3-16-760/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-760 Määruse kuupäev

22. aprill 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

M. L. esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon

1. Vabastada M. L. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Jätta M. L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

3. Määrus saata kaebajale, Tartu Vanglale ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Määruskaebus resolutsiooni p 1 peale esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Määruskaebus resolutsiooni p 2 peale esitatakse otse Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud

1. 19.04.2016 saabus Tartu Halduskohtusse M. L. esialgse õiguskaitse taotlus (tl 1), mille kohaselt on M. L. kinnipeetav Tartu Vanglas ning soovinud pöörduda esmaspäeval, 18.04.2016 kontaktisiku poole, kuid vangla on vastanud, et pöördumine on võimalik neljapäeval. Taotluse kohaselt on M.

L. esitanud vangla nimetatud toimingu peale Tartu Vanglale 18.04.2016 vaide. M. L. palub kohustada vanglat võimaldada kinnipeetaval pöörduda suuliselt olmeprobleemidega vanglateenistuse poole tööpäeviti, mitte ainult esmaspäeval ja neljapäeval. Koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega on kaebaja esitanud kohtule tema riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse (tl 2-3). 20.04.2016 saabus Tartu Halduskohtusse M. L. täiendused esialgse õiguskaitse taotlusele (tl 9-10).

2. Kohus palus 19.04.2016 määrusega esitada Tartu Vanglal seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning edastada kohtule kaebaja isikukonto väljavõte menetlusabi taotluse lahendamiseks. Tartu Vangla teatas 22.04.2016, et kinnipeetav M. L. on 18.04.2016 esitanud vanglale vaide (tl 17- 18). Tartu Vangla on vaide 20.04.2016 vastu võtnud ning vaie on käesoleval hetkel menetluses.

3. Tartu Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust.

M. L. ei ole esitanud konkreetseid ja veenvaid selgitusi, miks on esialgse õiguskaitse kohaldamine hädavajalik ning kuidas ja millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed tooks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine enesega kaasa. Kuigi M. L. viitab oma taotluses korduvalt sellele, et temal lubatakse olmeprobleemidega vangla poole pöörduda üksnes esmaspäeval ja neljapäeval, nähtub taotluse sisust siiski, et M. L-ile on taoline vastus vanglaametnike poolt antud sellepärast, et M. L. on soovinud saada kokku inspektor-kontaktisikuga. Tartu Vangla selgitab, et olmeprobleemidega, mida L. oma taotluses kirjeldab, ei tule pöörduda mitte inspektor-kontaktisiku, vaid vanglateenistuse ametniku poole. Kohtu seisukoht

4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. M. L. on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (18.12.2015-17.04.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ning vabastab kaebaja vaatamata asja vähesele edulootusele HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

5. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna M. L. on 18.04.2016 esitanud Tartu Vanglale vaide ning Tartu Vangla on kohtule kinnitanud, et M. L. vaide vastu võtnud ning vaie on käesoleval hetkel menetluses, siis on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus kohtus lubatav.

HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Kaebaja palub kohtul esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vanglat võimaldada tal pöörduda suuliselt olmeprobleemidega vanglateenistuse poole tööpäeviti. Taotluse kohaselt on kaebaja soovinud 18.04.2016 kella 14.50 paiku vestelda kontaktisikuga, kuid talle pole seda võimaldatud. Taotluse kohaselt on kaebajal vaja panna kirja ajad arsti, psühhiaatri ja psühholoogi juurde. Kaebajal on küsimused veel seonduvalt kooli, riskihindamise ja individuaalse täitmiskavaga.

6. Tartu Vangla kodukorra (kinnitatud Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27, edaspidi vangla kodukord) p 11.1.1. kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda tööpäeviti oma olmeküsimuste lahendamise probleemiga suuliselt vanglateenistuse ametniku poole. Ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele või, kui olukord seda nõuab, laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. Pöördumisele kirjutab alla esitaja ning märgib esitamise kuupäeva.

7. Vangla kodukorra p 20 reguleerib kinnipeetava meditsiinilist teenindamist, p 20.3. kohaselt teavitab kinnipeetav oma osakonna vanglateenistujat vajadusest meditsiiniosakonna teenistuja konsultatsioonile või arstiabile. Vanglateenistuja registreerib vastuvõtule elektroonilisel teel. Meditsiiniosakonna töötaja vastab elektroonilisel teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui

5 tööpäeva jooksul. Vältimatu abi vajadusest teavitatakse vangla kodukorra p 20.4. järgi koheselt valvemeedikut. Vastavalt vangla kodukorra p-le 20.5. osutatakse töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel kinnipeetavatele ainult erakorralist ja vältimatut meditsiinilist abi.

8. Vangla kodukorra p 21.1. kohaselt toimub direktori või tema poolt määratud ametniku vastuvõtt kinnipeetavate põhjendatud taotluste alusel.

9. Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on kohtule esitatud taotluses väitnud, et ta ei saa pöörduda vanglateenistuse ametnike poole muul ajal kui esmaspäeval ja neljapäeval. Taotluse kohaselt on kaebaja 18.04.2016 kell 14.50 pöördumisele vestelda inspektor-kontaktisiku Mariina Ehamaaga vastatud keeldumisega ning soovitatud pöörduda neljapäeval. Tartu Vangla on kohtule esitatud seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse kohta kinnitanud, et kinnipeetavatel on õigus pöörduda olmeprobleemidega suuliselt vanglateenistuse ametnike poole igal tööpäeval ning ka kaebajal on olnud võimalik pöörduda olmeprobleemidega vanglateenistuse ametnike poole. Vangla kinnitusel puutuvad kinnipeetavad vanglaametnikega kokku minimaalselt kahel korral ööpäevas. Kui tegemist on erakorralise probleemiga, siis on kinnipeetaval võimalik anda oma probleem edasi kambris olema kõnepidamisseadme kaudu. Vangla on seisukohal, et M. L-il tuleb olmeprobleemidega, mida ta oma taotluses kirjeldab, pöörduda mitte inspektor-kontaktisiku, vaid vanglateenistuse ametniku poole ning seda saab M.

L. teha suuliselt igal tööpäeval.

Kaebaja ei ole kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses selgitanud, kuidas on tema õigusi rikkunud asjaolu, et 18.04.2016 kell 14.50 vastas vanglateenistuja, et inspektor-kontaktisikuga on võimalik vestelda neljapäeval, s.o 21.04.2016. Kohtule on edastatud M. L. 18.04.2016 Tartu Vanglale esitatud vaie, mis on tl 17 pöördel nähtuvalt vastu võetud inspektor-kontaktisik Marina Ilumetsa poolt kolmapäeval, 20.04.2016. Seega on kinnipeetaval olnud võimalus pöörduda inspektor-kontaktisiku poole päev varem, kui väidetavalt vangla lubas pöörduda, ja esitada oma kirjalik taotlus (vaie) vanglale. Sellest tulenevalt on kohtu jaoks ebausutavad kaebaja väited, et tema pöördumistele ei vastata või et tal pole võimalik pöörduda muudel päevadel kui ainult esmaspäeval ja neljapäeval.

Kohtule esitatud taotlusest nähtub, et kinnipeetav on kursis Tartu Vangla kodukorraga. Tartu Vangla on kinnitanud kohtule, et järgib kodukorra asjakohaseid punkte olmeprobleemide lahendamisel ning kinnipeetaval on õigus pöörduda vanglateenistuse ametniku poole suuliselt igal tööpäeval. Kohtul ei ole põhjust asuda vastupidisele seisukohale. Kinnipeetavatele on vanglas tagatud ka meditsiiniline teenindamine ning vältimatu arstiabi. Kaebaja ei ole taotluses välja toonud mingeid pöördumatuid tagajärgi või nende saabumise ohtu, mida vastustaja tegevus on talle kaasa toonud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda kaebaja õiguste kaitset tulevikus ning kohus ei saa vanglat kohustada millekski, mida vangla täidab kodukorrast tulenevalt ja asja materjalidest nähtuvalt niikuinii.

Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid mingisugused pöördumatud tagajärjed kaebajale, teisisõnu kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Olmeprobleemide edukaks lahendamiseks on kaebajal endal võimalik kaasa aidata sellega, kui ta teeb vanglaametnikega koostööd ja esitab ametnikele konkreetsed pöördumised.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus M. L. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik