3-16-774/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS e s i a l g s e õ i g u s k a i t s e k o h a l d a m i s e t a o t l u s e l a h e n d a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-16-774 Määruse kuupäev 25.04.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seonduvalt Tartu Vangla tegevusega

Resolutsioon

1. Vabastada M.L. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel;

2. Jätta M.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus haldusasjas nr 3-16-774 rahuldamata;

3. Määrus saata M.L., Tartu Vanglale ning Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 1 on võimalik sama tähtaja jooksul vaidlustada esitades määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu.

Asjaolud

1. 21.04.2016 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vanglas kinni peetava isiku M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt esitas M. L. Tartu Vanglale 23.03.2016 taotluse, milles soovis, et vangla edastaks tema ID-kaardi koos koodidega tähitud kirjaga tema isale või korraldaks nende üleandmise vangla pääslas. Tartu Vangla jättis oma 20.04.2016 otsusega nr 6-24/2362-2 M. L. taotluse rahuldamata. 21.04.2016 registreeriti vanglas M. L. vaie, milles taotletakse 20.04.2016 otsuse nr 6-24/2362-2 kehtetuks tunnistamist.

M. L. märgib taotluses, et esialgse õiguskaitse mittekohaldamine toob kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei ole mõistlik ega võimalik. Tema õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega osutub oluliselt raskendatuks või võimatuks ja rikub tema põhiõigusi ning toob kaasa varalist ja mittevaralist kahju. ID-kaart on tema omand ning ta on notariaalse volikirjaga volitanud oma isa end esindama kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes. Seadusest ei tulene keeldu saata oma esindajale ID-kaarti ja selle koode. M. L. usub, et vangla ei loo sellist olukorda, et ta peab ID-kaardi ja selle koodid hävitada laskma, et taotleda uut ID-kaarti koos koodidega, mis saadetaks posti teel esindajale. M. L. palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

Kohtu seisukoht

2. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. M. L. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

M.L. vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (20.12.2015 – 19.04.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei võimalda riigilõivu tasumist. Viidatud perioodil on M. L. sissetulek olnud vaid 16 eurot, millest kuuluksid mahaarvamisele põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi esitatud taotlust ei saa pidada eriti perspektiivikaks, asub kohus seisukohale, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb see lahendada sisuliselt. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus M. L. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.

3. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

HKMS § 249 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

4. M. L. ei ole oma taotluses konkreetselt välja toonud, millise HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib. Kohus leiab, et arvestades seda, et Tartu Vangla 20.04.2016 otsuse nr 6-24/2362-2 näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid toimingu sooritamisest keeldumisega, siis oleks ainukeseks võimalikuks õiguskaitse abinõuks HKMS § 251 lg 1 p-s 3 märgitud abinõu, mis seisneb esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamises toimingut tegema. Seetõttu ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks jätta esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust käiguta soovitava abinõu täpsustamiseks.

5. Kohus leiab, et M. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ei ole võimalik rahuldada. Taotluse rahuldamine tähendaks käesoleval juhul võimaliku tulevase põhivaidluse sisulist äralahendamist, mida saaks teha vaid erandjuhul ja olukorras, kus tegemist oleks väga perspektiivika kaebusega. Kohus ei pea aga M. L. tulevikus esitatavat kaebust perspektiivikaks, kuna vangistusseaduses (VangS) sisalduva regulatsiooni kohaselt võetakse kinni peetava isiku isikut tõendavad dokumendid vanglasse saabumisel hoiule (VangS § 15 lg 1) ja need tagastatakse isikule vanglast vabanemisel. Sellise regulatsiooni üheks eesmärgiks on tagada dokumendi säilimine. Seega ei saa vangla kinni peetava isiku isikut tõendavat dokumenti üle anda kolmandale isikule. Vajaduse ilmnemisel on kinni peetaval isikul endal võimalik dokumenti sihipäraselt kasutada. Ühelgi kolmandal isikul ei peaks olema vajadust kasutada taotleja isikut tõendavat dokumenti. M. L. viitab sellele, et ta on notariaalse volikirjaga volitanud enda isa esindama ennast kõikide tehingute tegemisel. Kui see nii on, siis ei vaja M. L. isa tehingute tegemiseks

M. L. isikut tõendavat dokumenti. Sellisel juhul piisab vaid isa enda isikut tõendavast dokumendist ja volikirjast.

Esialgset õiguskaitset kohaldatakse selleks, et ära hoida kahjulikud tagajärjed, mis võivad saabuda kohtumenetluse ajal. M. L. ei ole oma taotluses märkinud, millised oleksid need kahjulikud tagajärjed, mis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel talle saabuksid. Taotleja viitab küll sellele, et tema õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega osutub oluliselt raskendatuks või võimatuks, kuid ei selgita, milles need kahjulikud tagajärjed seisnevad. Arvestades asjaoluga, et tegemist on isikut tõendava dokumendiga, mille kasutamise otstarve saab olla vaid isikusamasuse tuvastamine ja dokumentide digitaalne allkirjastamine, siis ei saa selle dokumendi kolmandale isikule väljastamata jätmine kaebajale kahjulikke tagajärgi kaasa tuua. Kaebajale võivad kahjulikud tagajärjed saabuda hoopis dokumendi väljastamisel kolmandale isikule.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik

Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2016.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2016.a määrus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning vabastada kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

2. Võtta esitatud määruskaebus menetlusse.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid asendada osaliselt määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.