1-15-1736/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1736 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1. aprilli 2016 määrus Dmitri Berjozkini (ik 38505093722) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Berjozkin, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. aprilli 2016 määrus Dmitri Berjozkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta. 2. Saata kriminaalasi Tartu Maakohtu samale kohtukoosseisule uue määruse tegemiseks. 3. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 13. mai 2015 otsusega mõisteti Dmitri Berjozkinile KarS § 141 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 120 järgi KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud 27 päeva. KarS § 69 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 29. aprilli 2014 otsusega mõistetud karistuse võrra, millest arvati maha tehtud üldkasuliku töö tunnid. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti D. Berjozkinile 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis kuulus kandmisele alates 26. augustist 2015.

2. Tartu Vangla esitas 17. veebruaril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Berjozkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 3. Tartu Maakohtu 1. aprilli 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Enda otsustust põhjendas maakohus sellega, et D. Berjozkin avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks hinnata KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Määruskaebus 4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Berjozkin, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. D. Berjozkin ei andnud endale aru, mida ta maakohtu istungil ütles, ning kinnitab, et soovib siiski vangistusest vabaneda. Ta on vangistuse kandmise ajal teinud vajalikud järeldused ning on nõus katseajal alluma kohtu määratud nõuetele. D. Berjozkinil on vabaduses elukoht ning ta palub anda võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Ringkonnakohtu järeldused 5. Kohtukolleegium ei saa määruskaebust sisuliselt lahendada, sest maakohtu määruses puuduvad vajalikud põhistused D. Berjozkini tingimisi vangistusest vabastamata jätmise kohta. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus ei ole aga ühtegi nimetatud asjaolu D. Berjozkini puhul arvestanud ega nende osas seisukohta võtnud. Seega puuduvad määruses asjakohased põhjendused selle kohta, miks isik jäeti vangistusest vabastamata. Pelgalt kinnipeetava väide, et ta ei soovi vangistusest vabaneda, ei tähenda, et vangla taotlust ei tuleks sisuliselt arutada. Ei karistusseadustik ega vangistusseadus ei näe ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine eeldab tingimata kinnipeetava nõusolekut. Samuti mitte seda, et nõusoleku puudumine välistab automaatselt küsimuse sisulise arutamise või kinnipeetava vabastamise. 6. Maakohus ei ole D. Berjozkini vabastamise osas sisulist seisukohta võtnud ega kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi on põhjenduste puudumine oluline kriminaalmenetluse rikkumine, mis KrMS § 341 lg 2 kohaselt tingib kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Kuna kriminaalmenetluse rikkumine puudutab ainult kohtumääruse tegemist, saadab ringkonnakohus KrMS § 341 lg 4 kohaselt asja maakohtu samale koosseisule uue määruse tegemiseks. 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 1. aprilli 2016 määruse ja saadab asja samale kohtukoosseisule uue määruse tegemiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas