4-16-1762/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Indrek Saar

Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 06.aprill 2016.a. Rapla, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-1762 Väärteoasi

N.E kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetl

eja Aigi Baumeistri 26.veebruari 2016.a. otsusele Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi. Kaebuse esitaja Kaitsja

N.E, isikukood 37611289242, elukoht xxxxxxx xxxx t. xxxx

Vandeadvokaat Maano Saareväli Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur Rapla politseijaoskond Savi 2, 79514 Rapla, , laane@politsei.ee esindaja Aigi Baumeister Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135 lg 5; 155 ja 156 lg. 1 ja lg. 1-1

RESOLUTSIOON

Rahuldada N.E kaebus osaliselt.

Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 26.veebruari 2016.a. otsus N.E väärteoasjas Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi.

Kvalifitseerida N.E tegevus väärteona Liiklusseaduse § 201 lg. 1 järgi. Tunnistada N.E

süüdi väärteos Liiklusseaduse § 201 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv kuuskümmend trahviühikut, millele vastab kakssada nelikümmend (240) eurot.

2

Rahatrahv tuleb tasuda kahe (2) kuu jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kättesaamisele järgnevast päevast ühele kohtuvälise menetleja otsuses näidatud pangakontodest. Tasumisel tuleb märkida

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud viitenumber. Kui rahatrahvi tähtajaks ei tasuta ja

kohtuotsuse peale ei ole esitatud kassatsiooni, siis võib kohtuväline menetleja pöörata otsuse sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada Riigikohtule kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil

motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Menetlusaluse isiku ja kaitsja jaoks algab tähtaeg kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul,

arvates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisele järgnevast päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on kassatsiooniõiguse kasutamisest teatanud ja sellest ei loobu, siis on kassatsiooni esitamise õigus ka

teistel kohtumenetluse pooltel olenemata ise kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks arvates kassatsiooniteate esitamisest ja on samast päevast kohtus kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

Otsuse lõpuosa saata kohtumenetluse pooltele.

Asjaolud

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis N.E 03.veebruaril 2016.a. kella 21.44 paiku Rapla

maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 65.kilomeetril sõiduautot Ford Tourneo registrimärgiga xxx xxx ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teo Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ette nähtud väärteona ja määras karistuseks rahatrahvi ükssada viis (105) trahviühikut, millele vastab nelisada kakskümmend (420) eurot.

N.E ei nõustu karistuse ja teo õigusliku kvalifikatsiooniga. Kaebuse kohaselt oleks tegu tulnud kvalifitseerida väärteona Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi, mis näeb ette kergema karistuse. Liiklusseaduse LS § 201 lg 2 ette nähtud väärteo subjektiks saab olla isik, kes on mootorsõiduki

juhtimiselt varem kõrvaldatud, kellelt on juhtimisõigus

ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud. Menetlusaluselt isikult võeti juhtimisõigus ära 04.septembrist

2015.a. kuueks kuuks ja karistuse tähtaeg lõppes 04.märtsil 2015.a. 03.veebruariks 2016.a. oli

juhtimisõigus veel taastamata. Juhtimisõiguse äravõtmise otsusest tuleneva keelu tähtaja möödumise tõttu ei saanud tegu moodustada Liiklusseaduse § 201 lg 2 kirjeldatud väärtegu.

Väärteoprotokollis ja otsuses puuduvad viited juhtimisõiguse äravõtmisele, selle peatamisele, kehtetuks tunnistamisele või mootorsõiduki juhtimisele kõrvaldamisele s.o. ei ole nimetatud selle süüteo koosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Tegemist oli mootorsõiduki juhtimisega isiku poolt, kellel puudus juhtimisõigus, kuna oli sooritamata selle taastamiseks vajalik eksam.

LS § 201 lg 1 näeb ühe karistusena ette rahatrahvi kuni ükssada (100) trahviühikut ja N.E-le LS § 201 lg 2 alusel määratud rahatrahv vastab sellest ühele kolmandikule. Saamas suurusjärgus võiks olla menetlusaluse isiku karistus ka Liiklusseaduse § 201 lg. 1 järgi. Kaebuses taotletakse teo kvalifitseerimist väärteona Liiklusseaduse § 201 lg. 1 järgi. N.E juhtis sõidukit teadmises, et tal on juhtimisõigus olemas ja teadmata, et selle taastamiseks peab sooritama liiklusteooria eksami.

05.veebruaril 2016.a. s.o. vahetult pärast väärteoprotokolli koostamist taastas N.E

3

juhtimisõiguse. Seepärast on kaebuse esitaja seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamiseks

puudub aktuaalne vajadus ja taotleb väärteoasja menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg. 1 p.1 .

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustub kaebusega väärteo kvalifikatsiooni osas ja palub kohtul teha

süüdimõistev otsus Liiklusseaduse § 201 lg. 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv, mis võib jääda sanktsiooni keskmisest määrast alla poole.

Kohtu seisukoht

Antud juhul on küllaldane alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku.

Kaebuse saab rahuldada osaliselt. N.E tegevuses on Liiklusseaduse § 201 lg. 1 ette nähtud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Väärteoprotokollis olev teo kirjeldus võimaldab teo kvalifitseerida ümber Liiklusseaduse § 201 lg. 1 järgi. Küsimust süüd ja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest antud juhul ei tõusetu. 19.augustil 2014.a. tunnistas Pärnu Maakohus N.E süüdi KarS § 424 järgi ja võttis lisakaristusena ära kuueks kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse. Karistuse tähtaeg algas kohtuotsuse jõustumise päevast s.o. 04.septembrist 2014.a. ja arutatava

väärteo toimepanemise ajaks oli karistuse tähtaeg möödunud. Samuti ei olnud N.E kordagi

pärast karistuse tähtaja möödumist mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, tema juhtumisõigus ei olnud peatatud ega kehtetuks tunnistatud. Seepärast ei kuulunud N.E 03.veeebruariks 2016.a. enam Liiklusseaduse § 201 lõikes 2 nimetatud isikute hulka. Juhtimisõiguse taastamiseks vajaliku

eksami sooritamata jätmise tõttu saab N.E t

egevus mootorsõiduki juhtimisel kujutada Liiklusseaduse § 201 lg. 1 ette nähtud väärtegu. Juhtimisõiguse taastamiseks Liiklusseaduse § 129 lg. 1 ette nähtud eksami sooritamise nõude mitteteadmist ei saa lugeda KarS § 39 lg. 1 kirjeldatud

eksimuseks teo keelatusest. Lisakaristuse tähtaeg oli N.E-le kohtuotsusest teada ja tal oli

võimalik teada saada ka juhtimisõiguse taastamiseks vajaliku eksami sooritamise kohustus. Seepärast tuleb arutatav väärtegu lugeda toimepanduks KarS § 18 lg. 3 mõttes ettevaatamatusest hooletuse vormis. Karistust raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole ja kergendavaks asjaoluks

saab lugeda mootorsõiduki juhtimise õiguse taastamiseks vajaliku eksami sooritamise vahetult

pärast väärteoprotokolli koostamist. Neil põhjustel kohus leiab, et õiguskorra kaitse huvides on

arutatava väärteo eest küllaldane rahatrahv, mis jääb Liiklusseaduse § 201 lõikes 1 ette nähtud sanktsiooni keskmisest määrast alla poole.

Kohus ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel vastavalt

Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg. 1 p. 1., kuna sel alusel on väärteomenetluse lõpetamine võimalik vaid siis, kui toimepanija süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Niisuguseid asjaolusid antud juhul ei esine. Juhtimisõiguse taastamiseks vajaliku

seaduse nõude mitteteadmine ja arvamus endal juhtimisõiguse olemasolust ei anna alust

seisukohaks, et isiku süü auto juhtimisel oli vähene ja et menetlus ei omaks avalikkuse jaoks üldpreventiivset tähendust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Kohtunik

4