4-16-2081/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-2081 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu

28. märtsi 2016 määrus, millega jäeti E.A (ik xxx) kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitluse

20. jaanuari 2016 2315,16,000001 otsusele väärteoasjas nr läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik E.A

, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu

28. märtsi 2016 määrus jätta

muutmata ja E.A määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtule kaebuse Politsei 14. märtsil 2016 esitas E.A - ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

20. jaanuari 2016 otsusele väärteoasjas nr 2315,16,000001. Vaidlustatud otsusega karistati E.A LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kaebuse esitaja taotles

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist.

2. kaebus Harju Maakohtu

E.A 28. märtsi 2016 määrusega jäeti kohtuvälise menetleja 20. jaanuari 2016

otsusele läbi vaatamata.

VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 01.01.2016

koostatud väärteoprotokollist AB 1435402, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.02.2016. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse

esitaja protokolliga tutvunud 01.01.2016 ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal

2(5)

kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollil olev

allkiri ning selgitus tõendavad, et isik oli menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli

menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud

väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Maakohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Maakohus märkis, et kaebuse on A. Nikolae Harju Maakohtule esitanud 14.03.2016, seega pärast kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks

oli 16.02.2016. Väärteotoimikus olevalt Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri - korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.01.2016 otsuselt väärteoasjas

nr 2315,16,000001 nähtub, et kaebaja on otsuse ärakirja kätte saanud 04.03.2016. Maakohtule

esitatud kaebuses ei ole E.A selgitanud, mis põhjusel ei läinud ta kohtuvälise menetleja

juurde üldmenetluse otsusega tutvu s ettenähtud ajal. Maakohus asus ma sellek seisukohale, et

väärteoprotokollis märgitud viite, millisel kuupäeval on kohtuvälise menetleja lahend isikule kättesaadav, täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on t tud otsusega tutvuda. Kohus asus al võimalik väärteoasjas teh seisukohale, et kaebaja pidi ise üles

näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise

menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks

otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas VTMS § 70 lg 5 peab

kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et E.A pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel. Seega

ei oma kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt mingisugust tähendust asjaolu, et kaebaja on kohtuvälise menetleja otsuse kätte saanud alles siis, kui läks ise politseijaoskonda sellele järele. E.A ei ole esitanud kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendanud oma kaebuses, miks ta ei läinud õigeaegselt otsusele järele. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 sätestatud tähtaja -s

möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Kuna kaebus oli pemist ja kaebuse esitaja ei olnud esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõp

taotlenud kaebuse esitamise tä kohus kaebust läbi vaatama htaja ennistamist, siis ei saanud maa hakata.

3. Harju Maakohtu 28. märtsi 2016 määrusele esitas määruskaebuse , kes taotleb

E.A

maakohtu määruse tühistamist ning määruskaebuse menetlusse võtmist. Määruskaebuses taotleb

E.A kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja karistusena vaid trahvi määramist, kuid lisakaristusena 5 kuuks juhilubade äravõtmise otsuse palub E.A

tühistada. 3.1. E.A märgib, et ta esitas patrullpolitsein kõik oma andmed, sh e ik - OB le -posti aadressi, mida ei ole aga protokolli märgitud. Lisaks ei seletanud OB talle, milliselt internetileheküljelt leiaks kaebuse esitaja vajalikku informatsiooni, et saada otsuse teinud menetlejaga (OL) kontakti. Samuti

3(5)

puuduvad OL oma elukoha aadressile vastavat andmed protokollis. Eeltoodu tõttu ootas E.A kirja või teatist. E.A kohaselt suunati teda esmalt aadressile P. Pinna 4, hiljem aga selgus, et otsus, mille tegi

OL asus hoopis aadressil Rahumäe tee 6. Siinkohal jääb kaebuse esitajale selgusetuks, kes pidi talle otsuse õigeaegselt edastama. E.A hinnangul on tegemist ametnike hooletusega ehk

kantselei ametnike poolt oma kohustuste täitmata jätmisega.

Lisaks heidab E.A

kohtuvälisele menetlejale ette, et teda ei ole otsuse koostamisest teavitatud, samuti ei ole temalt nõutud seletuskirja koostamist, kutsutud vestlusele või ülekuulamisele. Lisaks ei nähtu seadusest, et isik peaks kolme asutuse vahelt tema suhtes koostatud dokumenti taga otsima. E.A lisab, et

vajaliku informatsiooni leidmine Politseija Piirivalveameti leheküljelt tekitab talle ületamatuid raskusi.

Eeltoodule tuginedes taotleb E.A esitatud määruskaebuse menetlusse võtmist. Lisaks on

määruskaebuse menetlusse võtmine oluline kohtuvälise menetleja otsuses esinevate oluliste rikkumiste tõttu. 3.2. E.A ei nõustu kohtuvälise menetleja otsuse nr 2315,16,000001 järgmiste asjaoludega.

Kaebuse esitaja hinnangul on protokollis kirjeldatud kolmekordne alkoholi mõõtmine väljahingatavas õhus võltsitud. E.A kohaselt näitas alkomeeter kahel korral 0,15 promilli,

mistõttu selline näit Seoses protokollis tehtud parandusega küsis pidi ka protokolli kirja saama. kohtunik A. Salo Politseija Piirivalveametilt ka protokolli originaali. Lisaks ei ole E.A hinnangul tuvastatud tema joobeseisund seetõttu, et politseiametnik ei ole näidanud talle esialgseid andmeid, mistõttu võib väita, et mõõteriist ei näita alla 0,15 promilli, vaid ainult 0,15 promilli või

rohkem. 3.3. Kaebuse esitaja viitab LS § 224 lg le 1 ning märgib, kui oletada, et ta oli alkoholijoobes, siis - näeb nimetatud paragrahv ette trahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. See tähendab, et karistus ei saa olla üheaegselt nii rahatrahv kui juhtimisõiguse

äravõtmine. E.A märgib, et ta ei ole toime pannud ühtegi teist väärtegu, et teda oleks

võimalik karistada täiendavalt juhtimisõiguse äravõtmisega. paneb imestama see, E.A

kuidas võib vassimise ja seaduse meelevaldse tõlgendamisega lihtsa ja õiguskuuleka inimese moonutatult paadunud kurjategijaks muuta.

Kokkuvõtvalt heidab E.A patrullpolitseinikule ette joobe mõõtmist, mis kolmel korral

t suhtlemist ning nägemist, et ähendab, et mõõteriist oli rikkega. Lisaks pärast E.A-ga

menetlusalune isik on adekvaatne, lähtus politseiametnik ikkagi mõõtmistulemustest ning vassis meelega proovi tulemust, parandades seda suuremaks 0,15 promillilt 0,20 promillile. E.A on konsulteerinud mitme arstiga ning on leidnud kinnitamist, et kolme tunni möödumisel pärast ühe klaasi vahuveini joomist on isiku joobes olek võimatu. Protokollis ei ole märgitud E.A poolt

esitatud e-posti aadressi, samuti ei nähtu protokollist asutuse või ametniku kontaktandmeid, kust kohtuvälise menetleja tehtav otsus oleks kättesaadav. Eeltoodu tõttu leiab E.A, et talle ei ole

loodud võimalusi, et ta saaks õigeaegselt või mõistliku aja jooksul informatsiooni tema suhtes tehtava lahendi kohta, osaleda kohtuvälises menetluses ja esitada õigeaegselt ka määruskaebuse.

Kaebuse esitaja kohaselt varjus patrullauto öösel tühjal teelõigul justkui oodates „ohvrit“. E.A kohaselt ei ole ta toime pannud kuritegu

, vaid väärtegu, mille eest on ette nähtud üks karistus, mitte kaks või rohkem. Antud juhul on mõistetud rahatrahv 400 eurot, lisaks juhtimisõiguse äravõtmine koos vältimatu vajadusega maksta hiljem juhilubade eest veel 220 eurot.

E.A märgib, et ta on pensionär ning tema pensioni suuruseks on 409 eurot kuus, mis on tunduvalt väiksem kui talle mõistetud karistus ning sellega kaasnevad kulutused.

4(5)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, olles tutvunud toimiku materjalidega

ja esitatud määruskaebusega, leiab, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. elgitab, et määruskaebemenetluses on Ringkonnakohus s ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda

hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata.

5.

Maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks tuli arutataval juhul jätta

E.A kaebus läbi vaatamata ja ringkonnakohtus nõustudes akohtu põhjenduse ja ma järelduse on jätnud põhjendatult läbi vaatamata. ga, leiab, et maakohus kaebuse

5.1. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks,

millele tuginedes määruskaebuse esitamise tähtaega ennistada.

Nimelt on E.A

ringko -posti aadressi ei pandud nnakohtule esitatud määruskaebuses leidnud, et tema e väärteoprotokolli kirja, mistõttu ei edastatud talle kohtuvälise menetleja otsust õigeaegselt. Samuti peab E.A mõeldamatuks, et menetlusalune isik peab tema suhtes tehtavale otsusele ise järgi minema. , et internetist Politseija Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märgib E.A Piirivalveameti kontaktide leidmine tekitab talle ületamatuid raskusi. Lisaks ootas E.A, et tema suhtes tehtud otsus edastataks -posti aadressile. e talle koju või e

Ringkonnakohus toonitab, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset

takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud – - asjaolud raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm nr 3-1-1-144-03 ja RKKKm nr 3-1-1-77-

98). Käesoleval juhul ei ole E.A poolt esitatud põhjused, miks isik ei läinud talle teadaolevalt ning väärteoprotokollis märgitud ajal kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma, mõjuvateks põhjusteks, et kaebetähtaega ennistada. E.A ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel,

mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.

5.2. arusaamatuks, kes pidi otsuse talle õigeaegselt Määruskaebuse kohaselt jäi E.A-le

edastama ning miks ei teavitanud väärteootsuse koostanud ametnik teda otsuse koostamisest, nõudnud E.A-lt seletuskirja kutsunud vestlusele. ja

Ringkonnakohus selgitab, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, kohtuvälise menetleja

mil

otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. oodud sättest tule Eelt neb üheselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel tuleb menetlusalusel isikul olla aktiivne

ning minna ise väärteoprotokollis märgitud kuupäeval kohtuvälise menetleja juurde otsusega

tutvuma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et menetlusalune isik peab ise hoolitsema selle eest, et ta saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel.

01.01.2016 koostatud v

äärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menet E.A viimaseks kaebuse leja juures kättesaadav alates 01.02.2016, mistõttu oli

esitamise tähtajaks esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale 16.02.2016. E.A maakohtule 14.03.2016. Seega on maakohus

õigustatult jätnud E.A kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus ei olnud

esitatud tähtaegsel . Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebetähtaja ennistamiseks ka t ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest tulenevalt mõjuvat põhjust. sai Asjaolu, et E.A

kohtuotsuse kätte alles siis, kui läks ise politseijaoskonda sellele järele ei oma kaebetähtaja

mööd isukohalt mingisugust tähendust, sest E.A läks otsusega tutvuma alaskmise se

5(5)

väärteoprotokollis märgitud tähtajast oluliselt hiljem. oli juba 01.01.2016 E.A-le

väärteoprotokolli koostamisel teada, mis nähtub ka väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.02.2016. 6. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p § st 194, § 196 lg st 2 ja § -st 1, - - -st 198

jätab ringkonnakohus 28. märtsi 2016 määruse muutmata ja vaidlustatud Harju Maakohtu

määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/