3-14-51668/68 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-51668 Haldusasi A. B. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada vähemalt kaks korda nädalas duši kasutamist. Menetlusosalised Kaebaja — A. B. Vastustaja — Tallinna Vangla Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine Resolutsioon 1. Jätta A. B. kaebus läbi vaatamata. 2. Teha määrus teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses (tl 141–142) on A. B. kaebus nõudega kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale duši kasutamist vähemalt kaks korda nädalas. Kohus on asjas vastustajaks tunnistanud Tallinna Vangla (tl 141) ning vastustaja on menetluses esitanud kaebusele 09.10.2015 koostatud vastuse nr 1-11/14/24046-18 (tl 158–160). 2. Kohtule on saanud teatavaks, et vanglas kinni peetavate isikute andmekogu andmetel kannab kaebaja vanglakaristust Viru Vanglas (tl 197). 3. Kuigi kaebeõiguse olemasolule tuleb üldjuhul anda hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga, ei ole käesolevas asjas esitatud nõuet asjaolude muutumise tõttu kohtul võimalik enam rahuldada (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-82-13, p 8, ja seal viidatud lahendid). Kohus leiab, et kaebus tuleb läbi vaatamata jätta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse läbi vaatamata jätta, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punktis 1 sätestatakse, et kohus võib kaebuse tagastada kui kaebajal

2 puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebeõiguse aluseks asjaolu, et vaidlustatav toiming või haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebeõigus puudub ilmselgelt juhul, kui haldusakt või toiming, mille peale isik kaevata soovib, ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjust asja sisuliseks läbivaatamiseks, sõltumata sellest, et kaebuse esitamise ajal võis Tallinna Vanglas võimaldatav üks duši kasutamisekord nädalas kaebaja õigusi rikkuda. Kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud. Kaebaja on Tallinna Vanglast karistust kandma viidud Viru Vanglasse ning talle ei avalda enam mõju Tallinna Vangla pesemisvõimalused. Kaebajal ei saa enam olla õigust esitada Tallinna Vangla vastu kohustamisnõuet. 4. Kohus ei pea võimalikuks ka tuvastamisnõude ega hüvitamisnõude esitamist. Õigusvastasuse tuvastamine on väheefektiivne õiguskaitsevahend, mille kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. Praegusel juhul saab tuvastamisnõude esitamisel kaebaja põhjendatud huviks olla üksnes kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus. Hüvitamisnõude kohtule esitamise eelduseks on kinni peetavale isikule vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikega 8 seatud aga kohustuslik kohtueelne menetlus. Sisuliselt võib kinni peetav isik pöörduda kaebusega halduskohtusse alles peale kahju hüvitamise taotlemist vanglalt, s.o üksnes juhul, kui ta on eelnevalt vanglale esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Niisiis on hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumise esimeseks eelduseks asjaolu, et kaebaja on vanglale esitanud kahju hüvitamise taotluse RVastS-s sätestatud korras. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Seega, arvestades HKMS § 47 lõikes 1 ja VangS § 11 lõikes 8 sätestatut, puuduks kaebajal praegusel juhul õigus halduskohtu poole hüvitamiskaebusega pöörduda. Seetõttu ei soovita kohus kaebajale praegusel juhul ei tuvastamisnõude ega ka hüvitamisnõude esitamist. Eeltoodu tõttu jätab kohus A. B. kaebuse läbi vaatamata. 5. HKMS § 108 lõike 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et tal puuduvad menetluskulud (tl 160). Poolte menetluskulud jäävad seega nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 lause 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik