2-16-2549/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks-tegemise aeg ja koht

25. aprill 2016, Võru tn 12, Põlva Tsiviilasja number 2-16-2549 Tsiviilasi

S. I. (I. ) hagi K. I. (I. ) vastu vara valdusest väljanõudmiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. I. – isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx Nõustaja: A. K. Kostja: K. I. – isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 13.aprill 2016.a.

RESOLUTSIOON

2 (5)

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada K. I. käesoleva kohtuotsuse jõustumisel vabastama S. I. kuuluva korteriomandi , registriosa nr xxxxxx reaalosaks olev eluruum aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata kindlaks K. I. poolt S. I. hüvitatavate menetluskulude suurus 300 (kolmsada) eurot.

5. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule.

Hageja nõuded ja nende põhjendused

Hageja S. I. esitas kohtusse hagi kostja K. I. vastu nõudes, et kohus kohustaks kostjat vabastama hagejale kuuluva eluruumi aadressil xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt lõppesid hageja ja kostja kooselulised suhted 2005. aastal, kuid nad jäid mõlemad elama hagejale kuuluvasse eluruumi xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx. Pooled elasid erinevates tubades ja omavahel ei suhelnud. Poolte abielu lahutati xxxxxxxxxxxxxxxx.a. Kuna kostja tarvitas alkoholi, rikkus öörahu ning kasutas vägivalda nii hageja kui ka poolte raske puudega poja vastu, kolis hageja 25.12.2015.a xxxxxxxxxx-x eluruumist välja.

3 (5)

Hageja on tähitud kirja teel kostjat korduvalt teavitanud, et kostja peab hagejale kuuluva eluruumi vabastama, kuid sellest hoolimata ei ole kostja korterist välja kolinud. Kostjal on olemas töökoht ja sissetulek, mis võimaldab üürida endale elamispind. Kuna kostja vabatahtlikult ei ole elamispinda vabastanud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja on 13.04.2016. a toimunud kohtuistungil (protokoll tl 15) võtnud omaks, et teda on kirjalikult teavitatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, asuva eluruumi vabastamise nõudest. Tema vastuväiteks korteri vabastamise nõudele on, et ta on teinud korteriomandile kulutusi, kuid käesolevas menetluses ta vastuhagi esitada ei soovi. Kostja soovib, et hageja hüvitaks tema poolt tehtud kulutused.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Kinnistusraamatu elektroonilise registriosa väljatrükist (tl.5) nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxxxxx, mille reaalosa on eluruum nr 1, omanik on S. I. . Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on korteriomandi ainuomanik. Kostja ei ole väitnud ning kohtule ei ole teada, et kostjal oleks õiguslik alus hageja eluruumi aadressil xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx vallata. Seega pole pooltel vaidlust ka selle üle, et kostja valdab hagejale kuuluvat eluruumi õigusliku aluseta.

4 (5) Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Eeltoodust tulenevalt on S. I. õigus nõuda, et K. I. vabastaks S. I. kuuluva eluruumi aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kostja on taotlenud hüvitist tema poolt hageja korteriomandile tehtud kulutuste eest, kuid tema väited kulutuste tegemise kohta on paljasõnalised ning kuna ka vastavat nõuet ei ole seadusers sätestatud korras vastuhagina esitatud, tuleb kostja vastuväide jätta tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot (tl 2). Tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

5 (5) TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Kohtuotsuse kättetoimetamine ja jõustumine

Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Maakohtu otsus jõustub TsMS § 456 lg 2 järgi eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud või ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak Kohtunik