2-15-121307/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Koduliising hagi Tatjana Piigats vastu võla

nõudes

Tsiviilasja number

2-15-121307

Tsiviilasja hind

252,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Koduliising (registrikood 10892531, asukoht

Posti 30, 90504 Haapsalu), lepinguline esindaja Helina

Sild (e-post helina.sild@liisi.ee)

Kostja Tatjana Piigats (isikukood XXXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Koduliising hagi Tatjana Piigats’i vastu osaliselt.

2. Välja mõista Tatjana Piigats’ilt OÜ Koduliising kasuks laenu põhiosa võlg 142,74

eurot, intress 39,63 eurot, viivis 12,20 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade

saatmise eest 9 eurot, kokku 203,57 eurot.

3. Jätta hagi menetluskulu osas meeldetuletuskirjade saatmise eest 49 euro ulatuses

rahuldamata.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda 80% ulatuses ja hageja kanda 20% ulatuses.

7. Välja mõista Tatjana Piigats’ilt OÜ Koduliising kasuks menetluskulu 60 eurot.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2016. a. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

OÜ Koduliising (hageja) on esitanud Tartu Maakohtule hagi Tatjana Piigats (kostja) vastu,

milles palub kostjalt välja mõista laenu põhiosa võlg 142,74 eurot, intress 39,63 eurot, viivis

12,20 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 58 eurot. Nõude aluseks on

poolte vahel 6.08.2013. a sõlmitud laenuleping nr 0110308061, mille kohaselt hageja andis

kostjale Hansapost OÜ-lt kauba ostmiseks laenu 204,99 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Laenulepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid

kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu

rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni

32 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjale saadetud kolm teadet. 28.01.2015. a saadetud

teate eest nõudis hageja menetluskulu 3 eurot, 25.05.2015. a saadetud teate eest 25 eurot ja

9.09.2015. a saadetud teate eest 30 eurot, kokku 58 eurot.

Kohus leiab, et laenulepingu üldtingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35

lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust,

mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul

põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse

kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama

tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42

lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus leiab, et laenulepingu üldtingimuste p 7.3, mis lubas lepingu rikkumise teadete

saatmise eest küsida hinda kuni 32 eurot, on tühine. Nimetatud tingimus tõi kaasa tarbija

kohustuse hüvitada lepingu rikkumise teadete saatmise kulu sõltumata kulu tegelikust

suurusest, vaid oluliselt suuremas summas. Hageja on esimese meeldetuletuskirja eest

küsinud 3 eurot, mida kohus peab mõistlikuks. Kõik kolm meeldetuletuskirja on sama sisuga

ning põhjendatud ei ole järgmiste teadete eest kõrgema tasu küsimine. Kuna hageja on

saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 9 eurot (3 x 3 eurot) ning jätab

nõude 49 euro ulatuses rahuldamata (58 eurot – 9 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja

kanda 80% ulatuses ja hageja kanda 20% ulatuses.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot. TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude

jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik