4-16-1171/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-1171

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.aprillil 2016, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1171 Kohtunik Sekterär Leo Kunman Katrin Lopsik Väärteoasi L.V kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 19.01.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,019389 Kvalifikatsioon: LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 17.12.2015 kl 21:30, Randvere tee 6 juures, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond Kaebuse esitaja L.V (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, õpilane) Kohtuväline menetleja

Kohtuistungi aeg ja koht

Istungil osalenud isikud

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus 04.04.2016, Liivalaia kohtumaja

Kaebuse esitaja L.V Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 63 lg 3, § 66 lg 2, § 47 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.01.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,15,019389 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada L.V LS § 223 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv

50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

3. Süüdi tunnistada L.V LS § 236 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv

70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada L.V tasuda mõistetud LS § 223 lg 1,

§ 236 lg 1 järgi rahatrahv kokku 480 eurot osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 40 eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks (15)

kuupäevaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.01.2016 otsuses väärteoasjas nr 2302,15,019389 näidatud arvele:

• SEB Pank EE891010220034796011,Swedbank EE932200221023778606,

• Danske pangas arvele EE403300333416110002,

• №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber10220165009350 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-16-1171, L.V“. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.01.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,15,019389 karistati L.V LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

19.01.2016 otsuse kohaselt 17.12.2015 kl 21:30 juhtis L.V mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidnud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Leifi Rahvusvaheline Meelelahutuse OÜ´le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata, kui kahju saaja ei olnud teada.

15.02.2016 laekus Harju Maakohtule L.V kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.01.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,019389 (tl 1-6). 17.12.2015 oli L.V XXX keskkooli jõulupeol, kl 20:30-21:00 ära minnes oli õues külm tuul ja sadas lörtsi. L.V pani auto Opel Astra reg nr XXX sooja, puhastas autoklaasid lumest ära. Kui autosse tulid sõbrad XXX ja XXX, siis pandi muusika mängima, tagurdati ja sõideti minema. Järgmisel päeval avastas L.V auto vasakpoolsel tagumisel küljel kerged kahjustused, tagumisel tulel puudus tükk ning tagumisele stangele oli lisandunud paar kerget kriimustust. L.V ei hakkanud teavitama sellest politseid. 23.12.2015 sai L.V kutse ilmuda politseisse tunnistajana 29.12.2015. Tulles kohale kuulati L.V üle ning koostati väärteoprotokoll. 07.01.2016 esitas L.V vastulause. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsus tehtud ebaõigesti, rikkumine LS § 236 lg 1 järgi on tõendamata, LS § 223 lg 1 alusel määratud karistus on ebaõiglane. Kergendavaks asjaoludeks peab arvestama lisaks puhtsüdamlikule süü tunnistamisele ja kahetsusele ka asjaolu, et L.V on ilma sissetulekuta ülalpeetav gümnaasiumi õpilane, kes üritab leida endale ajutist töökohta. Kohtuistung

L.V selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 02.03.2016 ja 04.04.2016 toimunud kohtuistungitel, et jääb 15.02.2016 kohtule esitatud kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt käis ta 17.12.2015 XXX keskkooli jõulupeol, kl 21:30 läks sealt ära, väljas oli külm ja pime. Pani auto Opel Astra reg nr XXX sooja, puhastas autoklaase ja ootas teisi. Eelnimetatud sõiduk kuulub tema vanaemale, XXX. L.V-ga koos olid XXX ja XXX. Tuju oli ülemeelik, pandi muusika mängima. L.V kinnitas, et juhtis 17.12.2015 kl 21:30 mootorsõidukit Opel Astra reg nr XXX. Tagurdamisel mingit kokkupõrget ei tundnud, vastasel juhul oleks ta auto peatanud ja väljunud. Järgmisel päeval avastas auto tagumisel küljel kahjustusi, tagumisel tulel oli üks tükk puudu ja tagumisel stangel oli kaks kriimustust. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt (kohtuistungid 02.03.2016, 04.04.2016) toimus 17.12.2015

XXX keskkoolis jõulupidu. Kl 21.30 istusid autosse tema, L.V ja XXX ning sõitsid parklast välja. Roolis oli L.V, tema istus kõrvalistmel ja XXX istus tema taga. Autos oli kõva muusika.Tagurdades ei tundnud mingit kokkupõrget.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt (04.04.2016 kohtuistung) toimus 17.12.2015 XXX keskkoolis jõulupidu. Tema ja XXX esinesid antud jõulupeol. Tema emale kuuluv sõiduk Jaguar oli pargitud kaubanduskeskuse parklasse XXX kooli kõrval. Enne avariid ei olnud Jaguaril mingeid vigastusi. Sel hetkel, kui tema rääkis telefoniga ja pani asju autosse, karjus talle XXX, et vaata, auto tuleb. Ta nägi, kuidas sõiduk Opel tagurdas vastu Jaguari. Roolis oli prillidega poiss. Opelis oli kõva muusika. Ta koputas kõvasti Opeli kapotile, ent Opel sõitis ikka minema.Teavitas juhtunust politseid. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt (04.04.2016 kohtuistung) 17.12.2015 peale jõulupidu läksid nad parklasse, kuhu oli pargitud sõiduk Jaguar, mis kuulub XXX emale. Enne avariid ei olnud Jaguaril mingeid vigastusi. Ta nägi, kuidas hetkel, kui XXX pani autosse asju ja rääkis telefoniga, keeras parklast välja räige manöövriga Opel. Kui ta ei oleks XXX karjunud, et auto tuleb, oleks auto sõitnud XXX otsa. Ta kuulis kokkupõrke pauku. Opel tagurdas suurel kiirusel Jaguarile otsa. Ta vehkis kätega, karjus Opeli juhile, et mida sa teed. Opeli roolis oli prillidega poiss. Manööver, mida ta tegi oli väga järsk, see ei olnud rahulik tagurdamine. Opeli juht ei teinud nende karjetest välja ja sõitis minema.

Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata. Leiab, et kaebus on alusetu, mõlemad rikkumised on leidnud täielikult tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Tunnistajad püüdsid anda kaebajale märku sellest, et toimus liiklusõnnetus, karjusid, vehkisid kätega, koputasid kapotile. Opeli juht ei teinud sellest välja ja sõitis minema. Ei ole usutav, et kaebaja ei oleks üldse tundnud kokkupõrget. Sõidukite kokkupõrke oli päris tugev, millele tõendab ka Opeli purunenud tagatuli. Kaebaja suhtes on kohaldatud karistusena rahatrahv, mis on õiglane ja proportsionaalne isiku süüga. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja seisukohad, samuti tunnistajate ütlused ning hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et tuleb tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.01.2016 otsus

väärteoasjas nr 2302,15,019389 ning teha väärteoasjas uus otsus, väärteomenetluse lõpetamiseks alust ei ole. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt V™S § 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebajat on karistatud LS § 223 lg 1, § 236 lg

1 rikkumiste eest. Käesolevas väärteoasjas ei vaidlust asjaolude üle ning nii kaebuse esitaja, tunnistajate ütlustega kohtuistungil kui kohtus uuritud kirjalike tõenditega on tõendatud kaebaja liikumine väärteoprotokolli märgitud ajal ja kohas. Väärteoprotokollist (VT toim lk 16) nähtub, et 17.12.2015 kl 21:30 Randvere tee 6, Viimsis, Harjumaal juhtis L.V mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärk XXX, tagurdamisel ei hoidnud kõigest, mis võimaldab ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsas pargitud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Leifi Rahvusvaheline Meelelahutuse OÜ´le.

Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata kui kahju saaja ei olnud teada. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 16 lg 1, § 169 lg 5 ning pani toime LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,-karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Osundatud asjaolusid kinnitavad üheselt kohtuistungil uuritud 17.12.2015 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem (VT toim lk 1), fototabel (fotod nr 1-14, VT toim lk 2-8), sõiduki Opel Astra reg nr XXX vaatlusprotokoll ning fototabel (fotod nr 1-4 VT toim lk 12-13). Tunnistajate, kaebaja ütluste kohaselt õnnetuse sündmuskohaks olev parkimisala oli sõidukeid täis ( ). Kaebaja käitumist ei muuda palju autosid ja inimesi liikus õiguspäraseks asjaolu, et autos oli kõva muusika. Samuti ei ole asjakohased selgitused võibolla siis muusika pettis ära. märku Tunnistajad (XXX, XXX) püüdsid anda L.V-le sellest, et toimus liiklusõnnetus.

L.V ei teinud sellest välja ja sõitis minema.

Tunnistajad kinnitasid, et Opeli juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt kiirustades (Manööver, mida ta tegi oli väga järsk, see ei olnud rahulik tagurdamine).Seega ei vasta tõele L.V väide, et ta ei tundnud liiklusõnnetust. Kaebajal oli objektiivselt võimalik astuda mitmeid erinevaid samme politsei teavitamise võimaluse hankimiseks. Kohus on seisukohal, et L.V käitumine LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud ning kohtuistungil uuritud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole ei väärteoprotokolli koostamisel ega väärteootsuse tegemisel rikkunud väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. V™S §

132 p 2 kohaselt võib kohus otsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 223 lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, LS § 236 lg 1 järgi 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, s.o 40 eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik