Legislator Case Law & Legislation
4-16-1761/9 AI generated

4-16-1761/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-16-1761/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

4-16-1761/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 25.04.2016.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Menetlusalune isik E.P, isikukood XXX, elukoht XXX , töökoht puudub

Väärtegu NPALS § 151 lg 1 järgi (väärteoasi nr 2315,16,001499) Istungil osalenud isikud

Põhja PP Ida-Harju politseijaoskonna esindaja Kalle Kitsing

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi E.P Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi ja määrata talle karistusena arest 5 päeva.

Arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.06.2016.a.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada E.P suhtes sundtoomist Tallinna Arestimajja.

Välja mõista E.P-lt joobeseisundi tuvastamise kulu summas 35.- eurot. Menetluskulude tasumise kohta edastatakse eraldi makseinfo.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 25.04.2016.a. Harju Maakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud

Vastavalt väärteoprotokollile nr AB 1434968 tarvitas E.P enne 15.02.2016 ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Oma tegevusega pani ta toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasi nr.4-16-1761

2 2

Kohtu seisukoht

Menetlusalune isik oli teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on selle kohta andnud allkirja, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt tuvastati tal tramadoli tarvitamisest põhjustatud joove (tlk 4), isikusamasuse protokolliga, millest nähtuvalt esinesid isikul narkojoobe tunnused ( tlk 2) ja teiste toimiku materjalidega.

Tramadol on lisatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 sisalduvasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete III nimekirja, s.o tegu on narkootilise ainega. NPALS § 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Selliseid erandlikke õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei

ole käesolevas asjas tuvastatud. Eeltoodut arvesse võttes, on E.P tegevus õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et E.P on varem korduvalt väärteokorras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal 16 kehtivat karistust, sh korduvalt on teda karistatud

ka samalaadsete rikkumiste eest. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et E.P on karistatud arestiga ning rahatrahvidega, kuid ta ei ole määratud rahatrahve täies ulatuses tasunud. Sellest kohus järeldab, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest vajalikke ja õigeid järeldusi teinud ning eelmised karistused ei mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Seega ei ole kohtu arvates võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Väärteoprotokolli kohaselt ei oma isik töökohta, seega ka kindlat sissetulekut, mistõttu on alust arvata, et kõnealuse väärteo toimepanemise eest mõistetav karistus rahatrahvi näol jäetakse taas täitmata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus

võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni alammäära piiridesse.

Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)