4-16-1934/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (LÕPPOSA)

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprillil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1934 Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Tõlk Katrin Lopsik Anneli Helmann Väärteoasi Aleksandr Ivanov´i väärteoasi NPALS § 151 lg 1 tunnustel Väärteotoimik, - protokoll: 2316,16,001477 (AB1431130) Toimepanemise aeg ja koht: 12.02.2016 kl 21:45, Aia tn 18, Tallinn Menetlusalune isik Aleksandr Ivanov (isikukood 39709250826, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 25.04.2016, Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Ruth Kotov. Menetlusalune isik Aleksandr Ivanov RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, VTMS § 83 p 2, § 107-109, § 111, § 113, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aleksandr Ivanov väärteos NPALS § 151 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 10(kümme) päeva. 2. KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud Aleksandr Ivanov´ile arest üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). 3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1(üks) kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. KarS § 69 lg 4 alusel määrata Aleksandr Ivanov üldkasulikku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. 5. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib 4-16-1934

2 kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 137 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lg 4 p 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigust loova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon kümne päeva jooksul arvates kohaldamata jäetud õigust loova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest. Apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Apellatsioonitähtaja ennistamise lahendab ringkonnakohus oma määrusega, mis ei ole edasikaevatav. Apellatsioonitähtaja ennistamise või sellest keeldumise määrus tehakse apellandile teatavaks. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest.

Leo Kunman Kohtunik