Legislator Case Law & Legislation
1-16-3335/4 AI generated

1-16-3335/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-16-3335/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-16-3335/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
driving entitlement authorization suspension of driving permit indefinite revocation of license unsecured parked vehicle motor vehicle expenses fitness to drive
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 21. aprill 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3335 (kohtueelses menetluses nr 16284000158) kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav K.L (isikukood XXX; elukoht xxxxx x-x

xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.L (KarS) 424 na

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle karistuse

vangistus 1 ( ) aasta 74 lg 1 ja lg 3 üks ; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult ata; määrata tingimisi kohaldam K.L-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning

mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui

K.L ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude d; määrata 75 lg-s i

K.L-ile xxxxx x-x xxxxxxxx xxxxx käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx K.L-ilt lisakaristusena ; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude j

a kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista kolmsada kakskümmend K.L-ilt sundraha 322 ( kaks) eurot 50 senti riigi ja

õigusabi tasu nelikümmend kaheksa määrata kriminaalmenetluse 48 ( ) eurot riigi kasuks;

kulud 370 (kolmsada se eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul itsekümmend) järgmiselt: 1) alates 20 kolmkümmend 16. maikuust igakuise menetluskulu osa 30 ( a ) eurot ja

88 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

menetluskulu osa tasumi - stähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 lisakaristuse täitmisele pööramiseks htuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia saata ko liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

2 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud - alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128

lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2);

3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise K.L toime pannud kuriteona

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes

selles, et tema 17.04.2016 kella 16.30 ja 16.59 vahelisel ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas Sultsi-Abja-Paluoja maantee 0,3. kilomeetril

juhtis mootorsõidukit Chrysler Sebring registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe

seisundis. K.L kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga äger Alcotest 7110 ARDM Dr -

0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,13 mg/l alkoholi, seega vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 oli K.L mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Samuti põhjustas süüdistatav liiklusavarii, sõites mootorsõidukiga vastu puud.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo 424 toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks § 1 aasta vangistust. KarS

74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus (üks) aasta t tingimisi täielikult täitmisele 1 vangistus

pööramata, kui süüdlane ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1 järgi KarS § 50 lg 1 . p 1 alusel võtta lisakaristusena K.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

3 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on

kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist

kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -

- S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus

akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või M -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe

- menetluse sätteid. Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku ma et terjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § ul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud koht mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis eme asjaolud selged, vastavuses õiguslik es u kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel KarS

gistusega. § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase van Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu t de hüvi amine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha,

mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Vali määrusest nr tsuse 18. detsembri 2015 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. M Kr S § 2565 lg 2 kohaselt s M 179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S §

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. lt KrMS § 43 lg 2, 3 k Vastava aitsja nimetab

uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja . Vastavalt osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra

ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud ajutised alused, maksmise

ajutine kord ja ajutised

4 ajutine ulatus ja ajutine kord kord (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele K.L kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 -

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja

suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud - sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb älja mõista kriminaalmenetluse K.L-ilt v kuludena sundraha 322,50 eurot 48 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud ja riigi õigusabi tasu asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeline temalt

väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata

süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi igakuiste võrdsete osade aasta jooksul, kaupa.

4.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik