2-15-103587/37 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus,

Kohtukoosseis

Kohtunik Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2016.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-103587

Tsiviilasi

Ellington OÜ hagiavaldus Inga Ilumets vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ellington OÜ (registrikood 11287252; asukoht:

Vabaduse 38, Valga)

Hageja volitatud esindajad: Vaike Võsanurm (e-post:

x); Algis Sepp (e-post: x; telefon: xxxx xxx)

Kostja: Inga Ilumets (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:

x)

Kostja lepinguline esindaja: Katri Bagirov (City

Õigusbüroo

OÜ;

telefon:

5680

4444;

e-post:

katri@cityoigusabi.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

07.10.2015.a kell 11.00;

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Ellington OÜ hagi Inga Ilumets vastu osaliselt

1.1.Mõista kostjalt Inga Ilumetsalt hageja Ellington OÜ kasuks välja summa

403 (nelisada kolm) eurot ja 42 eurosenti

2. Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotamine

2.1. Määrata kindlaks hageja menetluskulu summas 125 (ükssada kakskümmend

viis) eurot, kostja menetluskulu jätta kindlaks määramata

2.2. Jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulu 73,29 % ulatuses, so. 91 (üheksakümmend üks)

eurot 61 eurosenti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 15.04.2015.a hagi Inga Ilumets vastu. 05.05.2015.a määrusega võttis Tartu

Maakohus hagiavalduse menetlusse.

Hagiavaldus ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt Inga Ilumets sõlmis 04.09.2013 kuupäeval üürilepingu OÜ-ga

Ellington Valgas Pärna pst x-x asuva eluruumi üürimiseks. Üürilepingu p 2.1 alusel anti

Kostjale Eluruumi valdus üle 04.09.2013. Tulenevalt Lepingu p 2.6 kohustus Kostja tasuma

sissemaksuna 65 eurot ning igakuise üüritasuna 120 eurot 15-ks kuupäevaks. Lepingu p. 4.2

kohaselt kohustus Kostja tasuma kõik kõrvalkulud seoses üüritava Eluruumi kasutamisega s.h

kommunaal- ja kõrvalkulud vastavalt KÜ Kodupärna poolt esitatud arvetele ja elektrienergia

eest igakuiste maksetena Kostja arvele vastavalt tarbitud elektrienergia maksumusele

energiamüüja arvete alusel. Leping sõlmiti poolte vahel tähtajatult. Lepingu alusel on Hagejal

õigus tasaarveldada tagatisrahana makstud summast lepingu lõpetamisel Kostja poolt

tasumata jäänud summad. Kostja ei tasunud õigeaegselt lepingus p. 4.1 sätestatud makseid.

Leping lõpetati p. 7.1 alusel 20.07.2014 Hageja poolt Kostjapoolse lepingutingimuste

rikkumise tõttu. Kostja ei ole tasunud Lepingu p. 4.1 alusel üürimakseid summas 240 eurot ja

KÜ Kodupärna arvete alusel kommunaal-kõrvalkulusid summas 310,44 eurot. Kokku

summas 550,44 eurot. Võlgnevuse tekkimisel jätkuvalt eluruumis kasutamisel Kostja andis

põiklevaid vastuseid ning lubadusi võlgnevuse tasumiseks. Käesoleva ajani ei ole ta asunud

täitma Lepingust tulenevat kohustust võlgnevuse tasumiseks.

Kostja ei ole üürilepingu kehtivuse ajal teavitanud Hagejat üüritava eluruumis puudustest ega

nõudnud hinna alandamist või teatanud, et eluruum ei ole sihtaotstarbeliselt kasutatav ning

keeldunud puuduste kõrvaldamiseni eluruumi kasutamisest ja tasu maksmisest.

Hageja palub välja mõista Kostjalt üürilepingu Alusel tasumata summa 550,44 eurot ning

menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

22.05.2015.a esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei võta

hageja hagi võlgnevuse nõudes õigeks, kuna esitatud hagi ei vasta tegelikkusele. Hageja

hagiavaldus on esitatud aluselt ning on tõendamata. Hagi kohaselt olevat Inga Ilumets ja

hageja sõlminud 04.09.2013.a üürilepingu Valgas Pärna pst x-x eluruumi üürimiseks. Hagi

kohaselt kohustus kostja Lepingu p 6.2 kohaselt tasuma sissemaksuna 65 eurot ning üüri iga

kuu 15. kuupäevaks summas 120 eurot. Kostja olevat kohustatud tasuma üüritud korteri

kõrvalkulud vastavalt KÜ Kodupärna arvetele. Hageja väidab, et kostja ei tasunud õigeaegselt

Lepingu p 4.1 makseid, millega lõpetati leping Lepingu p 7.1 alusel 20.07.2014.a. Kostja ei

olevat tasunud Lepingu p 4.1 kohaselt üürimakseid summas 240 eurot ja kommunaalarveid

summas 310,44 eurot. Kokku summas 550,44 eurot. Hageja on esitanud oma väidete

tõendamiseks eluruumi üürilepingu ja kommunaalkulude arve. Kostja on seisukohal, et hageja

vastavad väited on tõendamata. Hageja on koos hagiga esitanud 05.09.2013.a Heikki

Võõras`iga sõlmitud eluruumi üürilepingu, millega annab H.Võõras hagejale õiguse käsutada

allüürimiseks korterit aadressil Valga, Pärna pst x-x. Hageja on esitanud arve nr 348, mis on

KÜ Kodupärna poolt esitatud Heikki Võõrasele 31.07.2014.a.

Kostja möönab, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud üürileping, kuid kostja kolis lastega

eluruumist välja juba juunis 2014.a, millest hageja on teadlik. Pooled leppisid lepingueelsete

läbirääkimiste käigus kokku, et igakuine üür on 65 eurot. Hageja lubas paigaldada üüritud

eluruumile uue ukse, kuna vana ukse vahelt puhus tuul sisse ning see ei taganud ka eluruumi

kasutajate turvalisust ning lisaks lubas hageja teostada kogu majale ka sipelgatõrje, kuna

majas oli sellega pikemat aega probleem (vastavat väidet on valmis tõendama Pärna pst 6

maja elanikud oma allkirjadega), tingimusel, et kostja on nõus, et igakuine üürisumma

tõstetakse 120 eurole. Kostja nõustus kokkuleppega. Kostja täitis oma kohustusi tasuda üür

120 eurot ja üüritava eluruumi kõrvalkulud kuni oli saanud veendumuse, et hageja

omapoolseid lubadusi puuduste kõrvaldamiseks ei täida, seda hoolimata kostjapoolsetest

meeldetuletustest. Poolte läbirääkimised puuduste kõrvaldamisega ja üürihinna alandamisega

seoses nurjusid. Kostja kolis nimetatud eluruumist välja juunis 2014.a ning sõlmis uue

eluruumi üürilepingu 25.06.2014.a. Nimetatud elukohas elab kostja tänaseni.

Kostja on seisukohal, et igakuise üüri tõstmise kokkulepe 120 eurole on tühine ning üür

kuulub tagasiulatuvalt alandamisele. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb hagile vastu

eelkõige, kuna üüritud eluruum oli sellises seisukorras, et selle kasutamine oli seotud olulise

ohuga inimese tervisele ning hageja ei kõrvaldanud korduvates lubadustest hoolimata

eluruumil lasuvaid puudusi. Kostja toob välja, et tegemist oli oluliste puudustega, kuna ukse

vahelt puhus sisse külm tuul, millega oli eluruumis talvel väga külm ja sipelgad hammustasid

ning tekitasid ebahügieenilise elukeskkonna. Kostja on hinnangul, et vastav asjaolu, et hageja

omapoolseid lubadusi ei täitnud, on üürihinna alandamise eelduseks tagasiulatuvalt alates

Lepingu sõlmimisest. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustusi, siis

oli pooltevaheline üürihinna tõstmise kokkulepe tühine ning igakuine üürisumma on 65 eurot.

Kostja arvutuste kohaselt ei ole ta hagejale võlgu, vaid on maksnud hagejale rohkem. Kostja

on hagejale tasunud sissemaksuks 65 eurot nagu kinnitab hageja ka oma hagis. Lisaks on

kostja tasunud hagejale üürina alates september 2013 kuni mai 2014 summa kokku 960 eurot.

Kokku on kostja tasunud hagejale seega 1025 eurot, sh sissemaksuks tasutud summa 65 eurot,

mida hageja ei ole kostjale tagastanud. Kostja oleks pidanud tasuma üüri 10 kuu (periood

september 2013 kuni juuni 2014) eest summana 65 eurot kokku 650 eurot. Seega on kostja

tasunud hagejale üüri rohkem summas 375 eurot (1025-650). Kostja väidetav

kommunaalarvete võlgnevus KÜ Kodupärna ees olevat 310,44 eurot. Juhul, kui vastav

võlgnevus leiab hageja poolt tõendamist, siis on kostja tasunud hagejale endiselt rohkem

64,56 eurot (375-310,44), millega on kostja ka seisukohal, et hageja on alusetult jätnud talle

tagastamata sissemaksuks tasutud summa. Kostja märgib täiendavalt, et hageja on esitanud

hagiavalduse, mis on väidetavalt tõendatud mh arvega nr 348, milles on kajastatud võlgnevus

seisuga 31.07.2014.a. Kostja vaidleb esitatud arvele vastu, kuna arvelt ei nähtu, millist

perioodi võlgnevus hõlmab ning puuduvad igasugused selgitused, kuidas on kujunenud ja

mida sisaldab märgitud nõue. Lisaks ei elanud kostja enam nimetatud eluruumis juulis 2014.a,

millega ei saanud tal kommunaalkulu tekkida. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud nõue

on ebaselge ja tõendamata, millega ei saa kostja anda ka lõplikku põhjendatud vastuväidet.

Kostja täiendav seisukoht

04.11.2015.a esitas kostja täiendava seisukoha. Kohus andis hagejale tähtaja 21.10.2015.a

täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Hageja on esitanud 28.10.2015.a Kodupärn

KÜ arved perioodi eest september 2013.a kuni juuli 2014.a. Lisaks kontoväljavõtte, kus on

näha Karmo Ilumetsa poolseid kommunaalarvete tasumisi summas 515,50 eurot ning Valga

Linnavalitsuse poolsed tasumised summades 35.37 eurot ja 89 eurot. Tasumised on toimunud

Kodupärn KÜ-le. Hageja on esitanud üleandmis-vastuvõtmise akti kuupäevaga 20.07.2014.a,

mis on sõlmitud kostja ja Kristo Tamm vahel. Kostja leiab, et tõend ei ole asjakohane ja

tuleks jätta menetlusse võtmata. Hageja on jätnud täpsustamata nõude kujunemise. Kohus

juhtis 07.10.2015.a istungil poolte tähelepanu asjaolule, et hagejal puudusid volitused sõlmida

kostjaga üürileping. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja vaheline üürileping on

sõlmitud 04.09.2013.a, aga hageja ja korteriomaniku Heikki Võõras vaheline üürileping, mille

sisust tulenevalt annab Heikki Võõras hagejale õiguse korteriomand aadressil Pärna pst x-x,

Valga edasi üürimiseks on sõlmitud 05.09.2013.a, s.t päev peale seda kui hageja ja kostja

sõlmisid väidetavalt üürilepingu. Hageja ei ole kohtule ega kostjale esitanud ühtegi

dokumenti, millest tuleneks hageja õigus sõlmida Heikki Võõra nimel üürileping kostjaga.

Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et ta oleks Heikki Võõras korteri haldaja, nagu hageja

07.10.2015.a istungil on väitnud. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oleks kostja suhtes nõue

käsundita asjaajamisest tulenevalt. Kostja teadmiste kohaselt, nagu kostja ka istungil selgitas,

oli ta läbirääkimisi üüritingimuste üle pidanud korteriomaniku Heikki Võõrasega, mitte

hagejaga. Samuti teavitas kostja oma kolimisest juunis 2014.a Heikki Võõrast.

Hageja täiendav seisukoht

Hageja möönab, et dokumendid on esitatud hilinemisega ning kompromissettepanekut ei

olnud tähtajaks esitatud. Sellele vaatamata leiab, hageja et esitatud dokumendid pigem on

tehingu tausta avava iseloomuga ning hageja nõue kostja vastu on tõendatud kohtule koos

hagiga esitatud dokumentidega. Punktis 2 ei selgita kostja millisel põhjusel on tõend

asjakohatu.

Asjaolu, et hageja ning kostja vahel on sõlmitud üürileping üks päev varem, kui hageja ning

Heiki Võõrase vaheline leping ei oma tegelikult käesolevas asjas tähtsust. Kostja ning hageja

vahel on sõlmitud üürileping, millega võetud kohustused on hageja poolt täidetud, kuid kostja

ei ole täitnud endapoolset kohustust tasuda üüri ja kõrvalkulusid vastavalt sõlmitud lepingule.

Kostja sai asuda kasutama korterit alates üürilepingu sõlmimisest. Siinkohal juhib vastuse

koostaja kostja ning kohtu tähelepanu asjaolule, et Heiki Võõrase ning hageja vahel oli

saavutatud läbirääkimiste teel kokkulepe korteriomandi üürimisele andmiseks korraldamiseks

juba varem. Samuti oli antud hagejale üürimise korraldamiseks ka korteri juurde kuuluvad

päraldised, ehk korteri võtmed. Seega, küsimus kas ja millal ning millisest kuupäevast oli

sõlmitud hageja ning Heiki võõrase vahel kirjalik leping ei ole oluline lahendamaks küsimust,

kas kostja on omalt poolt lepinguga võetud kohustusi vajaliku hoolsusega hageja ees täitnud.

Vaidlust ei ole, et hageja on täitnud endapoolsed 04.09.2013 sõlmitud lepinguga võetud

kohustused. Hageja ning korteri omaniku vahel sõlmitud lepingu sisu, vorm, ja lepingu

periood ei ole takistanud kostjal hagejaga sõlmitud üürilepingu alusel korterit kasutada.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,

asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

2. Hageja nõuab kostjalt üürilepingu alusel tasumata 550,44 eurot. Kohtule on esitatud 2

üürilepingut: 05.09.2013.a eluruumi üürileping, mille poolteks on Heikki Võõras

(omanik) ja Ellington OÜ (haldaja) (tlk 19) ning 04.09.2013.a üürileping, mille poolteks

on Ellington OÜ (üürileandja) ja Ilumets Inga (üürnik). Tuvastamist on leidnud, et kostja

on kasutanud korteriomandit asukohaga: Pärna pst 6 – 2, kuid poolte vahel on vaidlus

selle üle, kas hageja oli volitatud sõlmima üürilepingu ning sellest tulenevalt ka

pöörduma kohtusse võlgnevuse nõudes, kuna kostja leiab, et hagejal ei olnud volitust

sõlmida üürilepingut, sest omaniku ja hageja vahel puudus lepinguline suhe, seega ei ole

tekkinud ka üürisuhet hageja ja kostja vahel.

3. Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma

üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega on üürilepingu poolteks üürnik ja üürileandja.

Üürilepingu pooleks – üürileandjaks vastavalt VÕS § 271 ei pea olema asja omanik, vaid

üürileandjaks võib olla iga isik, üürilepingu sõlmimisega võtab üürileandja kohustuse

anda teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik on kohustatud maksma

üürileandjale üüri. Kuna vaidlust ei ole selles, et üürnik sai üürilepingu objekti enda

kasutusse, siis üürileandja ehk hageja on omapoolse kohustuse, mis tulenes 04.09.2013.a

lepingust, täitnud. See, kas tal oli õigus nimetatud lepingut sõlmida või mitte ei oma

menetluses olevas tsiviilasjas tähendust, sest volituste puudumine omaks tähendust

üksnes juhul, kui üürnik ei saaks üüritud asja oma kasutusse, samuti omaks see tähendust

omaniku ja hageja vahelises vaidluses. Kuna kohtule esitatud 04.09.2013.a üürilepingu

poolteks on hageja ja kostja, siis hagejal oli õigus esitada hagi kostja vastu ning

nimetatud üürileping on kehtiv. Kostja ei ole muid kehtetuse aluseid välja toonud kui

üksnes asjaolu, et üürileandjal ei olnud õiguslikku alust üürilepingu sõlmimiseks. Seega

on kohus tuvastanud, et 04.09.2013.a üürileping on kehtiv.

4. Hageja nõuab kostjalt üürilepingu alusel tasumata summat 550,44 eurot. Kostja ei ole

tasunud lepingu p 4.1 alusel üürimakseid summas 240 eurot ja KÜ Kodupärna arvete

alusel kommunaal- ja kõrvalkulusid summas 310,44 eurot. Kostja ise kinnitab oma

vastuses hagile /tl 32,33/et ta mittemaksmist tunnistab, ta ei tunnista ainult hageja õigust

seda temalt välja mõista.

5. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu

(üüri). 04.09.2013.a üürilepingu p-s 4.1 on pooled kokku leppinud, et üürnik kohustub

tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt kuu 15-ks kuupäevaks jooksva

kuu

eest

eurot

üüritasu,

Ellington

OÜ

kontole

Swedbankis

nr

EE832200221041283212 ühistu poolt kommunaalteenuste arve ja Eesti Energia poolt

koostatud arve. Lepingu punkti 4.2 kohaselt üüritasule lisandub kommunaalmaksed

vastavalt Korteriühistu esitatud arvetele ning tarbitud elektrienergia summa vastavalt

Eesti Energia arvetele. Kostja on märkinud, et pooled leppisid lepingueelsete

läbirääkimiste käigus kokku, et igakuine üür on 65 eurot. Hageja lubanud paigaldada

üüritud eluruumile uue ukse, kuna vana ukse vahelt puhus tuul sisse ning see ei taganud

ka eluruumi kasutajate turvalisust. Lisaks lubanud hageja teostada kogu majale ka

sipelgatõrje, kuna majas oli sellega pikemat aega probleem (vastavat väidet on valmis

tõendama Pärna pst 6 maja elanikud oma allkirjadega) Nendel tingimusel oli kostja

nõus, et igakuine üürisumma tõstetakse 120 eurole. Kostja nõustus kokkuleppega. /kostja

vastus hagiavaldusele tl 32/ Kostja on seisukohal, et igakuise üüri tõstmise kokkulepe

120 eurole on tühine ning üür kuulub tagasiulatuvalt alandamisele (tlk 32). Kostja ei ole

kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et pooled leppisid eelnevalt kokku muus

üüris kui 120 eurot kuus. Lepingu punktis 2.6 on märgitud summa 65 eurot, mis on aga

lepingu kohaselt ettemaks, mille tasumisega oli seotud lepingu jõustumine. Kostja ei ole

põhjendanud ka mille alusel loeb kostja üüri tõstmise kokkulepe 120 eurole tühiseks, kui

04.09.2013.a lepingus on pooled kokku leppinud üürisummas 120 eurot kuus, muid

lepinguid poolte vahel sõlmitud ei ole. Seega on tuvastatud, et pooltevahelise lepinguga

oli kokku lepitud üüriks 120 eurot kuus.

6. Kostja väidab, et üüritud eluruum oli sellises seisukorras, et selle kasutamine oli seotud

olulise ohuga inimese tervisele ning hageja ei kõrvaldanud korduvatest lubadustest

hoolimata eluruumil lasuvaid puudusi. Kostja toob välja, et tegemist oli oluliste

puudustega, kuna ukse vahelt puhus sisse külm tuul, millega oli eluruumis talvel väga

külm ja sipelgad hammustasid ning tekitasid ebahügieenilise elukeskkonna. Hageja lubas

paigaldada üüritud eluruumile uue ukse, kuna vana ukse vahelt puhus tuul sisse ning see

ei taganud ka eluruumi kasutajate turvalisust ning lisaks lubas hageja teostada kogu

majale ka sipelgatõrje. Kostja täitis oma kohustusi tasuda üür 120 eurot ja üüritava

eluruumi kõrvalkulud kuni oli saanud veendumuse, et hageja omapoolseid lubadusi

puuduste kõrvaldamiseks ei täida, seda hoolimata kostjapoolsetest meeldetuletustest.

Poolte läbirääkimised puuduste kõrvaldamisega ja üürihinna alandamisega seoses

nurjusid.

7. VÕS § 277 lg 2 sätestab, et kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei

vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust

taganemise õiguse ning võib käesoleva seaduse §-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes

juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Kuna kostja vastusest nähtub,

et kostja oli teadlik asja puudusest, ehk et ukse vahelt puhul tuul sisse ning probleeme oli

ka sipelgatega, juba lepingu sõlmimise ajal, siis selleks, et kostja oleks saanud kasutada

VÕS § 278 nimetatud õigusi, sh puuduse kõrvaldamist või alandada üüri, oleks pidanud

kostja sellekohase õiguse endale jätma. Kostja ei ole sellise õiguse jätmisele tuginenud

ning sellekohase õiguse olemasolu kohta ei ole tehtud märget ka üürilepingus ega

üleandmisaktis /tl 60/. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks pidanud läbirääkimisi

hagejaga ei üüri alandamises ega ka puuduste kõrvaldamise osas.

8. Kostja on tuginenud asjaolule, et ta kolis eluruumist välja 2014.a juunis. Seega kohus

eeldab, et kostja on seisukohal, et eluruumist väljakolimisega lõppes ka üürileping.

Lepingust nähtub, et pooled on sõlminud lepingu kestvusega 1 aasta (04.09.2013.a –

04.09.2014.a). Hageja väidab, et hageja on lepingu üles öelnud 20.07.2014. a, sest kostja

ei täitnud lepinguga võetud kohustust tasuda üüri.

9. VÕS § 309 lg 1 I lause kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui

lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Üürilepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks peab olema täidetud kaks eeldust, millest üks on õigusliku aluse

olemasolu ja teiseks peab olema tehtud ülesütlemiseavaldus teisele poolele vastavalt VÕS

§ 195 lg 1 (Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele.) Lepingu ülesütlemisavaldus on ühepoolne tehing vastavalt TsÜS § 67 lg

2 II lausele.(Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku

tahteavaldus.) Ülesütlemisavalduse puhul on oluline, et teine lepingupool sellest

tahteavaldusest ka teada saaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 I lause

sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama

sätte lõike 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale

isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui

see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega

tutvuda.

10. Kostja on menetluse ajal tuginenud asjaolule, et ta on kolinud üüritud eluruumist välja

juba 2014.a juunis, samas ei ole kostja tuginenud ega ka esitanud tõendeid, et kostja oleks

hagejale teatanud lepingu erakorralisest ülesütlemisest. Eluruumist väljakolimine ei ole

samastatav lepingu ülesütlemisega, kui sellest ei ole üürileandjale teatatud vähemalt

suulises vormis. Seega ei olnud kostja väljakolimisega üüritud eluruumist leping

lõppenud.

11. VÕS § 296 lg 3 sätestab, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja

kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha

arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu

väärtuse. Kuna üüritud eluruumi üürnik ei kasutanud temast tulenevatel põhjustel –

üürnik kolis eluruumist välja üürileandjale sellest teatamata, peab kostja tasuma üüri ka

2014.a juunikuu ja juulikuu eest.

12. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri summas 240 eurot, mille

mittemaksmist kostja ise tunnistab /kostja vastus hagiavaldusele tl 32,33/

13. Hageja nõuab kostjalt KÜ Kodupärna arvete alusel kommunaal- ja kõrvalkulusid summas

310,44 eurot.

14. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud

asjaga asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.

Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on

seotud asja kasutamisega. Eelnevalt on tuvastatud, et üürilepinguga olid pooled kokku

leppinud, et üürnikul tuleb lisaks üürile tasuda ka kommunaal-ja kõrvalkulud.

15. Kohus nõustub kostja lepingulise esindajaga, et KÜ võetud laenu jäägi tagasimaksed,

kindlustuse maksed ja maksed remondifondi eest ei ole eluruumi kasutamisega seotud

teenused. Sellepärast, tuginedes VÕS §-le 275 ,on kokkulepe, et üürnik peab maksma

kogu arve, tühine. Hageja viide üürilepingule on eksitav, kuna üürilepingus ei ole

selgesõnaliselt kokku lepitud, et üürnik kohustub tasuma kõik KÜ Kodupärn arvetel

näidatud summad. Viidatud leping räägib kommunaalmaksetest ja elektrist. Seetõttu tuleb

esitatud arvetest maha arvata remondifondi kulud, laen ja kindlustus kokku summas

147,02 eurot ning kostja tasuda jääb kogu ülejäänud võlasumma 403,42 eurot. (550,44-

147,02= 403,42 )

Menetluskulud

16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud.

19. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

20. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulu 125.- eurot .Kostja on palunud jätta

menetluskulu hageja kanda. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivust 45.- eurot ja hagimenetluses tasutud täiendavast riigilõivust 80.-

eurot. Kostja menetluskulu ei ole kohus saanud kindlaks määrata, kuna kostja ei ole

mingeid kuludokumente esitanud ning kohtutoimikus olevad dokumendid ei sisalda

mitte mingeid viiteid tehtud kuludele. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuginedes

TsMS § 163 lg 1-le jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuna hagi rahuldati 73,29 %ulatuses kogu haginõudest, siis kostjalt väljamõistetava

menetluskulu summa on 91,61 eurot(so. 73,29 % summast 125.- eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

Kohtunik