3-15-2810/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Haldusasja number 3-15-2810 Otsuse kuupäev 25. aprill 2016 Kohtunik Karin Jõks Haldusasi i kaebus Viru Vangla 5. juuni 2015. a individuaalse täitmiskava osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Viru Vangla 31. augusti 2015. a otsuse nr 6-10/26149-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks asja uueks otsustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Vastustaja – Viru Vangla, esindajad Eve Kangro ja Agu Rillo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 25. mail 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

3-15-2810 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla kinnitas 26. septembril 2014 kinnipeetav i suhtes koostatud riskihindamise ankeedi nr 105429 (toimiku lk 80−103). Selle põhjal koostas vangla individuaalse täitmiskava (ITK) (tlk 35-36p), mis kinnitati 29. septembril 2014 ja mis nägi I. Šmigolile ette gümnaasiumi lõpetamise. Gümnaasiumi lõpetamise ajaks on alajaotuses „Riskihinnangust lähtuvad tegevused“ märgitud aasta 2015 ja alajaotuses „Tegevused täitmisperioodil“ 2015 III kvartal - 2016 II kvartal. 2. Viru Vangla kinnitas 5. juunil 2015 I. Šmigoli suhtes koostatud uue riskihindamise ankeedi nr 113317 (edaspidi 5. juuni 2015.

a riskihinnang

, tlk 55-79p). Selle põhjal koostas vangla uue individuaalse täitmiskava (edaspidi kehtiv ITK, tlk 26-27), mis kinnitati samuti 5. juunil 2015 ja mis ei näinud ette gümnaasiumihariduse omandamist. 3. I. Šmigol palus 9. juuli 2015. a selgitustaotluses (tlk 17) vanglal selgitada, miks jäeti kehtivast ITK-st välja gümnaasiumis õppimise võimalus. Vangla selgitas 10. augusti 2015. a vastuses nr 6-10/22508-2 (tlk 18), et I. Šmigol on valdava osa kuritegudest toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja seetõttu seadis vangla riskihindamise tulemina prioriteediks töötamise, et vangistuse jooksul säiliks I. Šmigolil tööharjumus ja teatud tööoskused. Kuigi varasema riskihindamise põhjal oli I. Šmigolile planeeritud keskhariduse omandamine, puudus seoses haridusega uue kuriteo risk ja ohtlikkus ning seetõttu ei planeeritud kehtiva ITK-ga hariduse omandamist. 4. I. Šmigol esitas 19. augustil 2015 vanglale taotluse (tlk 19) võimaldada tal õppida 2015/2016. õppeaastal gümnaasiumi 12. klassis. Viru Vangla jättis 31. augusti 2015. a otsusega nr 6-10/26149-2 (tlk 20-20p) taotluse rahuldamata. Kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine, kui see on ITK-s ette nähtud. I. Šmigoli kehtivas ITK-s ei ole planeeritud üldkeskhariduse omandamist 2015. aastal. ITK näeb ette töötamise vajalikkuse ja programmilised tegevused kriminogeensete riskide vähendamiseks. Otsus eelistada õppimisele töötamist on tehtud riskihindamise põhjal. Vangla leidis, et puudub vajadus ITK muutmiseks. Vangla selgitas võimalust vaidlustada ITK hariduse omandamise osas. 5. I. Šmigol esitas 11. septembril 2015 vaide (tlk 22−23p), milles taotles punktis 4 nimetatud 31. augusti 2015. a otsuse kehtetuks tunnistamist ja asja uut otsustamist. Kaebaja põhjendas vaiet muuhulgas sellega, et tema kehtivast ITK-st on gümnaasiumihariduse omandamine põhjendamatult välja jäetud ning leidis, et tema taotluse alusel oleks ITK-d tulnud muuta. Kohus tõlgendas kaebaja vaiet nii, et kaebaja on vanglalt taotlenud ka kehtiva ITK ülevaatamist (tlk 37p, 44p). Viru Vangla leidis 13. oktoobri 2015. a vaideotsuses nr 6-12/262-2 (tlk 24−25), et 31. augusti 2015. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Harju Maakohtu 6. mai 2015. a otsusega vähendati I. Šmigoli karistusaega ning seetõttu koostas vangla uue ITK, millest ei nähtunud uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses üldkeskhariduse puudumisega. ITK koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Riskihindamisest nähtub, et I. Šmigol on sooritanud kuriteod majandusliku kasu saamiseks ning ta on ohtlik avalikkusele, sest kasutab füüsilist vägivalda probleemide lahendamisel ja varalise kasu saamiseks. Üldkeskhariduse omandamine on uuest ITK-st välja arvatud, sest korduvriskihindamise käigus ei tuvastatud I. 2

3-15-2810 Šmigolil uue kuriteo riski ja ohtlikkust seoses hariduse puudulikkusega. Vangla on pidanud otstarbekaks hõivata I. Šmigoli tööga. 25. novembri 2015. a vaideotsusega nr 6-12/262-4 tagastas Viru Vangla I. Šmigoli vaide ITK kehtetuks tunnistamise nõude osas, kuna vaie oli esitatud tähtaega ületades ja vangla ei ennistanud vaide esitamise tähtaega. 6. I. Šmigol esitas 8. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tlk 1−7). Pärast kaebaja nõuete täpsustamist (tlk 40-42) võttis kohus kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: - tuvastada kehtiva ITK õigusvastasus osas, milles see ei näe ette 12. klassis õppimise võimalust ja kohustada vanglat ITK uueks ülevaatamiseks ning - tühistada Viru Vangla 31. augusti 2015. a otsus ja kohustada vanglat asja uueks otsustamiseks. I. Šmigol esitas kaebuses taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata vangistusseaduse (VangS) § 35 lg 2, mis seab õppimise sõltuvusse ITK-st. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Kaebaja põhjendas oma kaebust järgmiselt. 1) Viru Vangla 31. augusti 2015. a otsus on õigusvastane, kaalutlusvigane ja ebaproportsionaalne. Sellega rikutakse kaebaja õigusi eneseteostusele, hariduse omandamisele ja vaimsele arenemisele. 2) Kaebaja varasemat ITK-d, mis nägi ette hariduse omandamise 2015/2016. õppeaastal, muudeti ilmselgelt põhjendamatult. ITK muutmist ei arutatud kaebajaga. Vangla saanuks varasemat ITK-d muuta üksnes juhul, kui selles planeeritud tegevused olnuks saavutatud ja ammendatud. 31. augusti 2015. a otsusest ei nähtu, et vangla oleks kaalunud kehtiva ITK muutmise vajadust. 3) Vangla 31. augusti 2015. a otsusega takistatakse kaebaja vaimset arengut, vabaduses tööturul konkureerimise, töökoha leidmise ning täisväärtusliku ja õiguskuuleka elu elamise võimalusi. Hariduse omandamise võimaldamist vanglas tuleks pidada vähemalt sama tähtsaks kui väljaspool vanglat antavat haridust. Vanglahariduse põhieesmärgiks peab olema õppimise võimaldamine, mis on igaühe õigus ja isikliku arengu võti. Vangla peaks haridust soodustama ja toetama nii palju kui võimalik. 31. augusti 2015. a otsus on vastuolus nende põhimõtetega. See, et isikul ei võimaldata vangistuse jooksul õppida, soodustab isiku kriminaalset elu, sest vanglast vabanedes ei ole tal jätkuvalt haridust, mis omakorda takistab töö leidmist ja ausalt elatise teenimist. Vangla poolt pakutavat koristajatööd, mis tähendab töötamist kord nädalas 20 minutit töötasuga 0,70 eurot tunnis, ei saa pidada tööhõiveks. Kinnipeetav ei saa seda tööd tehes mingeid kutsetunnistusi, mille alusel oleks tal võimalik vabaduses töötada. 4) Kohtul tuleks kaaluda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamist VangS § 35 lg 2 suhtes selles osas, mis seab hariduse omandamise sõltuvusse ITK-st ja annab seeläbi vanglale piiramatu omavoli. 8. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata (tlk 48−49p). Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 3

3-15-2810 1) Kehtiva ITK koostamisele eelnenud riskihindamise alusel on kaebaja hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivaldsete kuritegude eest. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole, kuritegude toimepanemisel kasutas vägivalda, sh kasutas relva (teleskoopnuia ja kummist haamrit). 2) Riskihindamisest nähtub, et kaebajal on subkultuurilised hoiakud ning ta ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikest hoiakutest. Enne kinnipeetava õppima suunamist peab vangla tegelema kinnipeetava subkultuuriliste hoiakute muutmisega. Parem haridus ei taga kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vabaduses, kui kinnipeetava subkultuurilised hoiakud ei ole muutunud. Subkultuuriliste hoiakutega kinnipeetavate motivatsioon haridust omandada on pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest vabastamisega, mitte sooviga hariduse omandamise läbi vabaduses enda toimetulekuvõimalusi parandada. Üks subkultuuriliste hoiakute ilminguid võib olla, et kinnipeetav on valiv töö suhtes, mida ta on nõus vanglas tegema (st iga töö peale majandustöö sobib). Õigustatud ei ole majandustööst keelduva kinnipeetava suunamine keskkooli või kutsekooli põhjusel, et see on tegevus, milles kinnipeetav on nõus osalema. Kaebaja keeldub mõjuva põhjuseta majandustöödest, mis kinnitab kaebaja subkultuurilisi hoiakuid. 3) Lisaks hoiakutele on kaebajal hinnatud riskina töö ja majanduslik toimetulek. Kaebaja ei ole vanglas töötanud. Toimepandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega. Eeltoodud põhjustel pidas vangla otstarbekaks hõivata kaebaja vanglas tööga. 4) Kaebajale nähti 29. septembri 2014. a ITK-s ette üldkeskhariduse omandamine, kuna ta oli alla 21-aastane ehk VangS § 77 tähenduses noor kinnipeetav ning vangla suunab noori kinnipeetavaid pooleli jäänud hariduse omandamist jätkama. Alates 1. jaanuarist 2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mis tõid kaasa kaebaja karistuse kergendamise. Sellest tulenevalt viidi kaebaja suhtes läbi uus riskihindamine. Riskihindamise läbiviimise ajaks oli kaebaja saanud 21-aastaseks, mistõttu ei olnud hariduse omandamine enam primaarne, vaid peeti vajalikumaks töötamist ja riigikeele omandamist. 5) Kriminogeensete riskide hindamise metoodika kohaselt võib hariduses näha uue kuriteo riski ja ohtlikkust, kui on võimalik luua otsene seos kuritegudega. Ohtlikkust võib märgata, kui isik paneb koolis käitumisprobleemide tõttu toime ohtlikke kuritegusid (peksmisi, ähvardamisi) ning hindaja võib arvata, et isik jätkab seda ka tulevikus. Uue kuriteo riski võib näha siis, kui isik, kes peaks käima koolis (st ta on veel koolikohuslane), ei tee seda, mistõttu tal on palju vaba aega, mis võimaldab tal toime panna kuritegusid. Riskihindamise ankeedis on välja toodud, et kaebajal ei ole seoses haridusega uue kuriteo ohtlikkust ja riski. Riskihindamise koostamisel on haridust hinnates arvestatud kogu kaebaja haridusteed. On uuritud, kas kaebajal on olnud koolist põhjuseta puudumise perioode või koolist väljalangemist (nt enne 17. eluaastat), kui mitmes koolis ta käis, kas talle meeldis koolis käia ja kas tal oli õpiraskusi ning kuidas ta sai läbi kaasõpilastega ja õpetajatega. Kaebaja lõpetas 18. juulil 2009 Tallinna Linna Humanitaargümnaasiumi humanitaarainete õppesuuna. Õpe toimus vene keeles. 31. mail 2011 lõpetas ta Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis 11. klassi. Kaebaja sõnul tal koolis probleeme ei olnud ja õppetööga sai ta hakkama. 12. klassi õpinguid jätkas kaebaja täiskasvanute gümnaasiumis, sest otsustas õppimise kõrvalt ka töötada väidetavate majandusraskuste pärast. Kaebaja ei ole koolis käitumisprobleemide tõttu toime pannud kuritegusid. Seega ei ole kaebajal seoses haridusega uue kuriteo ohtlikkust ja riski, mistõttu kaebajale kehtivas ITK-s hariduse omandamist ette ei nähtud. 4

3-15-2810 6) Lisaks on vangla ITK-s näinud ette riigikeele õppe ja seda põhjusel, et üldkeskhariduse omandamine toimub vanglas vaid riigikeeles ning kaebaja senine riigikeele oskus ei võimalda nimetatud haridustaseme omandamist. Teisisõnu ei ole kaebaja suuteline oma suhteliselt madala (A2 tase) keeleoskuse tõttu 12. klassis õppima. Seda, et kaebaja peab täiendama riigikeele oskust, on talle selgitatud juba 18. augustil 2014. Kaebaja on 24. aprillil 2015 öelnud, et varem omandas ta haridust vene keeles ning riigikeeles oleks tal väga raske õppida. 7) Enne kehtiva ITK koostamist vesteldi kaebajaga 26. mail 2015. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et temaga ei vesteldud enne ITK koostamist. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 9. Kaebaja vaidlustas kehtiva ITK, milles ei olnud talle ette nähtud võimalust omandada keskharidust, ja Viru Vangla 31. augusti 2015. a otsuse, millega vastustaja jättis rahuldamata kaebaja taotluse õppida 2015/2016. õppeaastal gümnaasiumi 12. klassis. VangS § 35 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine, kui see on ITK-s ette nähtud. Seega taandub käesoleva kohtuasja lahendamine sellele, kas kehtiv ITK on õiguspärane. 10. Kohtu hinnangul ei ole see, et VangS § 35 lg 2 kohaselt peab keskhariduse omandamine olema ette nähtud ITK-s, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning seda võib piirata mistahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangla peab oma tegevuse suunama eelkõige nende eesmärkide saavutamisele. Eeltoodud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused konkreetse kinnipeetava puhul nähakse ette ITK-s. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla laia kaalumisruumi ITK sisustamisel, kusjuures hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees (Riigikohtu lahend 3-3-1- 28-15 p 36). Kinnipeetava õigust haridusele on piiratud seadusega vangistuse eesmärkide saavutamise huvides ning see piirang on põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja väide, et hariduse omandamise võimaluse sidumine ITK-ga annab vanglale piiramatu omavoli, ei ole õige. See nähtub juba asjaolust, et kohus kontrollib praeguse kohtuasja raames ITK õiguspärasust hariduse omandamise osas. 11. VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi. Eelnimetatud juhend on kinnitatud justiitsministri 14. mai 2008. a määrusega nr 21 (edaspidi juhend). Juhendi lisaks on ITK vorm. Vangistusseadus ega juhend ei näe ette ITK põhjendamist või kaalutluste lisamist sellele ning ITK vorm ei anna selleks ka võimalust. Vastustaja esitas põhjendused ITK hariduse omandamist käsitlevale osale vastuseks kaebaja 5

3-15-2810 selgitustaotlusele (otsuse punkt 3). Põhjendustest nähtub, et kaebaja suhtes koostatud riskihindamise alusel seadis vastustaja kaebaja puhul prioriteediks töötamise. Kaebajal tuleb säilitada tööharjumus ja tööoskused. Uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses haridusega puudub. Kohtueelse ja kohtumenetluse käigus on vastustaja oma põhjendusi täiendanud, tuues välja kaebaja subkultuurilised hoiakud ja vajaduse suunata kaebaja neist vabanema, asjaolu, et kaebaja ei ole enam noor kinnipeetav VangS § 77 tähenduses ning selle, et kaebaja ei valda 12. klassis õppimiseks piisavalt eesti keelt. Vastuseks kohtu küsimusele, millest nähtub, et vastustaja lähtus nendest kaalutlustest kehtiva ITK koostamisel, viitas vastustaja sellele, et ta on tuginenud riskihindamisele kui tervikule ning kaebaja keeleoskust arutati kaebajaga eraldi (tlk 122-123). Vastustaja esitas kohtule 5. juuni 2015. a riskihinnangu (tlk 55−79p). 3. märtsi 2016. a kohtumääruse alusel ei ole kaebajal õigust tutvuda selle dokumendiga või saada selle ärakirju (tlk 117-118). Kohus tegi kindlaks, et 5. juuni 2015. a riskihinnangu põhjal - on seoses haridusega probleemiks kaebaja riigikeele oskus. Kaebaja ohtlikkuse või uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude seos haridusega puudub, - on kaebaja puhul probleemiks töösse suhtumine vanglas ning uue kuriteo riski võib vähendada vangistuses tööle asumine, - on kaebaja puhul probleemiks suhtlemise ja elustiiliga seonduvad asjaolud ning hoiakud (vastustaja vastuses nimetatud subkultuurilised ja kuritegelikud hoiakud). Uue kuriteo riski võib vähendada väärtushinnangute ja käitumismustrite muutmine. Vastustaja esitas kohtule väljavõtte vangiregistri infosüsteemi päevikukannetest (tlk 52, 122), selle kohaselt vestles vastustaja 18. augustil 2014 kaebajaga ning selgitas talle, et kaebaja ei saa jätkata õpinguid, kuna ta ei valda selleks piisavalt eesti keelt. Vestluse kuupäev ei ole väljatrükilt nähtav, kuid kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ning kohtul puudub põhjus vastustaja teatatud kuupäevas kahelda. Eeltoodut arvestades on usutav, et vastustaja lähtus kehtiva ITK koostamisel 5. juuni 2015. a riskihinnangust kui tervikust ja kaebaja keeleoskusest. Riskihinnangule on kaebaja punktis 3 nimetatud selgituses viidanud. Seda, et kaebaja keeleoskus on üks õpingute jätkamist takistavatest asjaoludest, ei toonud vastustaja küll välja punktis 3 nimetatud selgituses, kuid põhimõtteliselt oli see probleem kaebajale teada. 12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 alusel kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt ning kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus leiab, et vastustaja poolt välja toodud kaalutlused, miks kaebaja puhul on eelistatud õppimisele töötamist, sh miks kaebaja töötamine vanglas vähendab kaebaja ohtlikkust ja uue kuriteo toimepanemise riski, on asjakohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalutlusvigu teinud. Arvestada tuleb sellega, et keskhariduse omandamine vabastab VangS § 37 lg 2 p 2 alusel kinnipeetava töökohustusest. Seetõttu ei saanud vastustaja olukorras, kus ta pidas kaebaja huvides esmatähtsaks töötamist, võimaldada samal ajal kaebajale keskhariduse omandamist. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks kehtiva ITK koostamisel 6

3-15-2810 lähtunud sellest, et kaebaja ei ole enam noor kinnipeetav, kuid see asjaolu ei too kaasa kehtiva ITK õigusvastasust. Kui vastustaja sellest kaalutlusest ITK koostamisel ei lähtunud, siis ei oma see ka praeguse asja lahendamisel tähtsust. Vastustaja kaalutlused on piisavad ka ilma selleta. Lisaks ei tulene vangistusseadusest noorele kinnipeetavale mingeid erisusi keskhariduse omandamisel. 13. Eelnevalt vaatles kohus kehtivat ITK-d eraldiseisvana. Järgnevalt uurib kohus seda, kas kehtiva ITK võis muuta õigusvastaseks asjaolu, et varasemas ITK-s oli kaebajale üldkeskhariduse omandamine ette nähtud. VangS § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule. Juhendi § 8 näeb ette ITK ülevaatamise ja vajadusel muutmise. Reeglina tehakse seda iga üheaastase täitmisperioodi möödumisel (juhendi § 4 lg 3 ja § 8 lg-d 2-3). Täitmiskava tuleb üle vaadata ka teatavate uute asjaolude ilmnemisel, sh kinnipeetava suhtes uue süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel (juhendi § 8 lg 5 ja lg 6 p 1). Täitmiskava ülevaatamisel tehakse seda täitmiskava suhtes tervikuna (juhendi § 8 lg 3). Vastustaja andmetel koostatigi kaebajale kehtiv ITK ehk vaadati üle ja muudeti eelmist ITK-d seoses sellega, et jõustus kaebaja süüdimõistva kohtuotsuse muutmine. Selle hindamisel, kas oli õigustatud õppimisvõimaluse väljajätmine kehtivast ITK-st, tuleb kohtu hinnangul arvestada järgmiste asjaoludega. Kaebaja viibib vangistuses alates 21. novembrist 2013 (tlk 26). Kinnipidamise ajal õppis kaebaja täiskasvanute gümnaasiumi 12. klassis, vanglas ei ole kaebaja õpinguid jätkanud. Juba enne kehtivale ITK-le eelnenud ITK kehtestamist selgus, et kaebaja keeleoskus ei ole õpingute jätkamiseks piisav: sellekohane vestlus toimus 18. augustil 2014, kaebajale õppimise võimaluse andnud ITK kehtestati 26. septembril 2014. Seetõttu oli õppimisvõimalus varasemas ITK-s paratamatult paljasõnaline. Vastustaja on veenvalt põhjendanud, et kaebaja ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendamise huvides on eelkõige kaebaja tööle asumine ja selle kaudu kaebaja hoiakute muutmine. Keskhariduse puudumine kaebaja ohtlikkust või uue kuriteo toimepanemise riski ei mõjuta. Eeltoodut kogumis arvestades esines oluline vajadus eelnevas ITK-s ette nähtud õppimisvõimaluse muutmiseks. Kohus märgib, et kohtu käsutuses olevate andmete (sh otsuse punktis 1 nimetatud riskihinnangu) põhjal on vastustaja teinud vea pigem varasema ITK koostamisel, milles kaebajale õppimise võimalus anti. Arvestades seda, et varasema ITK ellurakendamine ei olnud praktiliselt võimalik ja eeltoodud argumente selle muutmise kasuks, ei saa vastustaja olla varasema ITK-ga seotud. 14. Vastuseks kaebaja muudele väidetele märgib kohus järgmist. Kaebaja väitel ei arutatud temaga ITK muutmist. Vastustaja esitas kohtule väljavõtte vangiregistri infosüsteemist, millelt nähtub, et kaebajaga viidi 26. mail 2015 läbi riskihindamise vestlus uue ITK koostamiseks (tlk 51, 122p). Kaebaja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kaebaja väitel ei saa vangla poolt pakutavat koristajatööd, mis tähendab töötamist kord nädalas 20 minutit töötasuga 0,70 eurot tunnis, pidada tööhõiveks. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja ei ole töötanud vähemalt alates 21. novembrist 2013 ehk praeguseks ligikaudu 2,5 aastat. Sellises olukorras aitab ka lühiajaline töö säilitada tööharjumust, 7

3-15-2810 harjutada tööülesannete täpsema sisustamise ja iseseisva täitmise oskust ning vastutustunnet tööülesannete korrektse täitmise eest. Paljud isikud alustavad töötamist kas nooruses või pärast pikemat tööpausi lihtsatel või osalise tööajaga töödel. Kaebaja halvakspanu sellise töö suhtes tõendab vastustaja seisukohta, et kaebaja väärtushinnangud ja ellusuhtumine vajavad muutmist. 15. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja kehtiv ITK on õiguspärane. Sel juhul on õiguspärane ka vastustaja otsus jätta rahuldamata kaebaja taotlus õppida 2015/2016. õppeaastal gümnaasiumi 12. klassis ning puudub alus kohustada vastustajat ITK-d või kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD 16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 3. märtsi 2016. a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 28. märtsi 2016. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8