1-15-6341/45 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2016, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-6341 Kohtunik

Rahvakohtunikud Anu Ammer

Marika Villup ja Toomas Kiisel Sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Sirje Merilo Kaitsjad

Matti Reinsalu Mihkel

, Eduard Bulattšik, Anti Aasmaa ja

Gaver

, määratud korras Kriminaalasi

K H uses süüdist KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 200 lg 2 p

4,7,8,9

järgi;

O.V uses 199 lg 2 p 4,7,8 süüdist KarS § ja

§ 200 lg järgi

2 p 4,7,8,9 ,

I V uses

99 lg 2 p 4,7,8 ja 7,8,9 süüdist KarS § 1 § 200 lg 2 p järgi,

HELYSE KARU uses 200 lg 2 p 4,

süüdist KarS § 7,8,9 järgi

Süüdistatavad K H ,

isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx;

algharidusega, emakeel ees . ti keel, õpib xxxx

Varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras on karistatud 3-l korral. Tõkend - elukohast lahkumise keeld.

O.V,

isikukood , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx XXX ,

algharidusega, emakeel eesti keel, õpib xxxx .

Varem kriminaalkorras karistatud: 28.04.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 121, § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 5 k ja 27 p vangistust tingimisi 18 k

katseajaga; 18.11.2014 kohtumäärusega pikendati katsaega

kuni 27.03.2016 26.02.2015 Viru Maakohtu Rakvere ;

kohtumaja poolt

11 k 27 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 121 järgi

p vangistust, millest kohselt kuulus kandmisele 1 kuu

vangistust ning ülejäänud 10 k 27 p vangistust asendati 327

2 tunni ÜKTga tähtajaga 1 aasta; s on karistatud 11-l väärteokorra korral, Tõkend - elukohast lahkumise keeld.

I V,

isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht , xxxx

alg b xxxx. Varem haridusega, emakeel eesti keel, õpi kriminaalkorras karistatud: 20.01.2015 Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja poolt angistust. KarS § 266 lg 1 järgi 3 k v KarS §

87 lg 1 p 2 alusel I. V vabastati karistusest ja allutati 6 kuuks

käitumiskontrollile;09.07.2015 esitati I. Vele kahtlustus

kriminaalasjas nr 15259000228 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

(rolleri vargus märtsis 2015); väärteokorras on karistatud 6-l korral Tõkend - elukohast lahkumise keeld.

HELYSE KARU,

isikukood , Eesti Vabariigi kodanik, elukoht , 46310270220 xxxx

kesk-eriharidusega, emakeel eesti keel, . Varem töötu kriminaalkorras karistatud: 20.12.1985 Jõgeva Rajooni rahvakohtu poolt KrK § 112 lg 2 ja § 108 järgi 2 a vabadusekaotust tingimisi ühes kohustusliku tööle suunamisega; 21.03.1986 Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 112 lg 2 järgi 6 k vabadusekaotust;

13.03.1992

Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi tingimisi vangistus ühes töölesuunamisega 2 aastaks;

14.12.1998

Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 28.01.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 176 lg 1 järgi

1 aasta vangistust;

13.06.2002 Kohtla-

Järve Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi rahatrahv 560 krooni;

21.06.2006

Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,2,3 järgi 2 kuud 3 päeva vangistust;

11.12.2006 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 a vangistust tingimisi 18 k katseajaga;

04.06.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 121, § 275 ja § 266 lg 1 järgi 7 k vangistust, mis asendati 420 tunni ÜKTga tähtajaga 10 kuud; väärteokorras on karistatud 24-l korral. Tõkend - elukohast lahkumise keeld.

Asja läbivaatamine 08.01., 13.01., 15.01. ja 18.02.2016, avalikul kohtuistungil Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 313, § 315, § 318, § 319,

§ 341, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 176 lg 1 p 2, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1, kohus;

3 O T S U S T A S:

O.V tunnistada 199 lg 2 p 4,7,8 kvalifitseeritava kuriteo süüdi KarS § järgi

toimepanemises

5 kuud vangistust. ja karistuseks mõista

O.V tunnistada 200 lg 2 p 4, kvalifitseeritava kuriteo süüdi KarS § 7,8,9 järgi

toimepanemises ning

kohaldades KarS § 61 lg 1 sätteid, mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks

2 aastat 1 kuu vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg mõistetud karistusele

1 alusel liita Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 26.02.2015 otsusega mõistetud karistus ja üksikkaristustest raskema suurendamise teel lugeda liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

Eelmise kohtuotsusega täielikult ära kantud karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust arvata

mõistetud liitkaristusest maha ning seega jääb O.V kanda 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva

vangistust, mis tunni KarS § 69 lg 1 ja alusel asendada 663 üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada O.V üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid:

1) lalises elukohas xxxx; elama kohtu määratud a

2) da ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakon registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21

ja 8 alusel kohustada O.V üldkasuliku töö tegemise ajal - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema sotsiaalprogrammis. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

K H tunnistada 199 lg 2 p 4,7,8 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja süüdi KarS § järgi karistuseks mõista 2 kuud vangistust.

K H tunnistada 200 lg 2 p 4, kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi KarS § 7,8,9 järgi

ning

kohaldades KarS § 61 lg 1 sätteid, mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks

1 aasta 4 kuud vangistust, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi kohaldamata 3 aastase

kat K H

seajaga, ühes i kohustusega järgida katseajal KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

I V tunnistada 199 lg 2 p 4,7,8 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises j süüdi KarS § järgi a karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

I V tunnistada 200 lg 2 p 7 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning süüdi KarS § ,8,9 järgi kohaldades KarS § 61 lg 1 sätteid, mõista karistuseks 1 aasta vangistust

4

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista

liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi

kohaldamata 3 aastase katseajaga, ühes e kohustusega järgida katseajal KarS § 75 lg 1 I V ettenähtud kontrollnõudeid. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

K Hi ja I Ve katseaja alguseks lugeda 22.03.2016.

Allutada K H ja I V katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. KarS § 75 alusel

määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal K Hile ja I Vele katseajaks kriminaalhooldusametnik.

Kohustada K H ja I V

järgima katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1)

- K H elukohas ja I V xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx elukoh

as

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel kohustada K Hit ja I Vt katseajal - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema sotsiaalprogrammis.

HELYSE KARU tunnistada 200 lg 2 p 4, kvalifitseeritava kuriteo süüdi KarS § 7,8,9 järgi

toimepanemises

ja karistuseks mõista 4 aastat ja 7 kuud vangistust.

Tõkend tühistada

- elukohast lahkumise keeld ning alates 22.03.2016 kohaldada Helyse Karu suhtes tõkendina vahistamine.

Helyse Karu karistuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2016.

TSIVIILHAGI

L M (a/a xxxx) poolt esitatud tsiviilhagi summas 95,00 eurot on põhjendatud ja kuulub

väljamõistmisele O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult

esindajalt P O ). lt

H S (a/a xxxx) poolt esitatud tsiviilhagi summas 500,00 eurot on põhjendatud ja kuulub

väljamõistmisele solidaarselt K Hilt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema

seaduslikult esindajalt L H O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema ),

seaduslikult esindajalt P O ja I Velt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema lt)

seaduslikult esindajalt lt). K Õ

R L (a/a xxxx

) poolt esitatud tsiviilhagi summas 210,00 eurot on põhjendatud ja kuulub

väljamõistmisele solidaarselt K Hilt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema

seaduslikult esindajalt L H), O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema

5

seaduslikult esindajalt P O ja I Velt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema lt)

seaduslikult esindajalt lt). K Õ

ASITÕENDID

- Kriminaalasja juures olevad salvestised hoida kriminaalasja juures.

- Sündmuskohalt kaasa võetud müts (asub Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis) tagastada kohtuotsuse jõustumisel Helyse Karule.

- O.V ja K H tagastada i jalatsid (asuvad Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis) kohtuotsuse jõustumisel O.V-le ja K Hile.

-

puidust pulk hävitada kohtuotsuse jõustumisel

Menetluskulud

Võttes arvesse alaealiste süüdistatavate taotlusi, nende varalist seisundit ning

resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus O.V-lt , K Hilt ja I Velt

väljamõistetavat sundraha ½ võrra ja jätab kaitsjatasud riigi kanda ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul.

V O.V-lt , alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema älja mõista seaduslikult esindajalt P Olt, menetluskuluna riigituludesse 537,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel.

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 537,50 eurot tasuda

ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2016 igakuiselt vähemalt 44,79 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.2017 viimase osamaksega summas 44,81 eurot.

V K HILT (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult älja mõista

esindajalt L H menetluskuluna riigituludesse ) 537,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel.

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 537,50 eurot tasuda

ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2016 igakuiselt vähemalt 44,79 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.2017 viimase osamaksega summas 44,81 eurot.

Välja mõista I VELT (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult

esindajalt

lt) menetluskuluna riigituludesse K Õ 537,50 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel.

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 537,50 eurot tasuda

ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2016 igakuiselt vähemalt 44,79 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.2017 viimase osamaksega summas 44,81 eurot.

Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank

EE401700017002872300, Danskebank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida

viitenumber ja selgitus „nimi, 1 6341, menetluskulu osamakse.“ -15-

O.V viitenumber: 99916700021413 K H viitenumber: 99916700021426 I V viitenumber: 99916700021439

6 Välja mõista HELYSE KARULT menetluskulu riigituludesse:

- ; 1075,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel

- 216,00 eurot kaitsjatasu adv Argo Küünemäe poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest;

- 2040,96 eurot kaitsjatasu ad

v Mihkel Gaveri poolt kohtus osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank

EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700021442 ja

selgitus „nimi, 1 6341, menetluskulu.“ -15-

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest:

Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 1454,40 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Eduard Bulattšiku poolt süüdistatav O.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 1465,20 eurot (s.h on käibemaks 20%) adv.

Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdistatav i kaitsjana kohtus osutatud õigusabi eest. K H

Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks 1596,00 eurot (s.h on käibemaks 20%) adv. Anti

Aasmaa poolt määratud korras süüdistatav e kaitsjana kohtus osutatud õigusabi eest. I V

Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 2040,96 eurot (s.h on käibemaks 20%) adv. Mihkel Gaveri poolt määratud korras süüdistatav Helyse Karu kaitsjana kohtus osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 13.04.2016 kell 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsus on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 25.04.2016.

SÜÜDISTUS

K H on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 2015.a jaanuaris koos I Ve ja O.V-ga

nõustus Helyse Karu ettepanekuga inna röövim (sünd m a xxxx elavat H St xxxx) ja

H. Karu autoga H. Karu juhtimisel mindigi 23.01.2015 õhtul e elukoha lähedale teeotsa,

H. S kus H. Karu neid juhendas ja andis kaasa kindad, noa ja taskulambi. Kella 19.50 paiku suundus

K. H koos O.V ja Vega H. S

H. S I. e maja juurde, kus algul ütlesid ele, et pakuvad müüa

küttepuid, kuid kui ust lahti ei teinud, siis võttis O.V puujupi ja lõi sellega katki

H. S akna, kustkaudu kõik kolmekesi sisenesid majja. O.V hoidis ühes käes nuga, pannes selle

H. S

K. H ja I. V otsisid samal ajal ele kõrile, ja teise käega hoidis teda kinni, nõudes raha.

7

majast raha ning leides rahakoti, võtsid sealt ära 400 eurot sularaha. Seejärel kõik kolm lahkusid sama lõhutud akna kaudu ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas ja selle autoga H.

Karu juhtimisel sõideti juurde, kus röövitud raha omavahel neljaks jaotati. xxxx

K Hit süüdistatakse veel selles, et tema KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna koos

O.V-ga 27.01.2015 kella 12 paiku Rakvere linnas us Helyse Karu ettepanekuga nõust

minna

utoga xxxx röövima xxxx elavat vanainimest. H. Karu sõidutas nad samal päeval oma a

maja lähedusse, kus andis O.V-le noa, juhatas kätte korteri nr xxxx

asukoha ja tegi autos sukkpükstest kummalegi poisile maski näo varjamiseks. Kella 12.55 paiku siseneski O.V

maskiga nägu varjates sinna korterisse. jäi ukse taha ootama ja vajadusel O.V

K. H

tegevust kindlustama. Korteris sees nõudis O.V noaga ähvardades ja teise käega S M

(sünd xxxx võttis enesekaitseks kätte puuhalu, siis ) rinnust riietest kinni hoides raha. Kui S. M

O.V väänas ta kätt ja halg kukkus maha. l õnnestus sulgeda esiku ja köögi vaheline

S. M

uks ning seepeale O.V lahkus ning jooksis koos K. Higa eemal ootavasse H. Karu

autosse,

mille mootor juba töötas, ning H. Karu juhtimisel sõideti Rakverre tagasi.

Seega K H, võttes korduvalt isikute grupis vägivallaga ja sissetungimisega ning

seejuures relva kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K Hit süüdistatakse veel selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna

25.02.2015 kella 19 paiku tungis koos O.V ja I Vega lukustamata autouks õhtul e

avamise teel xxxx maja hoovi pargitud sõidukisse xxxx reg nr xxxx ja võttis sealt ära ülafreesi

Bosch koos freesterade komplektiga koguväärtusega 200 eurot, höövli Makita väärtusega 209

eurot, lintlihvija Makita väärtusega 178 eurot ja haakeseadme turvaluku väärtusega 45 eurot,

te ile kitades L M kahju kokku 632 eurot.

Seega K H, , KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.V on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 2015.a jaanuaris koos I

Ve ja K H

a xxxx elavat H St iga nõustus Helyse Karu ettepanekuga minna röövim ünd xxxx (s )

ja H. Karu autoga H. Karu juhtimisel mindigi 23.01.2015 õhtul elukoha lähedale teeotsa,

H. Se kus H. Karu neid juhendas ja andis kaasa kindad, noa ja taskulambi. Kella 19.50 paiku suundus

O.V koos K. Hi ja I. Vega H. S

H. S e maja juurde, kus algul ütlesid ele, et pakuvad müüa

küttepuid, kuid kui nud, siis võttis O.V puujupi ja lõi sellega katki

H. S ust lahti ei tei akna, kustkaudu kõik kolmekesi sisenesid majja. O.V hoidis ühes käes nuga, pannes selle

H. S

K. H ja I. V otsisid samal ajal ele kõrile, ja teise käega hoidis teda kinni, nõudes raha.

majast raha ning leides rahakoti, võtsid sealt ära 400 eurot sularaha. Seejärel kõik kolm lahkusid sama lõhutud akna kaudu ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas ja selle autoga H.

Karu juhtimisel s

õideti xxxx juurde, kus röövitud raha omavahel neljaks jaotati.

O.V süüdistatakse veel selles, et tema KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna

koos K Higa 27.01.2015 ettepanekuga kella 12 paiku Rakvere linnas nõustus Helyse Karu

minna

utoga xxxx röövima xxxx elavat vanainimest. H. Karu sõidutas nad samal päeval oma a

maja lähedusse, kus andis O.V-le noa, juhatas kätte korteri nr xxxx

asukoha ja tegi autos sukkpükstest kummalegi poisile maski näo varjamiseks. Kella 12.55 paiku siseneski O.V

maskiga nägu varjates sinna korterisse. jäi ukse taha o

K. H otama ja vajadusel O.V

tegevust kindlustama. Korteris sees nõudis O.V noaga ähvardades ja teise käega S M

(sünd xxxx võttis enesekaitseks kätte puuhalu, siis ) rinnust riietest kinni hoides raha. Kui S. M

O.V väänas ta kätt ja halg kukku l õnnestus sulgeda esiku ja köögi vaheline s maha. S. M

8

uks ning seepeale O.V lahkus ning jooksis koos K. Higa eemal ootavasse H. Karu autosse, mille mootor juba töötas, ning H. Karu juhtimisel sõideti Rakverre tagasi.

Seega O.V , võttes korduvalt isikute grupis vägivallaga ja sissetungimisega

ning seejuures relva kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.V süüdistatakse veel selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna

1) 25.02.2015 kella 19 paiku e avamise teel õhtul tungis algul üksi lukustamata autouks

xxxx maja hoovi pargitu

d sõidukisse xxxx reg nr xxxx ja võttis sealt 50 eurot sularaha ja navigatsiooniseadme TomTom väärtusega 50 eurot. Seejärel kutsus ta endaga kaasa

ka K Hi ja I Ve ning kolmekesi koos varastati sõidukist veel ülafrees Bosch koos freesterade komplektiga koguväärtusega 200 eurot, höövel Makita väärtusega 209 eurot, lintlihvija Makita väärtusega 178 eurot ja haakeseadme turvalukk väärtusega 45 eurot.

Kokku tekitati L M vargusega kahju 732 eurot; ile

2) ajavahemikus 25.02.- s l varastas xxxx 02.03.2015 ühel ööl täpselt tuva tamata kuupäeva

hoovi pargitud R Lele kuuluvast l plastikust ukustamata sõiduautost xxxx reg nr xxxx tööriistakasti ja kohvri koos erinevate tööriistadega koguväärtusega 210 eurot

Seega O.V , , KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna võttes isikute grupis ja

sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I V on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 2015.a jaanuaris koos K Hi ja O.V-ga

nõustus Helyse Karu ettepanekuga minna röövim (sünd xxxx

a xxxx elavat H St ). H.

Kar

H. S u autoga H. Karu juhtimisel mindi 23.01.2015 õhtul e elukoha lähedale teeotsa, kus H.

Karu neid juhendas ja andis kaasa kindad, noa ja taskulambi. Kella 19.50 paiku suundus I. V

koos O.V-ga ja K. Higa H. S

H. Sele, e maja juurde, kus algul ütlesid et pakuvad müüa

küttepuid, kuid kui ust lahti ei teinud, siis võttis O.V puujupi ja lõi sellega katki

H. S akna, kustkaudu kõik kolmekesi sisenesid majja. O.V hoidis ühes käes nuga, pannes selle

H. S

K. H ja I. V otsisid samal ajal majast e kõrile, ja teise käega hoidis teda kinni, nõudes raha. raha ning leides rahakoti, võtsid sealt ära 400 eurot sularaha. Seejärel kõik kolm lahkusid sama

lõhutud akna kaudu ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas ja selle autoga H. Karu

juhtimisel s xxx I V õideti x juurde, kus röövitud raha omavahel neljaks jaotati. Seega võttes

isikute grupis vägivallaga ja sissetungimisega ning seejuures relva kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 j

ärgi kvalifitseeritava kuriteo.

I Vt süüdistatakse veel selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna

25.02.2015 kella 19 paiku tungis koos O.V ja K Higa lukustamata autouks õhtul e

avamise teel xxxx maja hoovi pargitu g nr xxxx d sõidukisse xxxx re ja võttis sealt ära ülafreesi Bosch koos freesterade komplektiga koguväärtusega 200 eurot, höövli Makita väärtusega 209

eurot, lintlihvija Makita väärtusega 178 eurot ja haakeseadme turvaluku väärtusega 45 eurot,

tekitades L M kahju kokku 632 eurot. ile

Seega I V, , KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Helyse Karu

on ant selles, et tema 2015. a ud kohtu alla süüdistatuna jaanuaris tegi

alaealistele O.V-le ja I Vele ettepaneku

(sünd 21.03.1999) (sünd xxxx minna röövima )

9

xxxx elavat H St ). H. Karu oli varem korduvalt H. S (sünd xxxx e juures kodus käinud ja arvas

seal olevat palju raha. O.V ja I. V nõustusid selle ettepanekuga ning kaasa kutsuti ka

alaealine K H

H. S

(sünd xxxx). 23.01.2015 õhtul viis Helyse Karu poisid oma autoga e

elukoha lähedale teeotsa, juhendas neid, et majja sissepääsemiseks võiksid nad ele öelda, et

H. S pakuvad küttepuid, andis kõigile töökindad, et sõrmejälgi ei jääks, andis O.V-le kaasa noa

juhuks, kui peaks minema kähmluseks, ele taskulambi ning jäi ise poisse ootama. Kella

I. V

19.50 paiku suundusidki K. H, I. V ja O.V H. S

H. Sele, e maja juurde, kus algul ütlesidki

et pakuvad müüa küttepuid, kuid kui ust lahti ei teinud, siis võttis O.V puujupi ja lõi

H. S sellega katki akna, kustkaudu kõik kolmekesi sisenesid majja. O.V hoidis ühes käes nuga,

pannes selle H. Se

K. H ja I. V otsisid kõrile, ja teise käega hoidis teda kinni, nõudes raha.

samal ajal majast raha ning leides rahakoti, võtsid sealt ära 400 eurot sularaha. Seejärel kõik

kolm lahkusid sama lõhutud akna kaudu ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas ja selle

autoga H. Karu juhtimisel s

õideti xxxx juurde, kus röövitud raha omavahel neljaks jaotati.

Helyse Karu süüdistatakse veel selles, et tema KarS § 200 lg 2 p 4 tähendatud isikuna 27.01.2015 kella 12 paiku Rakvere linnas tegi alaealistele O.V-le (sünd 21.03.1999) ja

K H ettepaneku minna elavat vanainimest. O.V ja K. H ile (sünd xxxx röövima xxxx )

jäidki ettepanekuga nõusse. Samal päeval sõidutas H. Karu nad oma autoga xxxx maja

lähedusse, andis O.V-le noa ja juhatas kätte korteri nr xxxx asukoha. H. Karu tegi autos

sukkpükstest kummalegi poisile maski näo varjamiseks ja kella 12.55 paiku siseneski O.V

sinna korterisse. K. H jäi ukse taha ootama ja vajadusel O.V tegevust

kindlustama. Korteris sees nõudis O.V noaga ähvardades ja teise käega (sünd xxxx S M )

rinnust riietest kinni hoides raha. Kui S. M võttis enesekaitseks kätte puuhalu, siis O.V

väänas ta kätt ja halg kukkus maha. l õnnestus sulgeda esiku ja köögi vaheline uks ning

S. M

seepeale O.V lahkus ning jooksis koos K. Higa eemal ootavasse H. Karu autosse, mille mootor juba töötas, ning H. Karu juhtimisel sõideti Rakverre tagasi.

Seega Helyse Karu, võttes korduvalt isikute grupis vägivallaga ja sissetungimisega ning

seejuures relva kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD, UURITUD TÕENDID

Kannatanute L M ja R L varguse episoodid xxxx i e

Süüdistatav tunnistas end süüdi mõlemas temale süüks arvatud varguse O.V

episoodis ja seletas kohtuistungil, et kannatanu R. L

e autost varguse pani toime üksi – läks

lihtsalt mööda ja vaatas autodesse, juhiuks oli lahti ja võttis sealt kaks tööriistakasti ja veel mingi kohvri. Peitis need oksahunniku alla, kust need kaduma said. Järgmisel päeval jalutasid

nad kolmekesi tema, K ja I

– , ja kõigil oli raha vaja. Nägi xxxx ühe eramaja juures bussi, läks

üksi sinna ja kuna bussiuksed olid lahti, siis võttis sealt i. Läks eemal ootavate poiste ja GPS-

juurde ja rääkis neile, et bussis on ka tööriistu. Koos mindi bussi juurde tagasi ja koos võeti

sealt ära süüdistuses märgitud es majja sõbra juurde keldrisse. Raha

emed. Asjad viidi xxxx

jaga t riistad 50 euro eest A T ti omavahel. Müüs koos I öö . Kuna tuli välja, et nemad varastasid, siis korraldas asjade omanikule tagastamise (ainult see lukk läks kaduma).

K H ja I V t unnistasid end samuti varguse episoodis

süüdi ja andsid üksteise ütlustega

kattuvaid ütlusi, mis haakusi ütluste kui ka muude asjas kogutud tõenditega. d nii O.V

10

Kannatanu

, et 2015. aasta L M andis kohtuistungil ütlusi veebruari lõpus ühel

hommikul avastas, et majahoovis seisnud autost on varastatud tööriistu

– Boschi ülafrees, , s.o

Makita elektrihöövel, Makita lihvlindi masin, navigatsiooniseade TomTom, sularaha ja autohaagise turvalukk. Muukimisjälgi ei olnud. Kohalikelt elanikelt sai teada, et varastada võis Henri nimeline isik. Kohtus O.V-ga, kes algul vargust eitas, samal päeval. Paar päeva hiljem kuulis, et kellelegi oli pakutud tööriistu müüa ja müüs isik, kes elas xxxx. Sinna kohale

minnes sai A T t, kes olevat need asjad saanud Henri nimeliselt ülafreesi ja lintlihvija kätte al

isikult. Höövel oli juba pandimajja viidud, kuid selle sai kätte. Saamata jäi sularaha 50 samuti

eurot ja haagise turvalukk. O.V ise tõi hiljem veel selle navigatsiooniseadme ja

vabandas, et oli autos vargil käinud. Esitas tsiviilhagi summas 95 eurot sularaha ja haagise turvaluku maksumuses.

Kannatanu seletas, et ajavahemikus 25.02.-02.03.2015 varastati tema, ilmselt

R L

lukustamata autost tööriistu väärtuses 210 euro ja kuna midagi ta tagasi saanud ei ole, siis sellises summas esitas ta tsiviilhagi.

Tunnistaja

et 2015.aasta algul tulid tema juurde kaks

A T andis kohtuistungil ütlusi,

noormeest ja pakkusid müüa kolme tööriista höövel, ülafrees ja veel midagi. Kõige eest - kokku tahtsid nad saada 50 eurot ja kuna hind oli soodne, siis ta ostiski need ära. Noormehed

olid talle võõrad. Paari päeva pärast nägi neid tööriistu sõber , kes ütles, et need on T M varastatud. Sai asjade omaniku L Miga kokku ja tagastas need talle.

Kohus uuris kirjalikke tõendeid

- 26.02.2015 xxxx, mille kohaselt kaubikul xxxx reg Sündmuskoha vaatlusprotokoll

nr xxxx (tl 2-5); murdmisjälgi ei ole, kuriteole viitavaid jälgi ei ole

- - Asitõendite vaatlusprotokoll

L. M tagastatud tööriistade vaatlus (tl 6-10)

RÖÖVIMISE EPSOODID

O.V , K H ja I V tunnistasid end süüdi neile inkrimineeritud röövimise episoodides ja andsid üksteise ütlustega kattuvaid ütlusi, mis haakusid ka muude asjas kogutud tõenditega. Helyse Karu end süüdi ei tunnistanud.

H Se röövimise episood

Kannatanu

H S andis kohtuistungil ütlusi, et tunneb kohtusaalis ära Helyse Karu, kes on

käinud tema juures kodus sa , s.o aasta jooksul umbes üks kord kuus asju müümas. Alguses geli käis hoovi peal, aga siis tuli juba tuppa käsi soojendama või muul põhjusel. Oli selline sõbralik suhtlemine. Endast rääkis H. Karu niipalju, et pidavat käima veoautojuhtide kursustel. Lõpuks läks aga majast kaduma 50-eurone ja ta hakkas selles kahtlustama H. Karu ning ei lasknud teda enam sisse. H. Karu ise eitas seda. See võis olla 23. jaanuaril 2015 õhtul, kui telerist tulid just seitsmesed uudised kui anti uksekella. Ukse taga olnud noormehed pakkusid midagi müüa, puid vist, kuid tema vastas, et ei taha midagi. Siis kuulis kuidas nad jooksid akna all edasi-tagasi ja lõpuks löödi sisse magamistoa aken. Kõigepealt tuli sisse kõige pikem noormees, kel oli nuga

pihus, pani selle talle kõri lähedale ja nõudis raha. Seejärel hüppasid samast aknast sisse ka

teised poisid, leidsid käekotis olnud rahakotist 400 eurot ja kõik läksid samast aknast jälle välja. Tavaliselt tal nii palju raha kodus ei olnud, aga ta tahtis endale rulaatorit osta ja seepärast oli see raha kodus. Tema kutsus politsei, kes tuli väga kiiresti. Mingit autot ta ei näinud, aga kui see oli tee otsas, siis seda ta ei pruukinud ka näha. Politsei leidis trepi pealt ühe võõra mütsi. Võttis kohtusaalis K Hi vabanduse vastu.

11 Kohus uuris kirjalikke tõendeid

- s olustikku ja

Sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis kirjeldab ündmuskoha xxxx

fikseeritud jälgi: vaatlus 23.01.2015 kell 21.00 maanteest umbes

– talu jääb xxxx

250 m kaugusele ning elumaja juurde viival teel sõiduki ümberpööramis jäljed. e

Maja juures lumel kolmed erinevad jalatsijäljed (neid on kirjeldatud, fotografeeritud, tallamustrid lumel hästi näha), klaasikillud, aken katki (tl 13-30);

- H S elyse Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt tunneb fotodelt ära H Karu kui isiku, kes on varem tema juures korduvalt käinud pakkumas riideid müügiks (tl 11-12);

-

H. S Asitõendi vaatlusprotokoll e trepilt leitud mütsi vaatlus (tl 31-32); - O.V ja K. Hi jalatsite Asitõendi (O.V ja K. Hi jalatsid) vaatlusprotokoll - vaatlus, tallamu

strid sarnased sündmuskohalt leitud jälgedega (tl 33-36);

-

H. Karu, O.V ja I. Ve omavaheline Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll

suhtlemine 23.01.2015 ja nende asukohad

(tl 37-45)

S M röövimise episood

Kannatanu andis kohtuistungil , et 27.01.2015 kes

S M ütlusi kpäeva paiku oli ta just jõudnud oma õe juurde xxxx, kui kuulis, et trepist tulevad sammud üles. Maja oli tühi ja peale tema ja

õe polnud seal kedagi. Õde on vana kusagil ei käi ning tema käib teda ja haige inimene, kes

abistamas. Ust avades oli vastas maskiga mees, nuga käes ja nõudis raha. Vastas sellele

noormehele, millal see oma raha tema kätte on toonud. Seepeale haaras see maskiga isik tal

rinnust kinni ilmse plaaniga ta pikali tõugata, kuid see ei õnnestunud, kuna uks ei läinud

täi lahti. Tõukamine ja raputamine oli aga tugev, mitu päeva oli pärast rinnus valus. elikult Kolina peal küsis õde, kes ise sündmust pealt ei näinud, et mis seal toimub. Ründe tõrjumiseks haaras ta pliidi eest puuhalu. Maskiga isik võttis tal aga randmest kinni, väänas ja halg kukkus

maha. Kolina peale küsis õde uuesti, et mis toimub. Kui ta siis umbes 5 minuti pärast uuesti ukse lahti tõmbas, siis oli see isik kadunud. Ta on kindel, et samal ajal oli keegi ka tagatoas, kust oli kuulda kolinat ja oli aru saada, et keegi tegutseb seal, ja pärast oli näha, et puhvetkapi

luuk oli lahti tõmmatud. Ei saanud aru, et midagi kadunud oleks olnud. Arvas, et koht

röövimiseks oli varem valmis vaadatud, sest õe juures oli varem käinud korduvalt keegi

naisterahvas karulaugu müüja. Meelde on jäänud õelt kuuldud väide, et see naine oli öelnud veel, et sa vanainimene võid maksta küll, et kuhu sa oma raha ikka paned. Annab noormeestele andeks, ei taha, et nende elu saaks rikutud.

Kohus uuris kirjalikke tõendeid

- xxxx vaatlusprotokoll, milles fikseeritud s Sündmuskoha ündmuskoha olustik fikseeritud ja

jalatsijälg mis sarnaneb K. Hi tallamustriga ja H. S (tl 46-52); e maja juures olnud jäljega

- Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll H. Karu, O.V ja I. Ve omavaheline suhtlemine

27.01.2015 ja nende asukohad 37-44), sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kõneeristused tl

mille kohaselt 23.01.2015 (H. Se röövimise kuupäev) ajavahemikus 19.43 kuni 19.53 viibisid

O.V ja H. Karu xxxx tugijaama piirkonnas ja suhtlesid omavahel. 27.01.2015 (S. M röövimise kuupäev) suhtlesid H. Karu, O.V ja I. V omavahel;

-

K. Hi jalatsid) vaatlusprotokoll - Asitõendi (O.V ja O.V ja K. Hi jalatsite vaatlus, tallamustrid sarnased sündmuskohalt leitud jälgedega (tl 33-36);

- i vaatlusprotokoll - Henri , s.o Helyse Karu

asitõend Ojasoo poolt üle antud helisalvestis

telefonikõned rääkis H , milles viimane enri Ojasoole (tl 57-69): 15.05.2015: „ “

12 16.05.2015: „… …“;

-

õpetab, et kui politseisse kutstakse, siis peab ütlema, et taksoga läksid

- „ …“

- „… …“

- „ ..“

- „ …. …“..

-

„ …“

-

„ ..“

17.05.2015: .. „

…… … .. “

- lubab aidata Henrit, kui see räägib politseis nii, nagu H. Karule sobib, ning ähvardab politseisse anda vägistamissüüdistuse Iu ja Ki kohta;

18.05.2015: l

ubab jätkuvalt saata pakke vanglasse Henrile, kui see süü enda peale võtab ja teda loost välja jätab;

- „… …“.

Süüdistatav mõlemas röövimise episoodis süüdi O.V tunnistas end ja seletas

kohtuistungil, et K H I V on ta kõige parem sõber. ega peale neid kuriteosündmusi enam väga

suhelnud ei ole, ainult niipalju, et kõik koos on otsustanud kohtus tõtt rääkida. Helyse Karu

teadis kui O ema. Kui O oli kohus 2015.aasta alguses, siis Helyse kutsus ka neid sinna

kohtusse. Pärast kohtuistungit samal päeval võttis Helyse tema ja musta värvi Iu oma auto, xxxx peale ja viis nad bussijaama. Autos hakkas ta pakkuma, et kas neil raha ei oleks vaja, et

tal on lihtne ots, kust saada näiteks paar tuhat eurot. Nad jäid nõusse

ja Helyse viis nad veel

samal päeval kõigepealt xxxx, kus juhatas kätte ühe maja ja juhendas täpselt, kuidas sinna sisse

murda ja kus asub seal raha. Kuna nad aga ei julgenud seda teha, siis sinna majja ei mindud.

Järgnevatel päevadel sõidutas Helyse neid veel mitmesse kohta – , kus näitas

xxxx ja xxxx

samuti maju ja juhatas kätte raha võimaliku asukoha, aga kuna neil jäi ikka julgusest puudu, siis neid vargusi nad toime ei pannud. Alati ootas Helyse neid eemal autos, öeldes, et ei saa ise minna, kuna oli nendest kohtadest varastamistega vahele jäänud.

23. jaanuaril 2015 helistas talle

I Helyse ja võttis ta xxxx auto peale, samuti võeti peale ja K. Helyse ütles, et teab juba kindlamaid kohti, kust raha saada. Kirjeldas üht kohta, kus elab

vanem naisterahvas ja et sealt võib saada tuhande euro ringis. Õhtupoole kell 19.40 paiku

sõidetigi Helyse autoga (Helyse ise oli auto jäi roolis) xxxx tee otsa ning majast 100-150 m

kaugusele. Teed sinna teadis ainult Helyse, kuna teised ei olnud seal varem käinud. Teel

kirjeldas Helyse täpselt kohta, kus raha asub magamistoas käekotis , et see peab olema ning

õpetas, et võiks pakkuda küttepuid, andis mütsi autost kaasa noa, maski, pipragaasi ja kootud .

O.V viitas kohtuistungil iminaalasja kohtus samale mütsile, mis on asitõendina kr

juures ja mis leiti kannatanu maja trepilt ning ütles, et „ärge seekord tühjade kätega tagasi

13

tulge“. Helyse ise jäi autosse neid ootama. Akendest oli näha, et inimene vaatas telekat.

Koputasid uksele ja pak puid, kuid selle peale ust lahti ei tehtud. I kusid kütte võttis siis suure

kaika ja lõi akna sisse, kustkaudu ronisid kõik kolmekesi majja. O.V seletas, et nuga oli

tema käes, mask oli peas ning ta haaras kannatanul kõndimiskepist kinni. Naine ütles rahulikult, et minge palun minema, te ei tea, mis te teete. Tema karjus naisele, et kus raha on,

teised sel ajal otsisid raha teisest toast. Minuti- K paari pärast jooksis alkoholihunnikuga õue ja

talle järgnes , öeldes, et raha on käes. Siis jooksis ka tema H. Karu auto peale. Sõidu ajal loeti I

raha, ja see jag juures mindi lahku ja mida oli natuke üle 400 euro ati nelja peale võrdselt. Xxxx

Helyse veel ütles, et keegi ei tohi midagi välja rääkida ja kui see peaks välja tulema, siis peavad

poisid kõik enda peale võtma, kuna alaealiste kuriteole meelitamine on raske kuritegu. Mõned päevad hiljem said nad jällegi Rakvere bussijaama taga kokku ja Helyse rääkis

siis, et tuleb minna xxxx, et sealt saab raha. I ei tulnud kaasa, kuna oli vaja kooli minna, aga

tema ja K jäid nõusse. Autos olid olemas juba maskid ja Helyse selgitas, et majas elab üks naine üksi, kes ei kuule hästi, ja kirjeldas raha täpse asukoha. Helyse viis nad kohale, jättes auto

majast jällegi 50 100 m eemale, ning seletas korteri asukoha ja andis tema kätte noa, et sellega -

tuleb hirmutada. K jäi korteri ukse taha valvama ja tema läks tuppa sisse. Vastu tuli üks prillidega naisterahvas ja tema küsis sellelt naiselt, et kus raha on, hoides samal ajal nuga käes.

Naine küsis vastu, et „millal ma oma raha sinu kätte andsin“. Hoidis seda naist kusagilt ka kinni, aga haiget teha ei tahtnud. See naine ise rapsis niimoodi, et võis ise endale haiget teha.

Naine jooksis kööki ning nii tekkis umbes 15-sekundiline vahe millega jõudis ta kõrvaltuppa minna ja kontrollida, et juhatatud kohas raha ei olnud. Siis tuli naine puuhaluga tagasi ja tahtis

teda sellega K oli trepikojas juba lüüa, kuid ta sai käe ette, halg kukkus maha ja ta pani jooksu. trepist alla läinud. Karule ütlesid, et asi läks „pekki“ ja linna jõudes ütles Karu, et nüüd peab veidi vahet pidama.

Hiljem Helyse tahtis kokku saada ja

Karu helistas pidevalt ja saatis sõnumeid –

süüdistas, et miks nad tema sisse rääkisid. Ähvardas kirvega pea katki lüüa. Veel on talle helistanud üks mees, kes ähvardas soolikad välja lasta ning kuulda oli, kuidas kõrvalt H. Karu

seda meest õpetas, mida rääkida. Kuna H.Karu telefonikõned ja ähvardamised häirisid ja ta

kartis teda, siis ots

ustas telefonikõned salvestada ja andis need hiljem uurijale.

Süüdistatav K H tunnistas end samuti ja seletas mõlemas röövimise episoodis süüdi

kohtuistungil, on tuttav nii I. Ve kui ja O.V-ga , kes on tema klassivennad. Tunneb ka et

Helyse Karu poega O. Henri on praegu parim

Helyse Karu nad ta sõber. Mingil ajal kauples

endale xxxx katust tegema, mida nad mõnda aega tegidki ja midagi Karu ka tasus selle eest.

Ühel õhtul saadi Rakvere bussijaama juures kokku ja H. Karu pakkus välja plaani, kust raha

saada. H. Karu ise olevat seal enne käinud riideid müümas vms. H. Karu oli roolis ja sõideti

xxxx. H. Karu teadis seda kohta ja näitas maja kätte, rääkis, et raha pidi olema magamistoas

käekotis. H. Karu andis Henrile noa, talle mütsi mütsi viidates samuti sama le le, mis on

asitõendina kr ele pipragaasi, ise jäi autosse ootama. Majas oli näha, et iminaalasja juures) ja I. V telekas mängib. Koputasid uksele ja pakkusid küttepuid. Ust aga lahti ei tehtud. Kuna H. Karu oli öelnud, et nad tühjade kätega tagasi ei tuleks, siis mõeldi, et mis edasi teha. Lõhkusid mingi

puuprussiga akna ära ja majja. Vastu tuli vana naine, Henri võttis tal

sisenesid sealt kaudu käimiskepist kinni ja teises käes oli tal nuga, sellega lihtsalt hirmutas, et kus on raha. Nemad I

Vega hakkas , mida oli umbes 6 pudelit ja kui I id raha otsima. Tema võttis ühest kapist alkoholi

ütles, et raha on käes, jooksid kõik sama akna kaudu välja H. Karu autosse. Teepeal jagasid

raha võrdselt ära, igaüks, ka H õitsid xxxx elyse Karu, sai 100 eurot. S ca juurd e. Peale seda episoodi helistas H. Karu mingil ajal Iule ja kutsus jälle Rakvere bussijaama taha. Tema ja Henri läksid kaasa. H. Karu rääkis, et eelmisest korrast oli juba ajaleht kirjutanud

ja pakkus nüüd lihtsama variandi välja – pidavat olema üks mutt, kes ei kuule hästi.

I ei olnud

nõus osalema ja läks ära. H. Karu sõidutas tema ja O.V ühe kortermaja juurde

. H. Karu pani oma auto nurga taha ja jäi ootama. H. Karu andis Henrile jällegi noa ja mõlemale mustad

14

maskid ning kirjeldas, kus ja mis seal majas asub. Henri läks juhatatud korterisse sisse, tema

aga Kui kuulis, et seal korteris , siis jäi ukse taha valvama. läks rüseluseks läks ka korraks sinna

sisse vaatas, hakkas kartma ja jooksis trepist alla Henrit ootama. Midagi saamata jooksid nad –

Helyse d Rakverre tagasi. Hiljem O K Karu autosse ja sõitsi helistas talle ja ähvardas, et tuleb

rääkida ema kasuks, muidu muutuvat elu põrguks. Ühekorra tuli ka H. Karu ise tema, s.o Ki karjuma ja süüdistama, et ta on kõik välja rääkinud, lõi veel mitu korda vastu jalga ja käskis rääkida, et tema pole neid sõidutanud ja et said taksoga või millegi sellisega sinna.

Süüdistatav samuti täies mahus süüdi kõik I V tunnistas end

ja seletas, et kaaskohtualused on talle tuttavad, kuid enam nendega eriti ei suhtle. Kinnitas O.V ja K.

H gitud juttu. 2015.a jaanuaris olid nad koos O.V ja K. Higa H. Karu autos kohtus rää

ning H. Karu tegi ettepaneku kusagilt raha hankida. Enne xxxx

röövi käidi mitmes kohas –

xxxx, xxxx, xxx

. H. Karu teadis neid kohti, rääkis, et oli varem seal käinud, müünud vist asju.

Xxxx maja uksest sisse saada ja käskis H. Karu proovida algul andis O.V kätte noa, et sellega liiste lahti võtta või vajadusel hirmutada. Tema enda käes oli pipragaas, ka selle oli talle andnud H. Karu. Ukse taga koputasid ja pakkusid küttepuid müüa, kuid naine ütles, et ei soovi

midagi. Siis läksid nad aknast sisse. O.V hoidis naist kõndimiskepist kinni ja nõudis karjudes, et kus raha on. Tema koos K. Higa hakkasid raha otsima. Tema leidis raha rahakotist, mis oli diivani peal käekotis. Kokku olid seal majas sees vaid paar minutit. Sama akna kaudu

läksid ka välja, ja jooksid autosse, kus H. Karu neid ootas. Raha jagasid omavahel võrdselt neljaks. Tema sai sada eurot.

27. jaanuaril 2015 said nad jällegi bussijaama taga kokku ja H. Karu rääkis, et teab veel

mõnda kohta, kust raha saada, aga tema keeldus ja ütles, et ei saa kaasa minna. Pärast neid

röövimisi sai ta veel korduvalt kokku

– käis koos H. Karuga O. K nii H. Karu kui ka O. K isegi

vanglas vaatamas. Siis tulid jutuks ka need kuriteod ja talle juba teadis, et ta jäi mulje, et O. K ema oli nendes osaline. Jutt oli ka sellest, et kui politsei peaks hakkama huvi tundma, siis nad võtavad süü enda peale. Nad olid sellega nõus.

Süüdistatav nd süüdi ei tunnistanud ja seletas Helyse Karu e , et ei ole kuritegusid toime

pannud, et poisid valetavad tema peale. Andis kaitsja poolt temale esitatud küsimustele

ebamääraseid, keerutavaid ja põiklevaid vastuseid, rääkides sisuliselt neile mitte vastates, vaid

üksnes t, „tema oli minu lapse toitja sellest, millest ise vajalikuks pidas. Seletas, et tunneb H S

kolm aastat kuskil….ja üks neli viis aastat“. Sellest, et poisid e juures röövimas käisid,

H. S

luges ta ajalehest. On neid noormehi aeg- I karjus tagaistmel, et raha ajalt sõidutanud ning siis

on vaja ja raha on vaja. Mida and konkreetselt teha tahtsid, tema ei tea. Täpseid kuupäevi ei

mäleta. Kaks k Üks kord oli kohe peale O orda on neid viinud xxxx. kohut. Kuskil pani nad seal maha. Tema oli juba teel Rakvere poole, kui nad helistasid, et aidaku ta neid tagasi Rakverre. Tema siis läkski, et kui inimesed paluvad, siis tuleb ju aidata. Jooksuga tulid auto juurde ja ühel oli „igavene kolin pudeleid“ kilekotis. Xxxx episoodist ei tea tema midagi, kuid tuli meelde, et ühe korra viis nad küll sinna kanti.

Enda sissetulekute kohta andis Helyse Karu kides algul, et need

vastuolulisi ütlusi, rää

puuduvad tal täielikult hetkel otsib tööd. Samas tal väga suured kulud. Ja kohtutäituri ja et ta on juures on tal nõudmised täitmisel, kusagil 2000 euro ulatuses võib olla. Oliveri nõudmised on

aga väga suured, temal peab kõik korras olema ja elamiseks kõlblik – WC, dušid, värgid. Ostis

alles keraamilise pliidi ja pesumasina. Tädilt võtab raha. Sampo pangas on aga üle 4000 euro,

selle tal pole vaja saata alaealisi vargile. Avaldas, et m saab välja võtta ja sellepärast üts, mis kriminaalasja juures on, kuulub temale ja ta soovib seda tagasi saada. See on kallis müts ja ta on otsinud seda igalt poolt.

15

Tunnistaja

iki kohtualuseid. Kohtusse palus tal tulla H. Karu, E N seletas, et tunneb kõ

kes on t , O K xxxx em

a sõbra ema. Mõni tund peale seda, kui oli röövimine toime pandud, sai ta kokku K. Hi ja I. Vega, kes sellest talle rääkisid. Ise ta sündmusest midagi ei tea, aga kuulis

nende käest, et nemad koos O.V-ga olid vanainimese juures sees käinud ja H. Karu oli

olnud lihtsalt autojuht. H. Karu aitab alati, kui on vaja kuhugi sõita. Olid saanud sealt 400 eurot. Sellest, kuidas nad just selle kannatanu välja valisid, juttu ei olnud, aga kogu see lugu

olevat olnud O.V idee. Teab, et H. Karu autos oli kogu aeg üks lauanuga 10-15 cm pikkuse teraga, seda on ise näinud. Hiljem H. Karu ikka vahel küsis, et kuidas läheb ja küsis ka selle röövi kohta, et mida nad (poisid siis) on rääkinud.

Tunnistaja seletas, et vanglas olles luges lehest, et on toime pandud xxxx

O K üks

röövimine ja aimas kohe, kes on selle taga – kõige suurem pätt,

O.V on seal xxxx õigemini on kõik kolm ühesugused pätid. Kui ema Helyse Karu ja I V teda vanglas vaatamas käisid, siis kuulis täpsemalt ning telefoni teel oli sellest juttu ka O.V-ga ja E. N. Ema viis nad lihtsalt kohale. Ema ei teadnud, mis toimuma hakkab. Ema ise rääkis seda. Ema kasutati

lihtsa

lt ära. Sellest teisest, xxxx röövimisest, et tea ta suurt midagi. Ema küll rääkis, et ta oli mõlemas episoodis olnud poiste autojuht.

Tunnistaja

A V seletas, et tunneb klassijuhatajana kõiki kolme kohtu all olevat

noormeest juba 4-5 aastat. I. V

K. Hil ja O.V

lõpetas põhikooli eelmisel aastal, kuid

läheb koolis praegu hästi ning ka käitumise poolest pole neile mingeid pretensioone. Mõni aasta tagasi pani tähele, et Helyse Karu hakkas sageli kooli juures liikuma. Poisid ütlesid, et ta

pakub neile tööd. Poisid hakkasid koolist puuduma ja tekkis kahtlus, et nad ei tegele puhta asjaga. Kuna Henri on väga avameelne, siis tema kaudu selguski, et koos H. Karuga pannakse

toime kuritegusid. Henri kirjeldas, et müüakse kas riideid või toiduaineid ja selle käigus tehakse midagi tühjaks ja et selliseid episoode on olnud ikka palju. Kirjeldab nii Henrit kui ka

Ki kui ausaid ja avameelseid poisse, kes ei valeta ja kelle juttu võib uskuda. Nad käisid ise

tema käest küsimas, et mida teha seoses selle kohtuasjaga ja tema soovitas neil kõik

puhtsüdamlikult ära rääkida. Praegu näeb, kuidas poisid pingutavad ja kahetsevad. Avaldas telefoninumbrid, mida poisid kooli ajal kasutasid.

Tsiviilkostja ja alaealise K Hi seaduslik esindaja seletas, et tundes oma poega ei L H

suuda ta siiani uskuda, et poeg millegi sellisega hakkama sai. Praeguse kohtuasja pärast on poeg väga pinges, see segab tal ka õppimist, kuigi üldiselt läheb pojal praegu hästi. Näha on, et ta kahetseb väga kõike. Teised kaks olid poja sõbrad ja tema arust väga head poisid. Eriti O.V

, kes on väga südamlik ja viisakas poiss. Saab aru ja on nõus poja tekitatud kahjud hüvitama.

Tsiviilkostja ja alaealise O.V seaduslik esindaja seletas, et alates 2009.a ei P O

ela ta oma poja Henriga koos

– vanemlikud õigused on alles jäetud, kuid kasvatusõigused on

ajutiselt peatatud. Täpsemalt sellest rääkida ei soovinud. Henri elab xxxx ja telefoni teel suhtlevad omavahel igapäevaselt. Henri on hea laps, väga abivalmis ja teiste eest alati väljas. Kui Henri põhikooli ära lõpetab, siis on plaanis, et ta tuleb Pärnu kutsehariduskeskusesse edasi õppima.

KOHTU PÕHJENDUSED

L Mi ja R Le esemete varguse episoodi osas vaidlust ei ole lisaks objektiivsetele

–

tõenditele sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid, kannatanute ü , milleks on tlused ja

tunnistaja A. T sed, tunnista

ja andsid kohtus ütlu d süüdistatavad end süüdi täies mahus si

16

asjakohaseid selgitusi. Subjektiivsest küljest pandi vargused toime kavatsetu

– võõraste asjade lt äravõtmine ja enda kasuks pööramine oli eesmärgiks.

Käesoleva kohtuasja keskseteks ning ainsateks vaidlusalusteks episoodideks on aga

kaks röövimis süüdistatav

– ainus täisealine e episoodi, kuna nendega on seotud ka Helyse Karu

isik alaealiste kõrval, kes pole end süüdi tunnistanud, kellel aga oli röövimiste aga hetkekski

toimepanemisel otsustav ja juhtiv roll - tema teadis, kust on võimalik vara saada ja teadis ka seda, et ise tema neisse kohtadesse minna ei saa, kuna kannatanud tunneksid ta kohe ära. Kõik

alaealis

d on end neile inkrimin ritud ng ed ee süüdistatava röövimistes süüdi tunnistanud ni

andnud asjakohaseid ja nii omavahel kui ka kannatanute ütlustega kattuvaid ütlusi, mis

haakuvad loogiliselt ka muude asjas kogutud ning uuritud tõenditega. Nendeks olulisteks

muudeks on avalt sarnevad tõenditeks ka sündmuskoha vaatlusel fikseeritud jäljed, mis äratunt ära võetud jalatsite tallamustritele.

Helyse tunnistanud, kuid nii O.V, K Hi kui ka I Ve, kui Karu enda süüd ei ole

tema , kaassüüdistatavate ütlused on antud juhul kaalukateks tõenditeks tema vastu. Kohtu hinnangul ei ole põhjust noormeeste ütlustes kahelda, kuna tuvastatud ei ole ainsatki põhjust, miks nemad peaksid Helyse Karu peale valetama. Helyse Karu püüdlused seada O.V,

K Hi kui ka I Ve usaldusväärsus nn vägistamise looga kahtluse alla, ei ole kohtu hinnangul usutav ja on kantud Helyse Karu soovist vabaneda vastutusest. Tuvastatud on, et vägistamise avalduse esitas H. Karu politseile alles 2015.aasta juunis, s.o peale seda, kui temale oli politseis

kuriteokahtlustus juba esitatud ning ta hakkas aimama, et poisid või ii öelda sid ta n sisse rääkida. Seega nõustub kohus prokuröri hinnanguga, et hoopis H. Karu avaldus politseisse oli

tehtud kättemaksuks poistele, mitte vastupidi. Seda kinnitab ka O.V poolt salvestatud

telefonivestlus maikuus 2015, milles H. Karu avaldab O.V-le suurt muret selle kohta, et

äkki ta ikkagi räägitakse sisse ja ähvardab seejuures teha selle vägistamisavalduse. Samas

salvestuses on Helyse

Karu oma osavõttu röövimistest sisuliselt tunnistanud – ta õpetab O.V

, kuidas ja mida see p Olemata eaks politseile rääkima nii, et tema mängust välja jääks.

röövimiste osaline, ei oleks tal olnud mingit põhjust midagi sellist rääki

da.

Kohtu hinnangul on O.V poolt politseile üle antud enda telefonikõnede salvestus lubatavaks tõendiks ning lubamatu ei ole ka uurija nõuanne salvestada vestlused peale seda, kui O.V kurtis, kui sageli H. Karu talle helistab ja teda tüütab.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.03.2009.a otsus xxxx -1-1-5-09) süüasjas (3

selgitab:….enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses

kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Neil põhjustel ei teki eraelulise vestluse salvestise kui tõendi lubatavuse otsustamisel küsimust võimaliku eraviisilise jälitustegevuse kohta.

Helyse , et ta oli Karu väit poiste palvel ja enda südamlikust vastutulelikkusest vaid ed

autojuht, teadmata midagi sellest, mida poisid tegelikult tegema läksid ja tegid, õesed ja ei ole t

annavad aluse elyse lihtsalt valetab. Ta teha järeldus, et H Karu, püüdes enda süüst vabastada,

on aru saanud ajal, mil H S

, et pole võimalik väita, nagu ta ei oleks üldse olnudki xxxx e

röövimise toimus, sest seda tõendab kõn mist püüdiski ta põhjendada nii, eeristus. Oma sealviibi et ta oli ainult autojuht ja kuriteost ei tea midagi ning tema mütsi ning noa tema autost võtsid

poisid kaasa elyse Karu ka seda, et pole kunagi H Se juures tema teadmata. Väita ei saanud H varem käinud, kuna kannatanu tundis ta kohtusaalis ära ja rääkis, kui sageli ja mis asjaoludel Helyse Karu tema juures käis. On täiesti ebaloogiline ja ebausutav, et poisid palusid end täiesti

juhuslikult sõidutada sadadest võimalikest majadest ja kohtadest talumajadest just sinna, kus

Helyse elyse Karu oli varem korduvalt käinud asju müümas. Sinna sai poisid juhatada vaid H Karu, mitte vastupidi.

17

Tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite pinnalt on seisukohal, et süüdistatavate kohus

eesmärgiks nii juures oli röövimine. väide ei tahetudki röövida, vaid

H. Se kui S. M I Ve , et

võimalusel varastada, ei ole usutav almis oldi kõigeks, ka selleks, et tuleb kasutada

, kuna v vägivalda ja kannatanute vastupanu maha suruda. Sellele viitab eelkõige relvastus ja varustus,

millega kohale mindi, s.o nuga, pipragaas maskid, aga samuti asjaolu ja , et polnud vähimatki põhjust arvata, et kannatanud oma vara lihtsalt niisama palumise peale ära annavad.

Süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab KarS § 200 kirjeldatud röövimine endast

liitkoosseisu ehk mitmeaktilist -s 1 kirjeldatud delikti, mis koosneb vargusest (KarS § 199 lg võõra vallasasja hõivamine) ning vägivallast (vastavalt KarS §-des 118 ja 120-122 kirjeldatud raske tervisekahjustuse tekitamine ja vägivallateod).

Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on KarS § 21 lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (KarS § 200 lg

2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada

ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab

samas kannatanule kuuluva asja. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul

mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas

vägivalda vaid üks isikutest ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja (Riigikohtu 17.11.2006 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-100-06).

KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kuriteo

toimepanemine kaastäideviimise vormis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kui ka

mitte eelneva vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad

vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevuse selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge

kuuluva teo. Samas tuleb silmas pidada, et süüdistatavale (kuriteo kaastäideviimises) ei saa omistada teopanust, mis väljub süüdistuse piiridest (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 49-11, p 47).

Gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõigile grupi liikmetele, sest konkreetsed osateod ei tarvitse olla eristatavad ajas ja ruumis.

Tegu on kaastäideviimise mõttes pandud toime ühiselt, kui täideviijad valitsevad

toimuvat tööjaotuslikus koostoimes ehk iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teise

kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks on tervik. Lisaks eeltoodule on oluline, et kaastäideviijast peab objektiivselt sõltuma süüteo täideviimine.

Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil ning

viimane võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Oma sisult võib vägivald olla kannatanu psüühiline või füüsiline

mõjutamine. Füüsiline vägivald tähendab kehalise jõu rakendamist kannatanu füüsiliseks

mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob asja

üleminekuks, kusjuures absoluutne on selline vägivald, mis on vastupandamatu ja ületamatu ning mille kasutamisega võetakse kannatanult võimalus otsustamiseks, tema tahe murtakse.

18

Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu

tuvastamist objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust.

Kaastäideviimise korral algab süüteo toime panemine hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist.

O.V, K. H ja I. V on nende röövimiste kaastäideviijad selle klassikalise mõttes – teopanus oli võrdne vaatamata sellele, et ülesanded ei olnud päris ühesugused. Tegutseti koos

vastavalt kujunenud olukorrale. Tõendatud on, et kannatanute suhtes tarvitatud füüsiline

vägivald oli ajaliselt seotud vara hõivamisega ning oli suunatud kannatanute mõjutamiseks nende poolt osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks.

Helyse Karul, kui täisealisel isikul, oli mõlemas röövimise episoodis otsustav ja valitsev

roll alaealiste poiste suhtes – tema algatas kuritegude mõtte, temast sõltus, kas ja kuhu röövima

minnakse, milliseid vahendeid kasutatakse, tema juhendas, kust raha otsida, tema tagas transpordi. Seega on Helyse Karu näol tegemist kuritegude kaastäideviijaga.

Ei ole alust hinnata tema tegevust ei kuriteole kihutajana ega kaasaaitajana KarS § 22

mõttes on väljendanud seisukoha . Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-43-06 :

Subjektiivsest küljest öövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ja koosseis eeldab r

on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Vägivalla kasutamist pidasid kõik

neli süüdistatavat võimalikuks ja möönsid seda (kaasa oli võetud nuga!), seega vägivalla

kasutamise osas oli neil vähemalt kaudne tahtlus. Kuna röövimise eesmärgiks oli asjade äravõtmine, siis selles osas tegutseti kavatsetult.

Helyse Karu, K Hi ja O.V tegevus vastas KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja 9

ettenähtud ning e tegevus KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud süüteokoosseisule ja need I V kuriteod on täielikult tõendatud. Samuti on tõendatud O.V e poolt KarS § , K Hi ja I V 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Tegemist on õigusvastaste tegudega, kuna õigusvastasus pole millegagi välistatud. Kõik süüdistatavad on süüvõimelised ja puuduvad nende süüd välistavad asjaolud.

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 – isikute grupis ja relvana kasutatavat eset kasutades võõraste vallasasjade korduv äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures

asjade äravõtmine oli seotud vägivalla ja sissetungimisega – sanktsioon vangistus 3-15 aastat (keskmine määr 9 aastat).

19

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 – isikute grupi poolt sissetungimisega võõraste vallasasjade

äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem varavaste teo

toime pannud – sanktsioon rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat (vangistuse keskmine määr on 2,5 aastat).

KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED

Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis tähendab, et see ei tohi olla

meelevaldne ega juhuslik. Karistamise alused sätestab KarS § 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü.

Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust

mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel

rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes

hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda

eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist

desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku

mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte

eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste

mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse

üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku

kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava

isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

KarS § 3 isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

2 alusel saab

toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud.

Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupi poolt sissetungimisega võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil

isiku poolt, kes on varem varavaste teo toime pannud, rahalise on seaduseandja ette näinud karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Seega on vangistuse keskmine määr on 2,5 aastat.

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 jä rgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis ja relvana

kasutatavat eset kasutades võõraste vallasasjade korduv äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kusjuures asjade äravõtmine oli seotud vägivalla ja sissetungimisega, on

seaduseandja sanktsioonina vangistuse 3-15 aastat. Seega on karistuse keskmine ette näinud määr 9 aastat vangistust.

O.V on alaealine, kes on varem kahel korral kohtulikult karistatud nii kehalise

väärkohtlemise kui Käesolevas ka varavastaste kuritegude eest - karistused on kantud.

20

kohtuasjas arutatavad kuriteod on toime pandud vahetult enne viimast kohtuotsust. Xxxx

poolne iseloomustus on

väga hea. Kehtivaid väärteokaristusi on 7. K H on alaealine, kes on varem kriminaalkorras karistamata. Xxxx poolne iseloomustus on väga hea. Kehtivaid väärteokaristusi on 4.

I V on alaealine, kes on k , mil ta vabastati karistusest ja ohtu all olnud varem ühel korral

allutati käitumiskontrollile. Prokuratuuris on kriminaalasi nr 15259000803, milles I. Vele on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi (peksmine 18.09.2015). Kehtivaid väärteokaristusi on 10.

Helyse Karu kriminaalkorras karistatud 9 korda nii varakui isikuvastaste kuritegude –

eest, viimati 04.06.2013, mil talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Kehtivaid väärteokaristusi on 25.

Karistust kergendavaks asjaoluks O.V, K. Hi ja I. Ve puhul on KarS § 57 lg 1 p 3

mõistes on puhtsüdamlik kahetsus, mis väljend selles, et isikud tunnistasid end süüdi ja

us

andsid tõeseid ütlusi, nad end kohtus üleval pidasid ja nende kahetsus oli aga ka selles, kuidas

kohtu hinnangul tõepoolest siiras. Kergendava asjaoluna saab vaadelda ka seda, et röövimise

kannatanud andsid poistele andeks ja ei soovinud

nende edasist elu ära rikkuda.

H. Karu puhul kergendavaid asjaolusid ei ole.

KarS § 58 p 3 alusel on kõigi süüdistatavate puhul karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine kõrges eas inimeste suhtes.

Käesolevas kriminaalasjas võtab kohus karistuse mõistmisel põhjendatud määras

arvesse ka alaealiste süüdistatavate east tulenevaid üldisi psühholoogilisi iseärasusi, mille

kohaselt alles kujunev teismeline käitub tihti mõtlematult ja väljendab end just nende

vahenditega, mis temal käepärast on, alludes muuhulgas negatiivsetele mõjutustele, kasutades

ka

vägivalda, või muud – vastavalt oma arengutasemele ja väärtushinnangutele. Lähtutakse

kambavaimust ja negatiivsest kambaliidrist ja mõjutajast, kelleks käesolevas kohtuasjas on

varem korduvalt nii kriminaalkuritegelik kui väärteokorras karistatud Helyse Karu, kelle jaoks

eluviis on normaals

e elu osa, siis minnaksegi väga kergelt ja mõtlematult kaasa.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Arvestades O.V , K Hi ja I Ve alaealisust, nende kergendavaid ja

süüd,

raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel ning võimalust mõjutada neid

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti pidades oluliseks vältida võimalikult

palju nende desotsialiseerumist ning seda, et käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavate

näol siiski tegemist harjumusega veendumuskurjategijatega, peab kohus vajalikuks ja

võimalikuks karistada neid vangistusega alla selle alammäära Ojasoo puhul, nõustudes . Henri

prokuröriga, peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks, asendada temale mõistetav vangistus

üldkasuliku tööga. äesolevas kohtuasjas olevate alaealiste süüd näol on

Kuna k istatavate

tegemist on noorte, alles kujunevate isiksustega, siis K Hi ja I Ve suhtes tuleb pidada

põhjendatuks vabastada nemad mõistetavast vangistusest tingimisi, ühes allutamisega

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ühes täiendava

te kohustuste

alkoholi ja ga

narkootikumide Ka Henri tarvitamise keelu ja sotsiaalprogrammise osalemise kohustuste näol.

Ojasoo kuulub üldkasuliku töö tegemise ajal ühes lisakohustustega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisele.

Helyse Karu oli mõlema röövimise episoodi initsiaatoriks ja alaealiste kaasajaks. Tema

varasem elukäik ja varasemad karistused annavad ilmselget tunnistust sellest, et teda ei saa

21

pidada õiguskuulekaks isikuks ta on kuritegelikult jätkuvalt aktiivne ning t - egemist ei ole

juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Helyse Karu ei ole ilmutanud vähimatki kahetsust.

Arvestades sanktsiooni piire, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning röövimiste puhul

rollijaotusi, nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistuse, s.o reaalse vangistu ga alla selle se

keskmise määra kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi. ning sellega, et ei saa Helyse

Karu kuulub süüdimõistmisele I astme raskes kuriteos, mis juba oma olemuselt välistab

karistuse tingimusliku mõistmise. , kui täisealise süüdistatava

Samuti ei kuulu Helyse Karu

puhul kaalumisele samad asjaolud, mida kohus käsitles eelnevalt alaealiste süüdistatavate

karistuste kaalumisel, kuna tegemist on varem korduvalt ka vangistusega karistatud, välja

kujunenud isikuga, kelle puhul

saavutada ilma teda

ei ole võimalik karistuse eesmärke ühiskonnast isoleerimata.

TSIVIILHAGI

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta.

KrMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni

maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus

selles osas tsiviilkohtumenetluse sätetest, eeskätt TsMS § 338 ja § 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi.

L Mi poolt esitatud tsiviilhagi summas 95,00 eurot on põhjendatud ja kuulub

väljamõistmisele O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt).

H Se poolt esitatud tsiviilhagi summas 500,00 eurot on põhjendatud ja kuulub

väljamõistmisele solidaarselt K Hilt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema

seaduslikult esindajalt L H), O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema

seaduslikult esindajalt P O ja I Velt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema lt)

seaduslikult esindajalt lt). K Õ

R Le poolt esitatud tsiviilhagi summas 210,00 eurot on põhjendatud ja kuulub

väljamõistmisele solidaarselt K Hilt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema

seaduslikult esindajalt L H), O.V-lt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema

seaduslikult esindajalt P Ol ja I Velt (alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema t)

seaduslikult esindajalt lt). K Õ

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2,5 palga alammäära, s.o 1075,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest.

Võttes arvesse alaealiste süüdistatavate taotlusi, nende varalist seisundit ning

resotsialiseerumise väljavaateid, vähendab kohus O.V-lt , K Hilt ja I Velt

väljamõistetavat sundraha ½ võrra ja jätab kaitsjatasud riigi kanda ning ülejäänud osas võimaldab menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul.

22

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Marika Villup

Toomas Kiisel

kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 22. märtsi 2016 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole Sirje

Must 650,64 eurot (sh käibemaks 108,44 eurot) süüdistatav Helyse Karule advokaat Mihkel Gaveri poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.

3. Välja mõista Helyse Karult menetluskulu 650,64 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks.

4. Helyse Karult väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Riigikohtu 28.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu -

jätta Helyse Karui kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaveri kassatsioon menetlusse võtmata.

22.03.2016 kohtuotsus 1-15-6341 jõustus 28. veebruaril 2017. a Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent