4-15-11362/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Heli Väinaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2016, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-15-11362

Väärteoasi E.G väärteoasi liiklusseaduse §-de 223 lg 1, 236 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 22.12.2015 otsus väärteoasjas nr: 2590,15,004347

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik E.G (ik: xxx, elukoht: xxxx xxxx autojuht, e- , töökoht: post: ) xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi tn 5a Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

E.G kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) -

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus-

menetlustalituse ja

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 22.12.2015 otsus väärteoasjas nr: 2590,15,004347, millega määrati E.G-le karistuseks liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 euro iiklusseaduse § 236 lg 1 t ja l

alusel osaliselt l juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, liiklusseaduse § 236 lg 1 aluse karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus.

Süüdi tunnistada E.G liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 105 trahviühikut, s.o 420 eurot.

Ülejäänud osas jätta Politsei-

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere ja

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 22.12.2015 otsus väärteoasjas nr: 2590,15,004347 muutmata.

KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi (kokku summas 840 eurot) tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 70 eurot

Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011 SEB Pangas,

EE932200221023778606 Swedbankis, EE403300333416110002 Danske pangas või

EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220155276436. Kui rahatrahvi osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, koh

tuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. 26.11.2015 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrulltalituse avariipolitseinik M M menetlusaluse isikule E.G-le otokolli le väärteopr

väärteoasjas nr: 2590,15,004347 selle kohta, et E.G 27.10.2015 kella 20:55 paiku

Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Laada tn 16 juhtis mootorsõidukit xxxx (xxxx), juht tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, mille tulemusena sõitis otsa pargitud sõiduautole ). Oma tegevusega põhjustas varalise xxxx (xxxx

kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud P T. Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada. Sellega rikkus menetlusalune isik E.G liiklusseaduse § de 16 lg 1 ja 169 lg 5 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti - liiklusseaduse §

36 lg 1 järgi. -de 223 lg 1 ja 2

Menetlusalune isik E.G väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 22.12.2015 otsusega väärteoasjas nr 2590,15,004347 määrati menetlusalusele isikule E.G-le :

karistuseks liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot ja liiklusseadus

4 kuuks. e § 236 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine

Liiklusseaduse § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajä ab inimene vigastada või surma või tekib varaline rjel sa

kahju. Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju Piret Tomperk, seega liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas.

Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine ning liiklusseaduse § 169 lg 5 nõuete rikkumine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Kohtuvälises menetluses menetlusalune isik ütlusi ei soovinud anda. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, pidi olema teadlik ka juhi kohustusest peale ta liiklusõnnetust teavitada juhtunust politseid. Juhtunust teavitamise asemel aga menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, jättes seega liiklusseaduse § 169 lg 5 nõuded täitmata.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik põhjustab oma tegevusega liiklusõnnetuse, olles sellest teadlik, kuid enne sündmuskohalt lahkumist jätab juhtunust nõuetekohaselt teavitamata, tuleb seda käsitleda tahtlikult toimepandud õigusrikkumisena, millel puudub õigustus. Menetlusalune isik omab kehtivat karistust liiklusalase rikkumise eest. Kohtuväline menetleja arvestab karistuse määramisel asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis ning vara.

3. 31.12.2015 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku E.G kaebus

: 2590,15,004347. Kaebuses palub kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt määratud karistuse osas. Menetlusalune isik ei nõ liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel määratud karistusega, s.o ustu talle

juh kuuks. Alternati E.G kohtul timisõiguse äravõtmisega 4 ivse nõudena palub

kergendada kohtuvälise menetleja liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel määratud otsust talle

karistuse osas, paludes määrata . Menetlusalune isik nõustub talle karistuseks rahatrahvi liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel määratud rahatrahvi ahviühiku ul ga 105 tr atuses, s.o 420 eurot.

E.G tunnistab ennast toimepandud väärteos täielikult süüdi, kuid ei nõustu osaliselt määratud karistusega. Ta kahetseb südamest tehtut ja selgitab juhtunu asjaolusid. Ta tõesti ei märganud, et oleks kellelegi sisse tagurdanud, kuna muusika mängis suhteliselt valjult ja mingit kõksu ta ei tundnud. Menetlusalune isik kontrollis ka ise sõiduauto xxxx tagumist osa ning antud kahjustus oli peaaegu märkamatu, kõigest kaks väga väikest kriimu juhipoolsel tagumisel stangel.

Kaebuse põhjenduste kohaselt menetlusalune isik tõesti ei märganud koheselt otsasõitu, kuid hiljem oma teost aru saades, võttis koheselt ühendust politseiga. Kui ta oleks märganud kohe varalise kahju tekkimist, ei oleks ta suundunud kodu poole. E.G leiab, et talle määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol on liigselt range, sest ta ei pannud tegu toime tahtlikult. Ta töötab igapäevaselt autojuhina ja nädalavahetustel veab posti laiali. Juhilubade olemasolu on talle eluliselt vajalik, sest sellest sõltub kogu tema sissetulek. Igakuiselt vajavad maksmist pangalaen, sideja kommunaalteenused, samuti toit ja igapäevatarbed. Ilma juhtimisõiguseta kaotaks ta töö, mis paneks teda äärmiselt keerulisse olukorda. Vanemad teda rahaliselt ei toeta ja nad ei saaks ka seda teha, mistõttu vajab ta kindlasti oma töökohta. Lisaks palub menetlusalune isik kohtul lubada tal tasuda rahatrahv ositi. Menetlusalune isik palub kohtul kergendavate asjaoludena võtta arvesse puhtsüdamlikku ülestunnistust, mittetahtlikku tegu, ise politseiga ühenduse võtmist ja asjaolu, et juhilubade olemasolu on talle eluliselt vajalik.

4. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond edastas 26.01.2016 kohtule oma seisukoha E.G kaebusele. oma Kohtuväline menetleja jäi vastuses

otsuses toodud seisukohtade juurde. Liiklusseaduse § 223 lg 1 sätete kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätete kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne Karistuse määramisel arvestas kuuni.

vanemväärteomenetleja § 236 lg 1 järgi Aulis Vahula ka asjaoluga, et liiklusseaduse kvalifitseeritud väärteo pani menetlusalune isik toime tahtlikult. Eeltoodule tuginedes leidis k

ohtuväline menetleja, et väärtegude toimepanemine on tõendatud kogutud ja kontrollitud tõenditega ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga ning palus jätta vanemväärteomenetleja Aulis Vahula otsus väärteoasjas nr: 2590,15,004347 muutmata ja E.G kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste Liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1 kohaselt

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki

-,

maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise - eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

7. - Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. isiku E.G poolt Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse väärtegude toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on

vaatluse protokoll, fototabel, tunnistajate ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kutse.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud menetlusaluse isiku E.G kui mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja politseile

liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.

Tunnistaja T T (tl 15-16 , et 27.10.2015 umbes kella 20:00 paiku ütlustega ) on tõendatud helistas talle tuttav E.G ning palus temalt autot xxxx reg nr xxxx, et käia oma naisega kuskil. Ta oli sellel hetkel Rakvere linnas Tsentrumi lähedal. Auto järgi tuli E.G üksinda, nad said Tsentrumi ees kokku ning ta lubas autot E.G-le kuni hommikuni.

Seejärel istus E.G autorooli ning sõitis minema. Umbes kella 21:00-22:00 paiku helistas talle Kaubamaja taga Laada tn-l on tema autoga politsei ning väitis, et Turu

liiklusõnnetus tehtud ning soovis teada, kes sõidukit juhtis ütles, et andis sõiduki E.G-le . Ta

ning lubas ta ise üles otsida, ta teavitas Rainot juhtunust ning soovitas tal sündmuskohale naasta, samas väitis Raino, et ta ei saanud aru, et oleks millelegi otsa sõitnud.

Järgmisel päeval 28.10.2015, kui ta Tallinnast naases, tõi Raino talle auto tagasi, ta vaatas oma auto üle ning märkas taga põrkeraual juhi pool paari kriimu. Talle tekitatud kahju kompenseerib E.G ise.

Tunnistaja A H ütlustega (tl 17) on tõendatud, et 27.10.2015 kella 20:45 paiku sõitis ta koos abikaasa ja lapsega Rakvere linnas Laada 16, Turu Kaubamaja taha parklasse. Parkla poolt poe ukse juu xxxx reg nr xxxx ning rest tagurdas sõiduauto sõitis otsa promenaadi pool

pargitud sõiduautole jäi hetkeks seisma ja siis sõitis intensiivse xxxx (universaal). xxxx

kiirendusega sündmuskohalt ära. xxxx-s tundus olevat kokku neli inimest. Nemad parkisid oma auto ära ning kuna koheselt omanikku näha ei olnud, siis otsustasid nad poes ära xxxx

käia. Poest väljudes oli juures üks meesterahvas, kes hakkas rooli istuma. Nad läksid xxxx

tema juurde ja ütlesid, mis oli juhtunud. Seejärel xxxx omanik helistas politseisse. Liiklusõnnetus juhtus pimedal ajal.

Tunnistaja A T (tl 18-19 , et 27.10.2015 kella 20:45 paiku parkis ta ütlustega ) on tõendatud oma kasutuses oleva xxxx reg nr xxxx Rakvere linnas Laada 18, Turu Kaubamaja parklasse ja läks poodi. Poest auto juurde tagasi minnes tuli tema juurde üks naisterahvas ja ütles, et sõiduauto oli tema autole otsa tagurdanud ja ära sõitnud. Ta helistas politseisse xxxx , andmed andis pealtnägija. Tema autol oli esistange deformeerunud, reg nr alus purunenud.

Menetlusalune isik E.G keeldus kohtuvälises menetluses ütluste andmisest (tl 21-22).

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 24) nähtub, et sündmuskohta on vaadeldud 27.10.2015 alguseg kell 21:15 kuni kell -Virumaal Rakvere linnas a 21:39. Sündmuskoht asub Lääne

Laada 16 parkimisplatsil. Sündmuskohast on tehtud fotod ja koostatud on skeem (tl 23). Vaadeldud (fototabelid tl 29-32) on xxxx reg nr xxxx, millel on istange – sõiduautot es

deformeerunud ja reg nr alus purunenud ning 27.10.2015 kella 22:39 paiku on vaadeldud

Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a parklas sõiduautot xxxx, millel on tagastange vasakpoolne nurk kriimustatud. Liiklusõnnetuse liik: kokkupõrge seisva sõidukiga. Liiklusõnnetuses osales kaks sõidukit: Sõidukijuhi poolt toimepandud xxxx reg nr xxxx ja xxxx reg nr xxxx.

liiklusreeglite rikkumine: enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses.

Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt xxxx gurdas parklas otsa pargitud xxxx-le ja ta lahkus sündmuskohalt.

Seega on tõendatud, et E.G realiseeris talle süüks arvatud väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toime pandud ettevaatamatult, kuid LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toime pandud tahtlikult, tulenevalt tunnistaja A H . Kohus on seisukohal, ütlustest, kes ise sündmust vahetult pealt nägi et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistava - id asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 223 lg 1 ja LS

§ 236 lg 1 järgi väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud kvalifitseeritud menetlusalune isik E.G.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja määras LS § 223 lg 1 alu oma otsusega sel E.G-le karistuseks rahatrahvi 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Nimetatud karistust menetlusalune isik oma kaebuses ei vaidlustanud.

LS § 236 lg 1 alusel määras kohtuväline menetl juhtimisõiguse

eja E.G-le karistuseks

äravõtmise 4 kuuks. Karistuse määramisel võttis kohtuvä line menetleja arvesse seda, et

menetlusalune isik omab kehtivat karistust liiklusalase rikkumise eest ning asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis ning vara. K

aristuse määramisel arvestati ka asjaolu, et LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo Kohtuväline menetleja ei pani menetlusalune isik toime tahtlikult.

näinud karistuse määramisel E.G karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri väljatrükist (tl 25) nähtuvalt on E.G 2 kehtivat väärteo (sõidukiiruse ületamine LS § 227 lg 2 karistust muude liiklusalaste rikkumiste eest järgi ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine LS § 207 järgi). Mõlema rikkumise eest on isikule määratud rahatrahvid, mis menetlusalusele

karistusregistri väljatrüki järgi on tasutud. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja otsuse koostamise hetkel oli menetlusalusel kehtiv

isikul üks väärteokaristus nagu ka kohtuväline

menetleja oma otsuses märkis (sõidukiiruse ületamine LS § 227 lg 2 järgi, mis oli toime pandud , s.o 27.10.2015), ning mille kohta tehtud otsus kõnealuse väärteoga samal päeval jõustus 12.11.2015. Sellest järeldub kõnealuse väärteo toimepanemise hetkel isikul ühtegi ,

et

jõustunud väärteokaristust Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt töötab ta ei olnud.

igapäevaselt autojuhina ja nädalavahetustel veab posti laiali, mistõttu sõltub kogu tema sissetulek juhilubade olemasolust. Arvestades kõike eeltoodut on kohtu arvates LS § 236 lg 1 alusel karistusena juhtimisõiguse äravõtmine kuuks E.G

suhtes

ebaproportsionaalne, sest - E.G karistuse üld ja eripreventiivsed eesmärgid oleksid puhul täidetud ka karistusena rahatrahvi mõistmisega. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista menetlusalusele isikule

ka LS § 236 lg

105 trahviühikut, s.o 420

1 alusel karistuseks rahatrahv eurot, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus E.G kaebuse

- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere ning tühistab Politsei

politseijaoskonna ennetusmenetlustalituse menetlusteenistuse ja vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 22.12.2015 otsuse , s.o E.G-le väärteoasjas nr: 2590,15,004347 osaliselt

LS § 236 lg 1 alusel määratud karistuse osas, võimaldades tehes selle osas uue otsuse ning menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda arvestades, rahatrahvi kokku summas 840 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik