3-16-701/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-16-701 menetlus. Pärast määruse jõustumist tagastada kaebaja poolt 10.04.2016 tasutud riigilõiv
Legislator headnote
AI generated3-16-701/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Pärast määruse jõustumist tagastada kaebaja poolt 10.04.2016 tasutud riigilõiv
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Karin Kalmiste
Määruse tegemise aeg ja koht
21.04.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-16-701
Haldusasi
K. H.-L. (H.-L.) kaebus Saue Vallavalitsuse 29.03.2016
korralduse nr 232 osaliseks tühistamiseks ning Saue
Vallavalitsuse kohustamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, esialgse õiguskaitse taotluse läbi
vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-16-701 menetlus.
2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Pärast määruse jõustumist tagastada kaebaja poolt 10.04.2016 tasutud riigilõiv
summas 15 (viisteist) eurot.
4. Mõista kaebajalt OÜ Immoman kasuks välja menetluskulud 960 eurot (800 +
käibemaks 160 eurot).
5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-i 1 ja 4 peale (menetluse
lõpetamine, menetluskulude jagamine) võib esitada
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna
Halduskohtu
kaudu
päeva
jooksul
määruse
kättesaamisest arvates.
Määruse resolutsiooni p-i 2 peale (esialgse õiguskaitse
taotluse
läbi
vaatamata
jätmine)
võib
esitada
määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 10.04.2016 saabus Tallinna Halduskohtule K. H.-L. kaebus Saue Vallavalitsuse
29.03.2016 korralduse nr 232 osaliseks tühistamiseks ning Saue Vallavalitsuse kohustamiseks.
2. Kaebusele on lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus Saue Vallavalitsuse 29.03.2016
korralduse nr 232 kehtivuse peatamiseks (osas, millega otsustati anda ehitusluba Kroonutooma
2(8)
kinnistu osas), 07.04.2016 ehitusloa nr 1612271/00134 kehtivuse peatamiseks ning
Kroonutooma kinnistul ehitustegevuse keelamiseks.
3. 11.04.2016 kohtunõudega küsis Tallinna Halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse osas
seisukohta nii Saue vallalt kui OÜ-lt Immoman.
4. 12.04.2016 esitas kaebaja kaebuse täiendamise taotluse, millele lisas juurde huvitatud ja
puudutatud isikute ühispöördumise Saue Vallavolikogule (tl 50).
Samal päeval esitas kaebaja avalduse, mille pealdiseks märkis „uutest olulistest asjaoludest
kohtu teavitamine“ ning milles muu hulgas palus vastaspoolele antud vastamise tähtaja
lühendamist.
5. 15.04.2016 esitasid vastuse nii Saue vald kui OÜ Immoman.
6. 15.04.2016 esitas kaebaja kaebusest loobumise avalduse. Vastusena Tallinna Halduskohtu
15.04.2016 kohtunõudele kinnitas kaebaja 18.04.2016, et ta on teadlik kaebusest loobumise
tagajärgedest.
7. Kohus andis vastustajale ja OÜ-le Immoman võimaluse esitada taotlus menetluskulude
väljamõistmiseks ning menetluskulude nimekiri. 18.04.2016 esitas OÜ Immoman
menetluskulude nimekirja.
Saue vald kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kuludokumente ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
Menetluse lõpetamine
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal
õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades
selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega
ühtlasi lõpetab asja menetluse.
9. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui § 152 lg 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud
ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
10. Kaebusest loobumise taotluse saabumise järgselt selgitas kohus kaebusest loobumise
tagajärgi, millele kaebaja esitas 18.04.2016 a vastuse (tl 106 – 107) ja kinnitas, et ta on teadlik
kaebusest loobumise tagajärgedest.
Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest
keeldumise. HKMS § 155 lg-st 6 ja § 43 lg 1 p-st 2 tulenevalt puudub kaebajal menetluse
lõpetamise korral õigus pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse.
Seega võtab kohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-16-701 menetluse.
11. Kuivõrd OÜ Immoman on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning kulude
nimekirja, tuleb esmalt võtta seisukoht selles, kas OÜ Immoman menetluskulude
väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud.
Kaebaja on seisukohal, et enne kaebuse menetlusse võtmist ei saa menetlusosalistele tekkida
muid menetluskulusid, kui kaebaja poolt ette tasutud menetluskulud (antud juhul riigilõiv).
Kaebaja järeldab, et kuivõrd OÜ-d Immoman ei ole määrusega kolmanda isikuna menetlusse
kaasatud, ei ole OÜ Immoman näol tegemist menetlusosalisega, kelle kasuks saaks kaebajalt
menetluskulusid välja mõista.
12. Kohus leiab, et praegune olukord on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2015
määruses nr 3-3-1-21-15 kirjeldatud olukorraga. Asjaolude kogumist nähtuvalt – OÜ Immoman
3(8)
õigusi ja kohustusi vahetult puudutava esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine, selle taotluse
lahendamine ettevalmistavas menetluses, OÜ-le Immoman seisukoha esitamiseks kohtunõude
saatmine – saab ka käesoleval juhul järeldada, et kohus on „vaikivalt kaasanud“ OÜ Immoman
kolmanda isikuna. Kohus leiab, et sarnaselt ka praegusel juhul ei saa kaasamise määruse
puudumine olla kolmanda isiku menetluskulude üle otsustamisel määrava tähendusega (vrd
viidatud Riigikohtu määruse p 13). Nimetatud asjaolusid silmas pidades ning Riigikohtu
15.10.2015 määrust nr 3-3-1-21-15 arvestades tuleb OÜ Immoman lugeda käesolevas asjas
menetlusosaliseks. Sellest tulenevalt oli OÜ-l Immoman õigus esitada halduskohtule taotlus
menetluskulude väljamõistmiseks ja kuludokumendid.
13. Kohus selgitab, et kaebaja on viidanud oma 18.04.2016 vastuses kohtunõudele, et
menetluskulude ja kaebusest loobumise avalduse teatamisest ning vastustaja arvamuse
küsimise osas on tal oma seisukoht ja viitab kohtupraktikale. Kohus leiab, et viidatud
kohtulahendid ei ole praegusel juhul asjakohased.
Ka analoogia kohaldamine vastustaja menetluskuludega ei viiks õige lõpptulemuseni, kuna
isegi kulude olemasolul ei ole vaidlustes, mis seonduvad vastustaja igapäevase tegevusega,
menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks üldjuhul põhjendatud. Vastustaja peab
reeglina suutma ise oma seisukohti põhjendada ning vaid üksikutel erandlikel juhtudel on välise
õigusabi kasutamine põhjendatud.
Kaebuse esitaja on loobumisavalduse esitanud pärast seda, kui vastustajale ja kolmandale
isikule määratud vastamise tähtaeg möödus, mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik varasemalt
määratud vastajatele antud tähtaega enam kuidagi muuta. Kohus on püüdnud reageerida
kaebaja kõigile taotlustele (sj kiirendamistaotlusele) sedavõrd operatiivselt, kui see on
objektiivselt võimalik. Kaebaja on lisanud veel ka uusi andmeid ning täiendanud juba esitatud
kaebust. Kaebajal oli kohtu seisukohalt igati võimalik prognoosida, et kohus asub määrust
koostama, mitte ei jäta seda tegemata, sj et tööpäeva lõpuks see ka välja saadetakse, arvestades
kaebaja poolt esitatud kiirendamistaotlust. Ka pidi kaebajale olema teada juba 12.04.16.a.
seisuga, et kohus andis vastustajale aja vastamiseks, vastupidiselt poleks kaebaja esitanud
kiirendamistaotlust. Kuna kaebajale oli teada kohtunõue Saue vallale, pidi olema talle nähtav,
et vastamise aeg on antud ka OÜ Immoman ning viimane asub enda õigusi kaitsma.
Väidetavatest uutest asjaoludest oli aga kaebaja teadlik juba 11.04.2016 seisuga, millest ta andis
teada 12.04.16 kell 21:50:41. Seega oli kaebajal igati võimalik vältida vastamise kohustuse
täitmisele asumist ja seotult EÕK-ga vähemalt osaliselt vältida kolmanda isiku poolt kulutuste
tegemist, kui ta oleks mõelnud ümber varem ning teatanud, et loobub kaebusest.
Asjaolu, et ehitusloaga kavandatud tegevus erineb kaebaja väitel detailplaneeringuga
kavandatud tegevusest, oli nähtuvalt kaebaja esitatud täpsustatud andmetest teada aga tunduvalt
varem, mistõttu ei saanud kaebajale tulla üllatusena, et ehitusluba siiski asutakse realiseerima.
Kui kaebaja pöördub kohtusse nö viimasel minutil, siis ei pruugi kohus jõuda kolmandat isikut
määrusega menetlusse kaasata. Ilmselgelt on kolmas isik asjast puudutatud isik, kelle olulised
huvid ja õigused saavad koheselt puudutatud siis, kui kohus osutab EÕK-d. Ka jääb kohtule
arusaamatuks, kas ja miks kaebaja heidab ette kohtule, et kohus asub asjaolusid kontrollima
ning ei osuta EÕK-d nn pimesi. Kui kohus osutaks EÕK-d igal pöördumise juhul asjaolusid
kontrollimata, võiksid sellega kaasneda kahjulikud tagajärjed isikutele, kelle huvid ja õigused
peavad samuti olema seaduse kohaselt kaitstud ning kellele kahju ei korvata.
Käesolevas kohtuasjas tuli vaieldamatult otsustada juba kaebuse saabumisest ja EÕK taotlusest
kolmanda isiku, kui asjassepuutuva isiku õiguste ja kohustuste üle. Kolmandal isikul on
menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui halduskohtumenetluse seadustik ei
sätesta teisiti. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta teisiti ega kitsenda kolmanda isiku
õigusi. Kuivõrd halduskohus oli eelnevalt küsinud seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse
4(8)
kohta, võis OÜ Immoman eeldada, et ta on selles haldusasjas menetlusosaline ka siis, kui
kaebuse saabumine ja EÕK taotluse esitamine ning lisaks ka kiirendamistaotlus ei võimalda
kohtul koheselt menetlusse võtmise määrust koostada. Kohus loodab, et kaebaja sihilikult ja
pahatahtlusest pole püüdnud panna kohut ja teisi menetlusosalisi väljapääsmatusse olukorda;
on ilmne, et kõik keskendusid esmatähtsale küsimusele (EÕK põhjendatus) ning seetõttu jäi
menetlusse võtmise määrus välja andmata. Siiski tuleb märkida, et isegi kui kohus oleks võtnud
määrusega asja menetlusse, oleks tulemus seesama, st et kolmas isik omas õigust esitada oma
seisukoht, sj ka kaebuse menetlusse võtmise lubatavuse kohta ning kulutused oleksid olnud
vältimatud. Kolmas isik ongi võimalikult kiirelt ja säästvalt esitanud kõik seisukohad, mis
asjakohaselt oli võimalik.
Kohus ei saa ise anda sj vastuseid küsimustele, millele saab anda vastused üksnes kolmas isik.
Ka ei saaks vastustaja kohtule teatada, missugused kulutused tekivad arendajal, kui osutada
EÕK-d viivituseta ning ehitamisega alustatakse. Vastuolus HKMS § 153 lg-s 2 sätestatuga ei
saa kohus jätta teatamata ka kaebusest loobumise avalduse esitamisest. Kohus siinkohal
meenutab kaebajale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul hinnata mh
kaebuse eduväljavaateid. Kaebuse perspektiivide hindamisega seonduvalt tuleb esmalt kindlaks
teha, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub
(Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 9). Kaebaja ei olnud
kaebuse esitamisel ka ise veel teadlik kõigist faktilistest asjaoludest, seega polnud kohtul
võimalik kaebuse andmetele toetuda ja kaebaja kahtluste alusel asus kohus andmeid koguma
(sj ka nt ehitusloa taotluse esitamise andmed).
EÕK taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid saab kohus koguda ennekõike kasutades teiste
menetlusosaliste teadmisi/tõendeid. Sj esineb sageli olukordi, mil kaebajad on ise jätnud mõne
olulise asjaolu tähelepanuta ning justnimelt teiste isikute vastuste kaudu saab kohus objektiivse
teabe.
EÕK taotluse lahendamisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku huvi, st kas huvi
ehitis püstitada on kaalukas ning omandiõiguse alusel õiguslikult kaitstav. On selge, et esialgse
õiguskaitse kohaldamisel on oht, et ehitusluba ei realiseeru (vähemalt pikka aega). Kohtule ei
saa olla ilmselged (ilma kolmanda isikuta) olulised andmed, sj kas tema on kandnud kulusid
ning missugused tagajärjed saabuvad, kui objektil tööd kolmandale isikule ette teatamata ja
üllatuslikult viivituseta katkestada. Kõiki töid ei olegi võimalik kohe katkestada, võib tekkida
ohuolukord ning ka need küsimused tuleb EÕK käigus kohtul lahendada. Neid andmeid saab
aga kohtule esitada vaid kolmas isik, et kohus saaks seejärel ohud maandada. Vastustaja ei saa
kaebuse esitamise hetke seisuga olla nende küsimustega kursis, neid teab reeglina vaid kolmas
isik. Seega ei piisa vaid vastustaja kaasamisest, nii nagu ekslikult arvab kaebaja. Kaebuse
esitajalt ei saa aga kohus nõuda, et viimane oleks kursis hetkeolukorra töödega ja oskaks tööde
seiskamisest tekkivate kaasnevate ohtudega arvestada ja neid adekvaatselt hinnata. Kaebusest
ei selgunud muuhulgas ka täpsemalt tööde tegemise seis ja vahetu olukord objektil, millele
kohus
juba
on
kaebaja
tähelepanu
koheselt
juhtinud
(oma
vastuses
kaebajale
kiirendamistaotluse saamisel). Kohtuvaidluse pikkust arvestades ei pruugi kolmas isik olla
enam ka majanduslikult võimeline arendust lõpuni viima.
EÕK osutamisel tuleb kõiki neid asjaolusid kaaluda ja andmeid koguda ja käesolevalt kohus
seda ka tegi, vaatamata sellele, et EÕK taotluse lahendamise määrust ei saanud kohus
väljastada, kuna kaebaja ootamatult siiski muutis oma meelt. Kohus ei ole jätnud tegemata
ühtegi seaduses ettenähtud toimingut ega teinud asjakohatuid toiminguid.
Kuigi kaebaja viitab, et HKMS § 4 lg 4 kohaselt on kohtul kohustus tuvastada haldusasja raames
iseseisvalt ja lõplikult selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, ei tähenda see, et kohus
5(8)
saaks EÕK taotluse saabumisel jätta tähelepanuta avaliku huvi ja puudutatud isiku õigusi (nagu
kaebaja viitab ka ise HKMS § 249 lg 3). Et kohus saaks eelviidatud otsustuse teha, selleks on
kohtul uurimisprintsiibist tulenevalt võimalik andmeid koguda, et teha kindlaks, millised on
tähtsust omavad asjaolud, et EÕK taotlust rahuldada või rahuldamata jätta. Kohus ise neid
andmeid ei oma ega loo. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi
ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse
ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema
eesmärgipärane ja proportsionaalne.
Kaebaja sai ja pidi arvestama, et kohus, kolmas isik ja vastustaja ei saa lähtuda eeldusest, et
kaebus on esitatud läbi mõtlemata ja kergekäeliselt ning et sellest koheselt ka loobutakse. Seega
on mõistetav, et kolmas isik kasutas koheselt õigusnõustaja abi. Samuti tuli arvestada, et kohus
hakkab hindama justnimelt eelmärgitud asjaolusid, seega tuleb justnimelt neid asjaolusid
käsitleda. Kohus on juba ka märkinud kaebajale, et kui kaebusest loobutakse, ei ole isikut, kes
katkestatud tööde ja selle tagajärjel tekkinud kulutused korvaks. Seega peab ka kaebaja pool
siiski alati arvestama, et kolmas isik peab kandma tõenäoliselt kulutusi, kui ta asub vastama
ning samal ajal tuleb organiseerida töid objektil või kui need tuleb ootamatult katkestada.
Kohtul tuleb koguda piisavalt olulist teavet, et lahendada EÕK taotlust ilma kellegi õigusi
liigselt kahjustamata. Kolmas isik esitas andmed, mis kinnitavad, et talle oleksid tekkinud
märkimisväärsed kahjud. Kui kaebaja esitas lisamaterjali, siis võib aru saada, et kolmas isik ei
olnud nn ühispöördumisest ja selle lahendamisest teadlik ning kui kaebaja oli kõik materjalid
esitanud, ei ole etteheidetav, et ka nendega tutvuti. Kaebaja ei saanud eeldada, et kolmas isik
oma igapäevatöös omab neid spetsiifilisi teadmisi, mis on kohtumenetluse normidega seotud ja
seetõttu võivad tekkida kulutused, kui ta vajab õigusabi ning kui seda tuleb saada sedavõrd
kiirelt, nagu käesolevalt juhtus. Kõigil on igapäevatöö, mille ootamatu katkestamine võib
eeldatult tekitada kulutusi. Sj oli ja on nii vastustajal kui ka kolmandal isikul koheselt õigus
võtta seisukoht taotletava meetme proportsionaalsuse küsimuses, samuti kohtukaebuse
menetlemise võimalikkuse kohta, sest see mõjutab EÕK osutamise võimalikkust (kaebuse
perspektiivi küsimused; kaebeõiguse aluste olemasolu). Teisalt rõhutab kohus, et ehitusluba
saab vaidlustada üksnes oma subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil (HKMS § 44 lg 1).
Ehitusloa vaidlustamiseks ei ole ette nähtud nn populaarkaebuse esitamise võimalust nagu
näiteks planeeringute vaidlustamisel, millisel juhul on planeerimisseadusest tulenevalt lubatud
tugineda näiteks kaebuse esitamisel planeeringu peale selle seadusevastasusele ilma
subjektiivsete õiguste rikkumist ära näitamata. Ehitusseadus sellist erandit ei sätesta. Järelikult
saab ehitusloa tühistamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui see rikub kaebaja seadusest
tulenevaid subjektiivseid õigusi. Kohtule ei ole usutav, et erinevate spetsiifiliste
kohtukaebusega seotud (sj EÕK) küsimustes suudaks kolmas isik vajalikke andmeid ja
seisukohti ilma professionaalse õigusabita kohtule sedavõrd kiirelt esitada nagu antud juhul
kaebaja seda nõudis. Kohus saab esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada alles juhul,
kui on täidetud ja teada selle teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. Taotlus on lubatav
eelkõige siis, kui kohtule on esitatud HKMS §-s 250 sätestatud nõuete kohane taotlus ning
kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ja see on kohtu poolt kontrollitav ja kontrollitud.
Lisaks märgib kohus, et arvestades muutuvat kohtupraktikat ning olles sellega kursis, ei saanud
kohus kuidagi nö pimesi anda EÕK-d, kontrollimata asjaolusid. Kohus viitab siinkohal Tallinna
Ringkonnakohtu EÕK taotluses tehtud 25.06.16.a. lahendile haldusasjas nr 3-15-873, mil
sarnases olukorras on ringkonnakohus selgitanud, miks käesolev kohus oli eksinud EÕK
andmisel ja milles muuhulgas valla seisukohad on justnimelt samast vaimust kantud ning mis
käesolevale kohtule olid siiski üllatuslikud. Märgitud juhtumil oli seejuures justnimelt
vundamentide rajamisega alustatud, hoonete paigutusest naabrit ei olnud keegi informeerinud
ka siis, kui naaber oli seda eraldi uurinud, hoone küljetsi rajamine oleks kaebaja meelest ära
6(8)
hoidnud vahetult kinnistu piirile nö teisest hoonest müüritise tekkimise, varjutused teisele
kinnistule, kujade jälgimise, parkimisel heitgaaside levimise teise kinnistu piiril naabri
puhkealasse, jms. EÕK määruses on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud seaduse kohaldamist
ning ka märkinud, miks justnimelt kolmanda isiku huvid on olulised hindamise alla võtta ja
nendega arvestada. Loogiliselt on käesolev kohus tehtud lahendiga ja kaasaegse
kohtupraktikaga arvestanud ning asjaolusid käesolevalt äärmise täpsusega kontrollima asunud.
EÕK ekslik andmine või ka andmata jätmine mõjutab alati kellegi huvisid ega teeniks ka
kaebaja huve ja õigusi.
14. HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.
HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade
reeglite järgi nagu poolele. Menetluskulud mõistetakse välja menetlust lõpetavas määruses
(HKMS § 109 lg 1).
HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate
materjalide mahukust ja asja keerukust (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-
3-1-28-09, p 11, ning otsused kohtuasjades nr 3-3-1-29-12 (p 29) ja 3-3-1-35-13 (p 32)), samuti
menetluse kestust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-53-11, p 31).
Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku
kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas
nr 3-3-1-70-05, p 11, ning otsused kohtuasjades nr 3-3-1-12-07 (p 22), 3-3-1-7-09 (p 13) ja 3-
3-1-17-11 (p 18)). Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlus-
osalistele ettenähtav (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-35-13, p 32).
15. OÜ Immoman esitatud dokumentide kohaselt on menetluskulude suuruseks 1687,50 eurot,
millele lisandub käibemaks 337,50 eurot (kokku seega 2025 eurot). Taotluse kohaselt on
vandeadvokaat Indrek Veso õigusabiteenust osutanud järgnevalt: 12.04.2016: töö
kohtumaterjalidega ja kohtulahenditega ning seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse
taotluse osas (3 tundi); 13.04.2016: seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse taotlusele,
nõupidamine ning tõendite kogumine (4 tundi); 14.04.2016: seisukoha koostamine ning töö
tõenditega (5,5 tundi); 15.04.2016: seisukoha täiendamine ning kohtule saatmine (1 tund).
Kohus võtab siinjuures arvesse, et seisukoht oli esitatud ettevalmistava menetluse staadiumis
ning veel ei ole kohtule esitatud ulatuslikku materjali, ent nagu kohus juba märkis, siis ka
esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha andmine eeldab kaebuse perspektiivikuse hindamist
ning kaebusega seotud asjaoludega kurssi viimist, asjakohaste faktiväidete esitamist, ning
kohtumenetluse erisuste tundmist. Tähelepanuta ei saanud jääda kaebaja esitatud lisamaterjal
ning kaebaja täiendavad uued väited. Kohus ei vaja ilmselgelt vastuseid, mis oleksid
puudulikud või üldsõnalised ega aitaks kohut kiirelt vähemalt olulisemaid asjaolusid välja
selgitada, kui tegemist on kiireloomulise EÕK taotlusega ning ka kaebajale endale pole asjaolud
selgelt teada.
OÜ-le Immoman ei olnud kohus tõepoolest pannud kohustust esitada omapoolsed seisukohti
kõigile kaebuses toodud väidetele, kuid vältimatult on vastaja olnud seotud kaebuse
perspektiivikuse küsimuse kaudu põhjendama olulisi asjaolusid, sj esitama ja kontrollima
faktiväiteid. Võib ka nt väita, et esialgse õiguskaitse taotlusele oleks ehk saanud vähemalt
osaliselt vastata kolmas isik ja ilma õigusteadmisi omamata esitada asjakohaselt
dokumendid/lepingud tekkivate kulutuste kohta ja faktiliste asjaolude kirjeldused, mis on
seotud nt tehtavate töödega, juba tekkinud või kohe tekkivate kulutustega, ka olukorraga
objektil vms. Kaebaja ise ei ole aga kolmandale isikule ette heitnud konkreetsete kulutuste
tegemist, vaid ta leiab, et isikul ei ole üldse õigust kulutuste hüvitamist nõuda. Kaebaja on sj
märkinud, justkui oleks tegemist hoopis kohtuväliste kuludega. Kohus selle seisukohaga ei
nõustu ja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus lisab, et isegi juhul, kui nt esialgse
7(8)
õiguskaitse taotlus oleks esitatud vaidemenetluse ajal (mis ei ole kohtumenetlus), tuleks
arvestada, et õiguskaitse taotluse menetlus kasvaks üle kohtumenetluseks ja seetõttu on esialgse
õiguskaitse taotlusega seotud menetluskulude hüvitamine ikkagi lubatav. Seega ei saa antud
juhul kaalutleda olukorda nii, et on tekkinud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kolmas isik ei
vaidle kaebajaga üheski muus menetluses, kui käesolevas kohtumenetluses ja talle tekkisid
sellega seotult kulutused.
16. Kohus leiab, et kolmanda isiku „liialt leebe kohtlemine“ menetluskulude väljamõistmisel
ei tohi olla (eelkõige ehituse ning planeerimisega seotud vaidlustes) takistuseks kaebeõiguse
teostamisele. Kohus peab kolmanda isiku poolt taotletud menetluskulude suurust liialt suureks.
17. Hinnates asjaolusid kogumis, pidades silmas OÜ Immomani volitatud esindaja koostatud
vastust EÕK taotlusele, arvestades vaidluse keerukust ning läbitöötamist vajavate materjalide
hulka, peab kohus OÜ Immoman põhjendatud ja vajalikeks kuludeks 800 eurot, millele
lisandub käibemaks 160 eurot (kuna OÜ Immoman volitatud esindaja osutas õigusabiteenust
OÜ Advokaadibüroo Veso & Parnerid kaudu, mis on käibemaksukohustuslaste registri
andmetel käibemaksukohustuslane) ehk kokku 960 eurot.
Kohus leiab, et selles ulatuses on hüvitamise taotlus lubatav ning kohtule esitatud
menetluskulud on arvestades asja mahtu ning keerukust põhjendatud.
Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö sisu
on esindaja kulu kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega. Kohus leiab, et ilmselgelt oli
vajalik tutvuda kohtumaterjalidega, kaebaja on esitanud veel lisaks uusi seisukohti ning
õigustatud on kolmandal isikul esitada juba ka oma seisukoht kaebaja taotlusele, milles
palutakse kohtukulusid temale mitte hüvitada. Kaebaja ei esitanud pelgalt mitte üksnes
kaebusest loobumise taotlust, vaid lisas sinna taotluse ja selgitused kolmanda isiku kohtukulude
kohta. Kolmanda isiku esindaja ongi vastanud ja töö teostanud selles mahus, mis hõlmab
põhjendatult juba ka tema kulutuste hüvitamise küsimust. Kohtule ei nähtu, et üksi aruandes
nimetatud töö oleks üleliigne või mittevajalik ning et asjas esitatud kaebaja ka uute
seisukohtadega oleks saanud jätta tutvumata. Kohus ei saa aga nõustuda kokkuvõttes, et tööde
mahuks on hinnatud justnimelt 13,50 tundi. Töötundide arv ei ole mitte alati nn objektiivne
mõõdupuu. Kohus leiab, et töö tõenditega ja nende kogumisele märgitud aeg paisutab liigselt
tehtud tööde mahtu, mistõttu kohus vähendab hüvitamisele kuuluvat summat nende tööde
arvelt.
Kohus lisab, et uurides ka kohtupraktikat, on eelmärgitud suurusjärgus tekkivad kolmandate
isikute kulutused õigusabile üldjuhul vältimatud ja ettenähtuvad.
Käesoleva kohtu poolt juba viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-21-15 (Tallinna HK
haldusasi nr 3-14-52780) nähtub, et riigikohus pidas võimalikuks lugeda EÕK-ga seotud
põhjendatud kuludeks 1300 eurot. Kolmas isik oli selles asjas nõudnud aga menetluskulusid
summas 4349 eurot, mis olid ka reaalselt kantud ja ta kasutas õigusabi. Asja keerukusaste, sisu
ja probleemide ring olid suhteliselt sarnased.
18. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot,
tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest.
Kaebaja on kaebuselt riigilõivu tasunud 15 eurot. Kuivõrd kaebuselt tasutud riigilõiv on
väiksem HKMS § 104 lg 6 p-s 2 nimetatud summast, ei ole alust riigilõivu tagastamiseks.
Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja
põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja
8(8)
õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega
osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi
ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249
lg 3).
20. Käesoleval juhul loobus kaebaja kaebusest, mistõttu on ilmne, et kaebajal puudub esialgse
õiguskaitse vajadus.
Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
21. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2013 otsuse nr 3-3-
1-32-13 p-d 14 ja 15) tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p-
i 3 alusel tagastada.
Seega tagastab kohus, pärast määruse jõustumist, K. H.-L. poolt tasutud riigilõivu summas 15
eurot.
Karin Kalmiste
kohtunik