2-15-127959/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. aprill 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Kristina Mitrauskase

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-15-127959

Tsiviilasja hind

1935,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline esindaja:

Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Kristina Mitrauskas (ik XXXX; elukoht

rahvastikuregistris XXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Kristina Mitrauskaselt põhivõlg 840,03 eurot ja viivis 840,03 eurot,

kokku 1680,06 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 127,82 eurot ja viivise 127,77 eurot osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta OÜ Aktiva Finants menetluskuludest 87% Kristina Mitrauskase ja 13%

OÜ Aktiva Finants kanda ning Kristina Mitrauskase menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Kristina Mitrauskaselt riigilõivust 195,75 eurot ning põhjendatud ja

vajalikust õigusabikulust 60,90 eurot, kokku menetluskulu 256,65 eurot OÜ Aktiva

Finants kasuks.

8. Kristina Mitrauskasel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

II lauses ettenähtud ulatuses.

2/4

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi Kristina Mitrauskase

(kostja) vastu põhivõla 967,85 eurot ja viivise 967,80 eurot väljamõistmiseks

(tlk 27-30, 74). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 15.03.2013

liitumislepingud nr 2393099 ja 2393111 ning järelmaksuga vara müügilepingud nr

2393105 ja 2393113. Kostja kohustus saadud telekommunikatsiooniteenuste ning kauba

eest vastavalt esitatud arvetele tasuma, kuid ei teinud seda nõuetekohaselt. Kostjal on

tasumata telekommunikatsiooniteenuste eest 70,11 eurot, järelmaksu osamaksed 769,92

eurot ning käsitlustasu 127,82 eurot. 02.12.2014 loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja

vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingule 0,15% päevas ning

vähendab viivisenõude põhivõla summani.

2. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-te 1, 3 p 2

alusel 31.03.2016 – kohus saatis kostjale menetlusdokumendid 24.03.2016 e-posti

aadressil XXXX (tlk 76). Kostjale saadeti nimetatud e-posti aadressil teavitus ka

maksekäsu kiirmenetluses ning kostja vastas maksekäsu kiirmenetluses samalt aadressilt

(tlk 17). Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse

kättesaamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud

tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

3/4

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24).

Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus

tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on

lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse järgi oli kostja järelmaksuga müügilepingute tingimuste kohaselt kohustatud

olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingute lõpetamine kas kostja või Elisa

Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasud (tlk 28). Mõlemad järelmaksuga

vara müügilepingud näevad ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud

liitumislepingu järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade

tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse

rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku lisateenuse, on Elisal õigus nõuda kliendilt

liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud

kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi

järelmaksu summade korraga tasumist.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi

eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamine ning võlgniku

sundimine oma kohustuse täitmisele (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-

1-66-05, p-d 13, 17 ). Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Kohtu hinnangul on käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga,

mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise või

kohustusliku lisateenuse sulgemisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema

Elisa Eesti AS klient järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus

näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

4/4

suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. Käsitlustasu 63,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt

makstavast tasust (minimaalselt 4,8 eurot) ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud

hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Klient kohustus

järelmaksu perioodi kestel mitte muutma kasutatavat kõnepaketti/teenuspaketti väiksema

miinimumarve/kuutasuga paketi vastu kui 4,8 eurot kuus. Kohtule esitatust ei nähtu,

milles seisneb lepingu lõpetamise, peatamise ja lisateenuse sulgemise kulu ning et

käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega. Puudub mõistlik põhjus arvata, et minimaalse

kuutasuga 4,8 eurot lepingu lõpetamise jms kulu võiks olla ligilähedanegi 63,91 eurole.

Samuti tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et käsitlustasu ette nägev lepingutingimus on VÕS

§ 42 lg 3 p 5 alusel tühine.

Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 127,82 eurot (2*63,91).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 840,03 eurot (967,85-127,82 eurot).

Arvestades, et hagiavalduse järgi ei esita hageja viivisenõuet põhivõlast suuremas osas,

tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 840,03 eurot ning hageja viivisenõue jätta

rahuldamata 127,77 eurot (967,80-840,03) ulatuses.

4. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

5. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks

riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 639,12 eurot (tlk 31). Arvestades hagihinda, tasus

hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 225 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 195,75 eurot. Arvestades

nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest

hüvitada 60,90 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

256,65 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik