1-16-25/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-25

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Julia Senkevitš

Kaitsja Olev Kuklase

Kohtuasi XXX Vangla materjalid P.N-i (P.N) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu P.N (ik XXX) viibib XXX Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 18.04.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuueks) kuuks, millest esimeseks 1 (üheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks XXX Vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.N katseajal 6 (kuueks) kuuks KarS §-s 75

sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada P.N-i suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2, 2-1, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

- mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud või narkootilisi aineid tarvitavate või käitlevate isikutega;

- alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. P.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. P.N vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXX Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 10.02.2016.a kohtuotsusega tunnistati P.N süüdi KarS § 183 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 7 kuud. P.N mõisteti süüdi ka KarS § 424 ja § 329 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud. P.N mõisteti süüdi ka KarS §

120 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69

lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.02.2015.a kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 4 kuu ja 10 päeva - võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 14.07.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvati alates 14.07.2015.a. Kohtuotsus jõustus 26.02.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 14.07.2015.a ja lõpp on 24.09.2016.a.

P.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse

ajal on käitumine olnud hea, tulenevalt lühikesest karistusajast ei ole taasühiskonnastavaid

3

tegevusi läbinud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. XXX Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

P.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama XXXasuvasse ridaelamusse, mis kuulub OÜ XXX. OÜ XXX juhatuse liige XXXandis kirjaliku nõusoleku P.N-i elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel on võimalus asuda tööle OÜ XXX.

P.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kannab karistust narkokuriteo, joobes juhtimise, kohtuotsuse mittetäitmise ja ähvardamise eest. Kriminaalkorras

karistatud kolm korda, vanglas esimest korda. Asub elama XXX asuvasse ridaelamusse.

Töökoht peale vabanemist on olemas. Kanepit tarvitas üsna pikka aega, kuid 9 kuud ei ole

tarvitanud. On proovinud ka raskeid narkootikume, amfetamiini, kuid ei ole neid kogu aeg

tarvitanud. Katseajal pani toime uue kuriteo. On nõus kuue kuulise katseajaga ja

lisakohustustega. Tervislik seisund on kordades parem, kui siis kui vanglasse tuli. On võõrdunud valedest ravimitest, mis olid välja kirjutatud ja psühhotroopsetest ainetest. Kaitsja palub vabastada P.N tingimisi ennetähtaegselt. P.N-i eelnevad süüteod olid

seotud tema keerulise tervisliku seisundi, vale diagnoosi ja sellest tingitud valede ravimite tarvitamisega. Käesolevaks ajaks on ta tervislik seisund muutunud paremaks. P.N on vanglas käitunud hästi. Vabanemisel on tal vanemate toetus, elukoht ja töökoht. P.N kinnitas, et vanglas olles sai aru, et ta ei taha rohkem vanglasse sattuda. Praegu on see olnud talle korralik õppetund, ta on esimest korda vanglas. Lisakohustustega on nõus kaitsja ja P.N.

Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab P.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.N-i on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid

vanglas viibib esimest korda. Kohtu poolt mõistetud vangistusest on ära kantud 9 kuud ja

kandmata on veel üle 5 kuu vangistust. XXX Vangla iseloomustusest nähtub, et vanglas on käitumine olnud hea, pole ühtegi distsiplinaarkaristust. Kuivõrd vabaduses olid probleemid nii alkoholiga kui ka narkootikumidega, lisaks kannab karistust KarS § 424 järgi, siis prokurör peab

küsitavaks vabaduses tööle asumist autojuhina, kuid katseajal alkoholi ja narkootikumide

tarvitamise keeld tuleb kasuks. Arvestades, et käeolev kuritegu oli toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, prokurör siiski toetab ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd isik on viibinud esmakordses vangistuses ilma rikkumisteta 9 kuud, karistuse kandmata osa on 5 kuud. Prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamuses märgitud katseaja tingimuste osas, kuid juhul kui kohus otsustab ennetähtaegselt P.N-i vabastada, siis oleks otstarbekas määrata ka lisakohustus pöörduda alkoholismi või narko vastasele ravile tema nõusolekul, et ennetada uute kuritegude toimepanemist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et P.N-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

P.N kannab esimest vanglakaristust teise astme kuritegude eest. Ta on karistusest ära kandnud 9 kuud ning kanda on jäänud ligi 5 kuud vangistust.

4

Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida

kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama.

Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud P.N-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed

ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus

usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada

teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab P.N-i tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli

ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning

on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on P.N olemas ka kindel eluja töökoht ning ta on nõustunud kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad

kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas

aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Eha Popova Kohtunik