2-16-100614/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Kohtunik Kohtujurist Heli Käpp Egert Übner Tsiviilasja number 2-16-100614 Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2016, Pärnu Tsiviilasi R.S.a ja M .-O. S.a hagi M.S.a vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1935 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: R.S. (isikukood: xxxxxxxxxx, elukoht T. T. juures) Hageja 2: M .-O. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht T.T. juures) Hagejate seaduslik esindaja: T.T. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x, xxxxxxx-xxxxx, xxxx xxxxxxx, e-post xxx) Hagejate nõustaja: K.S. (e-post: xxx) Kostja: M.S. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada R.S.a ja M .-O. S.a seadusliku esindaja T.T. ja M.S.a vahel 02.02.2016 sõlmitud ja allkirjastatud järgmine kompromiss: 1.1. Arvestades M.S.a materiaalsete võimalustega ning M. S.a senist osalemist laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, maksab M.S. (S., isikukood xxxxxxxxxxx) kokkuleppeliselt R.S.a (S., isikukood xxxxxxxxxxx) ja M .-O. S.a (S., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist vähendatud määras, üldsummas mõlemale lapsele kokku 150 eurot igas kalendrikuus alates veebruarikuust 2016. aastal kuni laste täisealiseks saamiseni. 1.2. M.S. tasub elatise 150 eurot jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks T.T. (T., isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EEx Swedbank AS-is. 1.3. Lisaks tasub M.S. igakuuliselt R.S.a ja M .-O. S.a lasteaiamaksud vastavalt esitatud arvetele. 2. Lõpetada tsiviilasjas 2-16-100614 menetlus. 3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ning menetluskulusid välja ei mõista.

Tsiviilasi nr 2-16-100614 2

4. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. R.S. ja M .-O. S. esitasid oma seadusliku esindaja T.T. kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.S.alt 400,00 euro elatise saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, et on allkirjastanud hagejate esindajaga kokkuleppe. Võlgniku vastuväite tõttu 28.03.2016 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. 31.03.2016 määrusega kohus jättis hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejaid esitama oma põhjendatud nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. Samal päeval saabus Pärnu Maakohtusse hagiavaldus, milles taotletakse lõpetada menetlus hagile lisatud kokkuleppe kinnitamisega. Hagiavaldusele on lisatud 02.02.2016 koostatud ning hagejate seadusliku esindaja ja kostja poolt allkirjastatud kokkulepe, mille kohaselt pooled aktsepteerivad asjaolu, et käesoleval ajal kasvatab poolte ühiseid lapsi T.T., T. T. nõustub objektiivsete asjaoludega, et M. S.al puuduvad materiaalsed võimalused maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõutud määras elatise maksmiseks, kui ka asjaoluga, et M. S. on siiani igati osalenud laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning seetõttu on pooled kokku leppinud, et M.S. tasub elatist vähendatud määras, mõlemale lapsele kokku 150 eurot kuus alates 2016. a veebruarikuust. Pooled on kokku leppinud elatise maksmise korras: M.S. maksab elatise jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks T.T. arvelduskontole Swedbank AS-is. Lisaks elatisele maksab M.S. kokkuleppe kohaselt igakuiselt ka R.S.a ja M .-O. S.a lasteaiamaksud vastavalt esitatud arvetele. Kohtu nõudmisel esitati 08.04.2016 kohtule kokkuleppe dokument poolte originaalallkirjadega. 3. Kohus selgitab esmalt, et maksekäsu kiirmenetlus asjas on lõppenud 28.03.2016 seoses kostja vastuväitega ning asi on antud üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromisslepingu. Sama paragrahvi lg 4 järgi kohus menetleb kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kohus leiab, et nimetatud sätted on kohaldatavad ka praegusel juhul, kus kompromiss on kohtule esitatud pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist, kuid koos hagiavaldusega enne hagimenetluse alustamist. 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus, tutvunud esitatud kompromissiga, leiab, et see on seaduslik, kooskõlas heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus täpsustab kompromissi sõnastust, lisades seadusest tuleneva elatise maksmise kohustuse piirtähtaja - laste täisealiseks saamine. TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab poolte kokkuleppe ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 5. Kompromissi kinnitav määrus on õigusjõult võrdne kohtuotsusega ning on vajadusel sundkorras täidetav. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

Tsiviilasi nr 2-16-100614 3

tunnistamise menetluses. 6. Hagejate seaduslik esindaja on mõistlikult kostja olukorda arvestades nõustunud vähendatud elatisega ja sellega, et osaliselt kostja maksab elatist lasteaiamaksude tasumisega. Kohus selgitab, et kokkuleppe sõlmimise aluseks olnud asjaolude muutumise korral (kostja majandusliku olukorra paranemine, laste kooliminek vms) on hagejatel õigus taotleda kohtult elatise suuruse muutmist TsMS § 463 lg 2 ja § 459 sätestatu alusel alates elatise suuruse muutmise hagi esitamisest. 7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole ning kohus jätab kulud poolte endi kanda. Kuna iga menetlusosaline kannab enda kulud ning hüvitatavaid kulusid asjas ei ole, siis puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 177 lg 1 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik