15 lg 1(a) tähenduses kaupade

järelmaksuga müügileping. Liitumislepingu sõlmimise ajal oli kostja elukoht hagi kohaselt

Eesti Vabariigis aadressil XXXX. Üldteada on, et Tele2 Eesti AS tegutseb Eesti Vabariigis

telekommunikatsiooniteenuste pakkumisega. Ka liitumislepingust nähtub, et see on

sõlmitud Eesti Vabariigis, täpsemalt Tallinnas Kristiine kaupluses. Kostja on seega

sõlminud liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse saamiseks isikuga, kes tegeles

liitumislepingu

sõlmimise

ajal

kostja

alalise

elukoha

liikmesriigis

telekommunikatsiooniteenuse

pakkumisega.

Liitumisleping

on

seega

Lugano

konventsiooni art 15 lg 1(c) sätestatud tingimustele vastav leping. Nimetatud lepingutest

tulenevate vaidluste kohtualluvus tuleb Lugano konventsiooni art 15 lõigetest 1(a) ja 1(c)

tulenevalt määrata seega kindlaks Lugano konventsiooni 2. jaotise 4. jao, so art 15 – 17,

alusel.

8. Lugano konventsiooni art 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse

tarbija vastu üksnes selle käesoleva konventsiooniga seotud riigi kohtutes, kus on tarbija

alaline elukoht. Asja materjalidest ei nähtu, et antud juhul oleks sõlmitud Lugano

konventsiooni art 17 nõuetele vastav kohtualluvuse kokkulepe, mis võimaldaks art 16 lg 2

järgsest kohtualluvusest kõrvale kalduda. Käesolev tsiviilasi allub seega Lugano

konventsiooni art 16 lg 2 järgi kostja alalise elukoha riigi kohtule.

9. Lugano konventsiooni art 59 kohaselt kohaldab kohus riiklikke õigusnorme, et teha

kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles konventsiooniga seotud riigis, kelle kohtusse

on asja kohta hagi esitatud. Kui poole alaline elukoht ei ole riigis, kelle kohtutele on asja

kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise konventsiooniga seotud riigi õigusnorme, et

selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles riigis.

10. Kostja on 29. märtsil 2016. a Tartu Maakohtule telefoni teel kinnitanud, et ta elab Norra

Kuningriigis aadressil XXXX. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXXX. Tegemist

on hagejale teadaoleva viimase kostja elukohaga, mille kostja märkis hagejaga

järelmaksulepingu sõlmimisel 1. novembril 2013. Rahvastikuregistri järgi on nimetatud

kostja elukoht kehtetu juba alates 23. novembrist 2010. Aadressil XXXX elab

rahvastikuregistri andmetel kostja XX.XX. Kostja ema elukaaslane on Politsei- ja

Piirivalveametile 28. märtsi 2016. a märkinud, et kostja elab kusagil Tallinnas ja käib

juhutöödel väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ela kostja

hagiavalduses märgitud aadressil. Rahvastikuregistri järgi on kostja elukoht alates 25.

veebruarist 2014 Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa. Kostja XX.XX on samuti

väitnud, et kostja elab Tallinnas. Samas, arvestades, et kostja ise on kohtule kinnitanud, et

ta elab Norra Kuningriigis, ei ole kostja elukohaks ka kostja rahvastikuregistris märgitud

elukoht. Politsei- ja Piirivalveametil ning Tartu ja Tallinna Linnavalitsusel puuduvad

andmed kostja elukoha kohta. Kinnistusraamatust ega äriregistrist ei nähtu samuti andmeid

kostja võimaliku elukoha kohta. Asjaolule, et kostjal puudub Eestis elukoht, viitab ka see,

et kostja ei ole saanud alates novembrist 2013 Eestis maksustatavat tulu. Kohtu hinnangul

võib eelpool nimetatud asjaoludest kogumis järeldada, et kostjal puudub tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 14 lg 1 tähenduses Eestis elukoht.

11. Selleks, et kindlaks teha, kas Norra õiguse kohaselt on isiku elukoht Norras, on kohus

varasemalt esitanud tsiviilasjas nr 2-14-12205 õigusabitaotluse Norra Kuningriigi pädevale

õigusasutusele tegemaks kindlaks Norra Kuningriigi õiguse osas, mis reguleerib füüsilise

isiku alalise elukoha määramist. Norra Kuningriigist saadud vastuses viidati nimetatud

küsimuses 17. juuni 2005. a seaduse nr 90 „Tsiviilvaidluste meditatsioonist ja menetlusest“

peatükile 4. Viidatud seaduse ptk 4 art 4 kohaselt on füüsiliste isikute kohtualluvus

määratud nende tavalise elukohaga (nor k bopel /ing k habitual residence). Täpsemalt

kohtul Norra Kuningriigi õigust välja selgitada ei õnnestunud, kuid kohtule teadaolevast

lähtudes leiab kohus, et kostja elukoht on ka Norra õiguse kohaselt Norras, kuivõrd kostja

on ise kinnitanud, et ta seal elab.

12. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kostja alaline elukoht on Norra Kuningriigis ning

Norra Kuningriik on Lugano konventsiooni liikmesriik, leiab kohus, et hageja võib Lugano

konventsiooni art 16 lg 2 kohaselt algatada kostja vastu käesolevas asjas menetluse üksnes

Norra Kuningriigi kohtus.

13. Kohus on kostjalt küsinud, kas kostja on nõus Eesti kohtualluvusega. Kostja ei ole kohtule

kohtualluvuse kohta oma arvamust esitanud. Kostja ei ole seega Lugano konventsiooni art

24 tähenduses Eesti kohtusse ilmunud.

14. Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule, tuleb hagi jätta

TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata.

15. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik