2-15-113006/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrus ja saata asi tagasi maakohtule X Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
Legislator headnote
AI generated2-15-113006/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrus ja saata asi tagasi maakohtule X Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Ande Tänav ja Tiit Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
26.04.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-113006
Tsiviilasi
Metsa tn 54 Haapsalu elamu korteriomanike ühisuse
hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrus kaja läbivaatamata
jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad (vastustajad): Metsa tn 54 Haapsalu elamu
korteriomanike ühisus, esindaja korteriomanike ühisuse
valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood
10259288, asukoht Lihula mnt 3 Haapsalu 90507),
lepinguline esindaja v.adv Peep Rajavere (e-post: XXX)
Kostja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood
XXXXXXXXX, elukoht XXX; XXX, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrus ja saata asi tagasi maakohtule X
09.12.2015 esitatud kaja menetlusse võtmise edasiseks otsustamiseks.
2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
ärakirja kättesaamisest alates.
Selgitused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse
esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1. Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaselts esitas 09.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse Xlt 1441,84 euro saamiseks. Kohus tegi 16.06.2015 Xle
makseettepaneku. X esitas 24.08.2015 nõudele vastuväite e-posti aadressilt XXX.
08.09.2015 määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu
kiirmenetluse ja andis Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaseltsi nõude X vastu üle Pärnu
Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 08.09.2015 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu
hagiavaldusele ettenähtud vormis. 21.09.2015 esitas Metsa tn 54 Haapsalu elamu
korteriomanike ühisus hagiavalduse X vastu põhivõla 1 856,08 euro nõudes.
Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil Metsa 54-1, Haapsalu.
Kostja on jätnud tasumata talle esitatud majandamiskulude arved alates 2014. aasta
juulist kuni käesoleva ajani kogusummas 1 856,08 eurot. Ühtlasi paluvad hagejad
määrata kindlaks menetluskulude jaotuse, pannes kõik hagejate menetluskulud kostja
kanda ning mõista kostjalt välja hagejate kasuks menetluskulud kokku 365 eurot, s.o
riigilõiv hagi esitamise eest kokku summas 225 eurot ning kulud õigusabile 140 eurot.
3. Kohus võttis hagi menetlusse 22.09.2015 määrusega ja määras kostjale kirjaliku
seisukoha esitamise tähtaja esitatud hagiavalduse osas, s.o 28 päeva alates
kohtumääruse kättetoimetamisest. Käesolevas tsiviilasjas on kostjale saadetud
maksekäsu kiirmenetluse materjalid e-postile XXX ja kostja on nõudele vastuväite
esitanud sama e-postiaadressi kasutades: Kohus saatis samale e-posti aadressile
22.09.2015 hagi menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega. Kohus luges
kostjale hagi menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega TsMS § 314¹ lg 3 p
2 alusel kättetoimetatuks 25.09.2015 ning sellest tulenevalt oli viimane päev hagile
vastata 23.10.2015. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.
4. 27.10.2015 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis välja kostjalt hagejate
kasuks majandamiskulude võlgnevuse seisuga 21.09.2015 summas 1856,08 eurot.
Menetluskulud jäeti kostja kanda ning kostjalt mõisteti välja hageja kasuks
menetluskulud 365 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud
riigilõiv summas 45 eurot, hagiavalduse esitamise eest tasutud täiendav riigilõiv
summas 180 eurot ning kulud õigusabile summas 140 eurot. Kohtuotsus toimetati
kostjale kätte TsMS § 314¹ lg 3 p 2 alusel 30.09.2015.
5. 09.12.2015 esitas kostja kohtule kaja Pärnu Maakohtu 27.10.2015 tagaseljaotsusele.
Kostja leidis, et hagejatel puudub esindusõigus, nad pöördusid kohtusse ennatlikult
ega ole esitanud tähtajaks kõiki dokumente. Arvetelt ei nähtu, kuidas arvete summad
on kujunenud. Kohus ei ole menetlemisel kogunud teavet, miks kostja ei vastanud
hagiavaldusele. Kostja oli hagi esitamise ajal ja kuni tagaseljaotsuse tegemiseni
operatsioonil ja ravil. Tagaseljaotsusega väljamõistetud menetluskulude kandmist
hagejate poolt ei nähtu. Hagis esitatud nõude osas kostja põhjendas, et korteris ei
olnud kütet aprillis ja mais 2014, kud hageja esitas ikkagi arved. Samuti ei toimi
korralikult korteri kütmine ja vee tsirkulatsioon. Kostjal ei ole ka viivise võlgnevust
hagejate ees. Tsiviilasja materjalid sai kostja kätte 11.11.2015. Kostja palus tühistada
tagaseljaotsuse ja tagastada hagi hagejatele ning jätta menetluskulud Haapsalu
Linnamajanduse AS-i kanda. Kostja palub tagaseljaotsuse tühistamist ja hagi
tagastamist hagejale.
Esimese astme kohtu määrus
6. 12.01.2016 määrusega jättis Pärnu Maakohus kaja läbi vaatamata ja määras tagastada
kostjale pärast määruse jõustumist tema poolt 09.12.2015 tasutud kautsjon 180 eurot.
7. Kohus leidis, et kaja ei saa menetlusse võtta, kuna kaja on esitatud TsMS § 415 lg-s 2
sätestatud tähtaega (30 päeva) ületades. Kohus selgitas, et 27.10.2015 tagaseljaotsus on
27.10.2015 kostjale edastatud kostja enda poolt käesoleva tsiviilasja menetluses
avaldatud e-posti aadressile XXX. Nimetatud e-posti aadressilt on kostja esitanud
maksekäsu kiirmenetluses kohtule vastuväite maksekäsule. Esitatud vastuväites on kostja
märkinud enda kontaktandmetesse ka e-posti aadressi XXX(tl 9, 9a).
8. TsMS § 314¹ lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusdokument on saajale samas
kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle
kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning
menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale
kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses
kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata
menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või
sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme
tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 314¹ lg 3 p 2 kohaselt käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte
toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses
kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades.
9. Maakohus põhjendas, et 27.10.2015 tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud TsMS §
314¹ lg 3 p 2 alusel 30.10.2015, millest tulenevalt oli kaja esitamiseks viimane päev
30.11.2015. Kaja on kohtule esitatud 09.12.2015, seega hilinenult.
10. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole
menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud
tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise
esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1
sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest
enne hoiatati. Kostja on kohtule 11.11.2015 esitanud töövõimetuslehe, mis hõlmas
perioodi 07.09.2015-09.11.2015. Kohus tegi 29.12.2015 päringu Peretohter OÜ-le.
Kohtule 06.01.2016 edastatud perearsti vastusest nähtub, et vaatamata töövõimetuslehele
ei olnud kostjal mõjuvat põhjust menetlustoimingu tegemata jätmiseks sh kaja
esitamiseks. Kohtule ei ole esitatud kaja menetlustähtaja ennistamise avaldust, seega ei
ole tulenevalt TsMS §-st 66 kostjal õigust kaja esitada, mistõttu jätab kohus kaja läbi
vaatamata.
11. TsMS § 169 lg 2 järgi tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja
menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise
avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi
rahuldamisest. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kaja menetlemisega seotud
menetluskulud kostja kanda.
12. TsMS § 149 lg 5 sätestab, et kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise
avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse
alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon
tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus
või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis kaja läbi
vaatamata, tuleb peale kohtumääruse jõustumist tagastada kostjale kaja esitamisel tasutud
kautsjon 180 eurot.
Määruskaebus
13. 26.01.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu 12.01.2016 määruse
tühistada, menetleda kaja, tühistada tagaseljaotsus ja tagastada hagi hagejale.
14. Kostja põhjendas, et hagi on õigusvastaselt menetlusse võetud, samuti on
seadusevastane tagaseljaotsus. Hagejatel puudub esindusõigus ja volitus sõlmida
leping nende esindamiseks advokaadi poolt. Kuna pärast maksekäsu kiirmenetluse
lõpetamist nõudis kostja menetluse lõppemist, siis ei saanud asja menetlemine
tsiviilasjas nr 2-15-113006 hagimenetluses jätkuda. Seega ei saanud tagaseljaotsust
TsMS § 407 lg 5 p 22 alusel teha, sest hagi oli ebaõigesti võetud menetlusse. Hagi tuli
jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel, sest elamu kodukord näeb ette
läbirääkimised enne kohtusse pöördumist. TsMS § 415 lg 1 p 3 näeb ette, et kaja võib
esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse
kohaselt teha. Lisaks ei kogunud kohus hagi menetlemisel teavet, miks kostja ei
vastanud hagile.
Vastustaja seisukoht
15. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
Menetluse edasine käik
16. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663
lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu
12.01.2016 määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada ja
saata asi tagasi maakohtule X 09.12.2015 esitatud kaja menetlusse võtmise edasiseks
otsustamiseks. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti lugenud TsMS §
3141 lg 2 alusel tagaseljaotsuse Xle kättetoimetatuks 30.10.2015. X määruskaebus
tuleb rahuldada osaliselt.
18. Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrusega jäeti kostja kaja läbivaatamata põhjusel, et
kostja ei järginud TsMS § 415 lg-s 2 nimetatud kaja esitamise tähtaega. Seetõttu sai X
esitada nimetatud määruse tühistamiseks vastuväiteid, mis seonduvad eelkõige kaja
esitamise tähtaja järgimisega. Kolleegium jätab eeltoodust tulenevalt tähelepanuta
kostja väited, mis seonduvad hagi menetlusse võtmise ja tagaseljaotsuse tegemise
eeldustega. Nimetatud väited omavad tähtsust kaja lahendamisel.
19. Toimikust nähtuvalt on X ise 24.08.2015 vastuväites makseettepanekule nimetanud
oma e-posti aadressiks XXX (tl 9). TsMS § 3141 lg 2 kohaselt, kui
menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma
esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe
selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades
ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale
kättetoimetatuks.
20. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 3141 alusel dokumentide kättetoimetamisel
tuleneb TsMS § 3141 lg-st 5 kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument
või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei
registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. Kuivõrd kättetoimetamise
ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja kohustused, siis peab
menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega
kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument
kättetoimetatuks (RKTKm 3-2-1-189-15 p 15).
21. Käesoleval juhul oli maakohtu 27.10.2015 e-kirjas viide nii TsMS § 3111 lg-le 5 kui
ka TsMS § 3141 lg-dele 1 ja 2. Maakohus nõudis kostjalt TsMS § 3111 lg-s 5
nimetatud kättesaamiskinnituse esitamist ja samal ajal selgitas, et kohus saab lugeda
menetlusdokumendi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel alates kohtu kirja
saatmisest (tl 77). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostjat eksitanud ning
maakohtu e-kirjast ei ole arusaadav, millisel alusel loetakse dokument
kättetoimetatuks. Sellest tulenevalt ei saanud kostjale olla täpselt teada, millal on kaja
esitamise tähtaeg. Riigikohus on ülalviidatud lahendis ka märkinud, et kohus ei saa
otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (RKTKm 3-2-1-189-15 p 16).
Seega tuleks maakohtul menetlusosalisele dokumendi kättetoimetamisel selgelt
märkida, millisel viisil dokumenti kätte toimetatakse ja millal loetakse dokument
kättetoimetatuks.
22. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul täitnud TsMS § 3141 lg 2
kohaldamise eeldusi. Kirjast ei saanud kostja selgelt järeldada, et e-kirja saatmisega
toimetatakse temale kätte tagaseljaotsus ja see loetakse saatmisest 3 tööpäeva jooksul
kättetoimetatuks. Seega tuli kaja esitamise tähtaega arvestada alates X poolt TsMS §
3111 lg 5 alusel elektroonilise kättesaamise kinnituse saatmisest kohtule, s.o alates
11.11.2015. Kaja tuli vastavalt TsMS § 415 lg-le 2 esitada 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Järelikult esitas kostja 09.12.2015 kaja TsMS §
415 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Seega on maakohus jätnud ebaõigesti kaja läbi
vaatamata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
23. Määruse tühistamise ja asja menetluse jätkumise tõttu maakohtus tuleb maakohtul
otsustada menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
Gaida Kivinurm
Ande Tänav
Tiit Kollom
/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud
digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/