1-15-3394/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-3394

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. märtsi 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F.S ), Süüdimõistetu (isikukood xxx määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 23. märtsi 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 Harju Maakohtu 08.05.2015 otsusega tunnistati F.S järgi ja teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust kestuseni 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust F.S-ile Harju Maakohtu 30.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8152 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste kogumis jäi tema lõplikuks karistuseks 2 aastat 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 loeti tema karistuse kandmise algust alates 04.03.2015. Karistusaeg lõpeks 28.03.2017.

2. tingimisi enne tähtaega vangistusest Tartu Maakohtu 23.03.2016 määrusega jäeti F.S

vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt.

2.1 katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole Maakohus leidis, et F.S-i põhjendatud, kuna puudub piisav veendumus, et isik suudab kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest ega jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, seda isegi elektroonilise valve tingimustes. Lisaks

ei läheks F.S-i ennetähtaegne vabastamine kokku ühiskonna õiglustundega. Sellisele

seisukohale asumisel pidas esimene kohtuaste oluliseks F.S-i korduvat kriminaalkorras

karistatust (sealhulgas mitmeid vangistusi), kuritegude toimepanemist katseaegadel, temal

vangistuses kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja tema suhtes alles hiljutiselt (21.10.- 18.12.2015) täiendavate julgeolekumeetmete kasutamist. Veel märkis kohus ära, et F.S on sõltuvus narkootilistest ainetest ja vabaduses koosneb tema suhtlusringkond valdavalt kriminaalse taustaga isikutest ning narkosõltlastest. Lisaks puudub F.S kindel töökoht ja tema ema on seisukohal, et ta ei saa poega vabanemisel pikaaegselt toetada, kuna tema töövõimetuspension ei ole

piisav. Samas on väheusutav, et F.S suudaks kiiresti tööd leida. F.S-i kuriteod on aga olnud ajendatud ebapiisavast sissetulekust ning vajadusest osta endale narkootilisi aineid.

3. . Kaebuse kohaselt nõustub

Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse F.S kinnipeetav maakohtu otsustusega jätta ta tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata, kuid leiab, et tema vabastamise küsimust peaks kohus arutama uuesti kuue kuu pärast. Sellist taotlust põhjendab F.S argumendiga, et ta kannab karistust teise astme kuriteo eest ja on oma süüd selles tunnistanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23.03.2016 määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus selle taotluses määrata F.S-i vabastamise küsimus kohtus uuesti arutamisele kuue kuu pärast, jääb rahuldamata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.

5. KrMS § 426 lg 2 sätestab, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetut tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamast, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust

uuesti arutada. Käesoleval juhul maakohus F.S-i puhul uue tähtaja andmist vajalikuks

pidanud ei ole. Ringkonnakohus, lähtudes KarS § 76 lg-s 4 loetletud kriteeriumidest, sellise seisukohaga täielikult ka nõustub. Nimelt on asjaolud, millistel esimene kohtuaste kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamisest keeldus (vt käesoleva määruse punkt 2.1), sedastatavad ka kuue kuu pärast. Ehk siis isegi juhul, kui F.S suudab kinni pidada vanglas kehtestatud korrast (tema senist käitumist ilmestavad kaks kehtivat distsipliinirikkumist ja alles

hiljutine tema suhtes täiendavate julgeolekumeetmete tarvitamine), ei oleks kinnipeetava poolt

nimetatav periood piisav, hindamaks oodatavate positiivsete muutuste püsivust. F.S-i argumendid, s.o tema kuriteo teiseastmelisus ja enda süü tunnistamine selles, apellatsioonikohut vastupidisele seisukohale ei veena.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 2 2