1-16-3374/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3374 (16259000023)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Heli Väinaste

Enjar Malm

Sigrid Nurm Kriminaalasi A.V t 120 lg 1, 266 lg 2 p 1

süüdistus es KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav A.V, isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, iharidus, emakeel eesti kee elukoht xxxx põh l, ,

töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 06.10.2010

Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 k vangistusega tingimisi 3 katseajaga, teokorras karistatud 3-l korral a väär

Kaitsja vandeadvokaadi abi

Kristjan Nõges

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, , 313, 315, 318, 319 kohus 309

otsustas:

Süüdi tunnistada A.V KarS § 120 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada A.V KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista A.V ’u liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lusel tingimisi täitmisele, kui

lg 1,3 a A.V

ei pane ühe aasta kahe kuulisel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §

-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Määrata A.V katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

A.V-le atud katseaja alguseks lugeda 25.04.2016. määr

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.V-lt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 186

( ) eurot riigituludesse v.-adv. abi poolt ükssada kaheksakümmend kuus Kristjan Nõgese osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada A.V tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku summas 831 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 69,25 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja

Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank

EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700030527 ning

selgitus: „ , menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude A.V , 1-16-3374

osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUSED

A.V on k 20 ohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 15. aasta jaanuarikuu lõpul xxxx, oma elukohas, st noa ning ise elukaaslase J M selja köögis olles võttis nugade hoidiku taga seistes pani noa J M et J M kõrile, öeldes, jätaks lastega hüvasti ja ähvardas teda tappa. J Ml oli arvestades A.V eelnevat käitumist alust karta ähvarduse täideviimist.

3

Seega A.V , ähvardades teist inimest tapmisega, mille täideviimist on olnud alust karta, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.V veel selles, et tema tungis 10.01.2016 on kohtu alla antud süüdistatuna

lukustatud välisukse klaasi ja sisemise ukse luku lõhkumise teel J M tahte vastaselt J M

elumajja xxxx. Sissetungimise ajal ei kasutanud A.V xxxx asuvat elumaja oma elukohana ja kannatanu oli tal keelanud hoonesse siseneda.

Seega A.V , tungides valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.V-le

(kolm) kuud vangistust ning KarS mõistetavaks karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi 3 § järg ) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel 266 lg 2 p 1 i 6 (kuus moodustada liitkaristus,

suurendades mõistetud karistustest raskeimat ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista 8 (kaheksa) kuud KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus 8 vangistust.

(kaheksa) kuud vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui A.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutada A.V

75 lg kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 1 toodud kontrollnõudeid.

Süüdistatav A.V on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav A.V on kokkulepet

sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

A.V tuleb süüdi tunnistada KarS 120 lg 1 266 lg 2 p 1 § , järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas

kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära,

s.o 645 eurot ja kohtueelses menetluses 186 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu

Kokkuleppe kohaselt kuuluvad kriminaalmenetlus kulud kokku summas 831 eurot e tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik