3-16-701/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-701

Haldusasi

K. H.-L. (H.-L.) kaebus Saue Vallavalitsuse 29.03.2016

korralduse nr 232 osaliseks tühistamiseks ning Saue

Vallavalitsuse kohustamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-16-701 menetlus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Pärast määruse jõustumist tagastada kaebaja poolt 10.04.2016 tasutud riigilõiv

summas 15 (viisteist) eurot.

4. Mõista kaebajalt OÜ Immoman kasuks välja menetluskulud 960 eurot (800 +

käibemaks 160 eurot).

5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-i 1 ja 4 peale (menetluse

lõpetamine, menetluskulude jagamine) võib esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna

Halduskohtu

kaudu

päeva

jooksul

määruse

kättesaamisest arvates.

Määruse resolutsiooni p-i 2 peale (esialgse õiguskaitse

taotluse

läbi

vaatamata

jätmine)

võib

esitada

määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.04.2016 saabus Tallinna Halduskohtule K. H.-L. kaebus Saue Vallavalitsuse

29.03.2016 korralduse nr 232 osaliseks tühistamiseks ning Saue Vallavalitsuse kohustamiseks.

2. Kaebusele on lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus Saue Vallavalitsuse 29.03.2016

korralduse nr 232 kehtivuse peatamiseks (osas, millega otsustati anda ehitusluba Kroonutooma

2(8)

kinnistu osas), 07.04.2016 ehitusloa nr 1612271/00134 kehtivuse peatamiseks ning

Kroonutooma kinnistul ehitustegevuse keelamiseks.

3. 11.04.2016 kohtunõudega küsis Tallinna Halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse osas

seisukohta nii Saue vallalt kui OÜ-lt Immoman.

4. 12.04.2016 esitas kaebaja kaebuse täiendamise taotluse, millele lisas juurde huvitatud ja

puudutatud isikute ühispöördumise Saue Vallavolikogule (tl 50).

Samal päeval esitas kaebaja avalduse, mille pealdiseks märkis „uutest olulistest asjaoludest

kohtu teavitamine“ ning milles muu hulgas palus vastaspoolele antud vastamise tähtaja

lühendamist.

5. 15.04.2016 esitasid vastuse nii Saue vald kui OÜ Immoman.

6. 15.04.2016 esitas kaebaja kaebusest loobumise avalduse. Vastusena Tallinna Halduskohtu

15.04.2016 kohtunõudele kinnitas kaebaja 18.04.2016, et ta on teadlik kaebusest loobumise

tagajärgedest.

7. Kohus andis vastustajale ja OÜ-le Immoman võimaluse esitada taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks ning menetluskulude nimekiri. 18.04.2016 esitas OÜ Immoman

menetluskulude nimekirja.

Saue vald kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kuludokumente ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Menetluse lõpetamine

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal

õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

9. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui § 152 lg 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

10. Kaebusest loobumise taotluse saabumise järgselt selgitas kohus kaebusest loobumise

tagajärgi, millele kaebaja esitas 18.04.2016 a vastuse (tl 106 – 107) ja kinnitas, et ta on teadlik

kaebusest loobumise tagajärgedest.

Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest

keeldumise. HKMS § 155 lg-st 6 ja § 43 lg 1 p-st 2 tulenevalt puudub kaebajal menetluse

lõpetamise korral õigus pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse.

Seega võtab kohus vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-16-701 menetluse.

11. Kuivõrd OÜ Immoman on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning kulude

nimekirja, tuleb esmalt võtta seisukoht selles, kas OÜ Immoman menetluskulude

väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud.

Kaebaja on seisukohal, et enne kaebuse menetlusse võtmist ei saa menetlusosalistele tekkida

muid menetluskulusid, kui kaebaja poolt ette tasutud menetluskulud (antud juhul riigilõiv).

Kaebaja järeldab, et kuivõrd OÜ-d Immoman ei ole määrusega kolmanda isikuna menetlusse

kaasatud, ei ole OÜ Immoman näol tegemist menetlusosalisega, kelle kasuks saaks kaebajalt

menetluskulusid välja mõista.

12. Kohus leiab, et praegune olukord on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2015

määruses nr 3-3-1-21-15 kirjeldatud olukorraga. Asjaolude kogumist nähtuvalt – OÜ Immoman

3(8)

õigusi ja kohustusi vahetult puudutava esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine, selle taotluse

lahendamine ettevalmistavas menetluses, OÜ-le Immoman seisukoha esitamiseks kohtunõude

saatmine – saab ka käesoleval juhul järeldada, et kohus on „vaikivalt kaasanud“ OÜ Immoman

kolmanda isikuna. Kohus leiab, et sarnaselt ka praegusel juhul ei saa kaasamise määruse

puudumine olla kolmanda isiku menetluskulude üle otsustamisel määrava tähendusega (vrd

viidatud Riigikohtu määruse p 13). Nimetatud asjaolusid silmas pidades ning Riigikohtu

15.10.2015 määrust nr 3-3-1-21-15 arvestades tuleb OÜ Immoman lugeda käesolevas asjas

menetlusosaliseks. Sellest tulenevalt oli OÜ-l Immoman õigus esitada halduskohtule taotlus

menetluskulude väljamõistmiseks ja kuludokumendid.

13. Kohus selgitab, et kaebaja on viidanud oma 18.04.2016 vastuses kohtunõudele, et

menetluskulude ja kaebusest loobumise avalduse teatamisest ning vastustaja arvamuse

küsimise osas on tal oma seisukoht ja viitab kohtupraktikale. Kohus leiab, et viidatud

kohtulahendid ei ole praegusel juhul asjakohased.

Ka analoogia kohaldamine vastustaja menetluskuludega ei viiks õige lõpptulemuseni, kuna

isegi kulude olemasolul ei ole vaidlustes, mis seonduvad vastustaja igapäevase tegevusega,

menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks üldjuhul põhjendatud. Vastustaja peab

reeglina suutma ise oma seisukohti põhjendada ning vaid üksikutel erandlikel juhtudel on välise

õigusabi kasutamine põhjendatud.

Kaebuse esitaja on loobumisavalduse esitanud pärast seda, kui vastustajale ja kolmandale

isikule määratud vastamise tähtaeg möödus, mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik varasemalt

määratud vastajatele antud tähtaega enam kuidagi muuta. Kohus on püüdnud reageerida

kaebaja kõigile taotlustele (sj kiirendamistaotlusele) sedavõrd operatiivselt, kui see on

objektiivselt võimalik. Kaebaja on lisanud veel ka uusi andmeid ning täiendanud juba esitatud

kaebust. Kaebajal oli kohtu seisukohalt igati võimalik prognoosida, et kohus asub määrust

koostama, mitte ei jäta seda tegemata, sj et tööpäeva lõpuks see ka välja saadetakse, arvestades

kaebaja poolt esitatud kiirendamistaotlust. Ka pidi kaebajale olema teada juba 12.04.16.a.

seisuga, et kohus andis vastustajale aja vastamiseks, vastupidiselt poleks kaebaja esitanud

kiirendamistaotlust. Kuna kaebajale oli teada kohtunõue Saue vallale, pidi olema talle nähtav,

et vastamise aeg on antud ka OÜ Immoman ning viimane asub enda õigusi kaitsma.

Väidetavatest uutest asjaoludest oli aga kaebaja teadlik juba 11.04.2016 seisuga, millest ta andis

teada 12.04.16 kell 21:50:41. Seega oli kaebajal igati võimalik vältida vastamise kohustuse

täitmisele asumist ja seotult EÕK-ga vähemalt osaliselt vältida kolmanda isiku poolt kulutuste

tegemist, kui ta oleks mõelnud ümber varem ning teatanud, et loobub kaebusest.

Asjaolu, et ehitusloaga kavandatud tegevus erineb kaebaja väitel detailplaneeringuga

kavandatud tegevusest, oli nähtuvalt kaebaja esitatud täpsustatud andmetest teada aga tunduvalt

varem, mistõttu ei saanud kaebajale tulla üllatusena, et ehitusluba siiski asutakse realiseerima.

Kui kaebaja pöördub kohtusse nö viimasel minutil, siis ei pruugi kohus jõuda kolmandat isikut

määrusega menetlusse kaasata. Ilmselgelt on kolmas isik asjast puudutatud isik, kelle olulised

huvid ja õigused saavad koheselt puudutatud siis, kui kohus osutab EÕK-d. Ka jääb kohtule

arusaamatuks, kas ja miks kaebaja heidab ette kohtule, et kohus asub asjaolusid kontrollima

ning ei osuta EÕK-d nn pimesi. Kui kohus osutaks EÕK-d igal pöördumise juhul asjaolusid

kontrollimata, võiksid sellega kaasneda kahjulikud tagajärjed isikutele, kelle huvid ja õigused

peavad samuti olema seaduse kohaselt kaitstud ning kellele kahju ei korvata.

Käesolevas kohtuasjas tuli vaieldamatult otsustada juba kaebuse saabumisest ja EÕK taotlusest

kolmanda isiku, kui asjassepuutuva isiku õiguste ja kohustuste üle. Kolmandal isikul on

menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui halduskohtumenetluse seadustik ei

sätesta teisiti. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta teisiti ega kitsenda kolmanda isiku

õigusi. Kuivõrd halduskohus oli eelnevalt küsinud seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse

4(8)

kohta, võis OÜ Immoman eeldada, et ta on selles haldusasjas menetlusosaline ka siis, kui

kaebuse saabumine ja EÕK taotluse esitamine ning lisaks ka kiirendamistaotlus ei võimalda

kohtul koheselt menetlusse võtmise määrust koostada. Kohus loodab, et kaebaja sihilikult ja

pahatahtlusest pole püüdnud panna kohut ja teisi menetlusosalisi väljapääsmatusse olukorda;

on ilmne, et kõik keskendusid esmatähtsale küsimusele (EÕK põhjendatus) ning seetõttu jäi

menetlusse võtmise määrus välja andmata. Siiski tuleb märkida, et isegi kui kohus oleks võtnud

määrusega asja menetlusse, oleks tulemus seesama, st et kolmas isik omas õigust esitada oma

seisukoht, sj ka kaebuse menetlusse võtmise lubatavuse kohta ning kulutused oleksid olnud

vältimatud. Kolmas isik ongi võimalikult kiirelt ja säästvalt esitanud kõik seisukohad, mis

asjakohaselt oli võimalik.

Kohus ei saa ise anda sj vastuseid küsimustele, millele saab anda vastused üksnes kolmas isik.

Ka ei saaks vastustaja kohtule teatada, missugused kulutused tekivad arendajal, kui osutada

EÕK-d viivituseta ning ehitamisega alustatakse. Vastuolus HKMS § 153 lg-s 2 sätestatuga ei

saa kohus jätta teatamata ka kaebusest loobumise avalduse esitamisest. Kohus siinkohal

meenutab kaebajale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul hinnata mh

kaebuse eduväljavaateid. Kaebuse perspektiivide hindamisega seonduvalt tuleb esmalt kindlaks

teha, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub

(Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 9). Kaebaja ei olnud

kaebuse esitamisel ka ise veel teadlik kõigist faktilistest asjaoludest, seega polnud kohtul

võimalik kaebuse andmetele toetuda ja kaebaja kahtluste alusel asus kohus andmeid koguma

(sj ka nt ehitusloa taotluse esitamise andmed).

EÕK taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid saab kohus koguda ennekõike kasutades teiste

menetlusosaliste teadmisi/tõendeid. Sj esineb sageli olukordi, mil kaebajad on ise jätnud mõne

olulise asjaolu tähelepanuta ning justnimelt teiste isikute vastuste kaudu saab kohus objektiivse

teabe.

EÕK taotluse lahendamisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku huvi, st kas huvi

ehitis püstitada on kaalukas ning omandiõiguse alusel õiguslikult kaitstav. On selge, et esialgse

õiguskaitse kohaldamisel on oht, et ehitusluba ei realiseeru (vähemalt pikka aega). Kohtule ei

saa olla ilmselged (ilma kolmanda isikuta) olulised andmed, sj kas tema on kandnud kulusid

ning missugused tagajärjed saabuvad, kui objektil tööd kolmandale isikule ette teatamata ja

üllatuslikult viivituseta katkestada. Kõiki töid ei olegi võimalik kohe katkestada, võib tekkida

ohuolukord ning ka need küsimused tuleb EÕK käigus kohtul lahendada. Neid andmeid saab

aga kohtule esitada vaid kolmas isik, et kohus saaks seejärel ohud maandada. Vastustaja ei saa

kaebuse esitamise hetke seisuga olla nende küsimustega kursis, neid teab reeglina vaid kolmas

isik. Seega ei piisa vaid vastustaja kaasamisest, nii nagu ekslikult arvab kaebaja. Kaebuse

esitajalt ei saa aga kohus nõuda, et viimane oleks kursis hetkeolukorra töödega ja oskaks tööde

seiskamisest tekkivate kaasnevate ohtudega arvestada ja neid adekvaatselt hinnata. Kaebusest

ei selgunud muuhulgas ka täpsemalt tööde tegemise seis ja vahetu olukord objektil, millele

kohus

juba

on

kaebaja

tähelepanu

koheselt

juhtinud

(oma

vastuses

kaebajale

kiirendamistaotluse saamisel). Kohtuvaidluse pikkust arvestades ei pruugi kolmas isik olla

enam ka majanduslikult võimeline arendust lõpuni viima.

EÕK osutamisel tuleb kõiki neid asjaolusid kaaluda ja andmeid koguda ja käesolevalt kohus

seda ka tegi, vaatamata sellele, et EÕK taotluse lahendamise määrust ei saanud kohus

väljastada, kuna kaebaja ootamatult siiski muutis oma meelt. Kohus ei ole jätnud tegemata

ühtegi seaduses ettenähtud toimingut ega teinud asjakohatuid toiminguid.

Kuigi kaebaja viitab, et HKMS § 4 lg 4 kohaselt on kohtul kohustus tuvastada haldusasja raames

iseseisvalt ja lõplikult selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, ei tähenda see, et kohus

5(8)

saaks EÕK taotluse saabumisel jätta tähelepanuta avaliku huvi ja puudutatud isiku õigusi (nagu

kaebaja viitab ka ise HKMS § 249 lg 3). Et kohus saaks eelviidatud otsustuse teha, selleks on

kohtul uurimisprintsiibist tulenevalt võimalik andmeid koguda, et teha kindlaks, millised on

tähtsust omavad asjaolud, et EÕK taotlust rahuldada või rahuldamata jätta. Kohus ise neid

andmeid ei oma ega loo. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi

ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema

eesmärgipärane ja proportsionaalne.

Kaebaja sai ja pidi arvestama, et kohus, kolmas isik ja vastustaja ei saa lähtuda eeldusest, et

kaebus on esitatud läbi mõtlemata ja kergekäeliselt ning et sellest koheselt ka loobutakse. Seega

on mõistetav, et kolmas isik kasutas koheselt õigusnõustaja abi. Samuti tuli arvestada, et kohus

hakkab hindama justnimelt eelmärgitud asjaolusid, seega tuleb justnimelt neid asjaolusid

käsitleda. Kohus on juba ka märkinud kaebajale, et kui kaebusest loobutakse, ei ole isikut, kes

katkestatud tööde ja selle tagajärjel tekkinud kulutused korvaks. Seega peab ka kaebaja pool

siiski alati arvestama, et kolmas isik peab kandma tõenäoliselt kulutusi, kui ta asub vastama

ning samal ajal tuleb organiseerida töid objektil või kui need tuleb ootamatult katkestada.

Kohtul tuleb koguda piisavalt olulist teavet, et lahendada EÕK taotlust ilma kellegi õigusi

liigselt kahjustamata. Kolmas isik esitas andmed, mis kinnitavad, et talle oleksid tekkinud

märkimisväärsed kahjud. Kui kaebaja esitas lisamaterjali, siis võib aru saada, et kolmas isik ei

olnud nn ühispöördumisest ja selle lahendamisest teadlik ning kui kaebaja oli kõik materjalid

esitanud, ei ole etteheidetav, et ka nendega tutvuti. Kaebaja ei saanud eeldada, et kolmas isik

oma igapäevatöös omab neid spetsiifilisi teadmisi, mis on kohtumenetluse normidega seotud ja

seetõttu võivad tekkida kulutused, kui ta vajab õigusabi ning kui seda tuleb saada sedavõrd

kiirelt, nagu käesolevalt juhtus. Kõigil on igapäevatöö, mille ootamatu katkestamine võib

eeldatult tekitada kulutusi. Sj oli ja on nii vastustajal kui ka kolmandal isikul koheselt õigus

võtta seisukoht taotletava meetme proportsionaalsuse küsimuses, samuti kohtukaebuse

menetlemise võimalikkuse kohta, sest see mõjutab EÕK osutamise võimalikkust (kaebuse

perspektiivi küsimused; kaebeõiguse aluste olemasolu). Teisalt rõhutab kohus, et ehitusluba

saab vaidlustada üksnes oma subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil (HKMS § 44 lg 1).

Ehitusloa vaidlustamiseks ei ole ette nähtud nn populaarkaebuse esitamise võimalust nagu

näiteks planeeringute vaidlustamisel, millisel juhul on planeerimisseadusest tulenevalt lubatud

tugineda näiteks kaebuse esitamisel planeeringu peale selle seadusevastasusele ilma

subjektiivsete õiguste rikkumist ära näitamata. Ehitusseadus sellist erandit ei sätesta. Järelikult

saab ehitusloa tühistamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui see rikub kaebaja seadusest

tulenevaid subjektiivseid õigusi. Kohtule ei ole usutav, et erinevate spetsiifiliste

kohtukaebusega seotud (sj EÕK) küsimustes suudaks kolmas isik vajalikke andmeid ja

seisukohti ilma professionaalse õigusabita kohtule sedavõrd kiirelt esitada nagu antud juhul

kaebaja seda nõudis. Kohus saab esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada alles juhul,

kui on täidetud ja teada selle teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. Taotlus on lubatav

eelkõige siis, kui kohtule on esitatud HKMS §-s 250 sätestatud nõuete kohane taotlus ning

kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ja see on kohtu poolt kontrollitav ja kontrollitud.

Lisaks märgib kohus, et arvestades muutuvat kohtupraktikat ning olles sellega kursis, ei saanud

kohus kuidagi nö pimesi anda EÕK-d, kontrollimata asjaolusid. Kohus viitab siinkohal Tallinna

Ringkonnakohtu EÕK taotluses tehtud 25.06.16.a. lahendile haldusasjas nr 3-15-873, mil

sarnases olukorras on ringkonnakohus selgitanud, miks käesolev kohus oli eksinud EÕK

andmisel ja milles muuhulgas valla seisukohad on justnimelt samast vaimust kantud ning mis

käesolevale kohtule olid siiski üllatuslikud. Märgitud juhtumil oli seejuures justnimelt

vundamentide rajamisega alustatud, hoonete paigutusest naabrit ei olnud keegi informeerinud

ka siis, kui naaber oli seda eraldi uurinud, hoone küljetsi rajamine oleks kaebaja meelest ära

6(8)

hoidnud vahetult kinnistu piirile nö teisest hoonest müüritise tekkimise, varjutused teisele

kinnistule, kujade jälgimise, parkimisel heitgaaside levimise teise kinnistu piiril naabri

puhkealasse, jms. EÕK määruses on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud seaduse kohaldamist

ning ka märkinud, miks justnimelt kolmanda isiku huvid on olulised hindamise alla võtta ja

nendega arvestada. Loogiliselt on käesolev kohus tehtud lahendiga ja kaasaegse

kohtupraktikaga arvestanud ning asjaolusid käesolevalt äärmise täpsusega kontrollima asunud.

EÕK ekslik andmine või ka andmata jätmine mõjutab alati kellegi huvisid ega teeniks ka

kaebaja huve ja õigusi.

14. HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Menetluskulud mõistetakse välja menetlust lõpetavas määruses

(HKMS § 109 lg 1).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-

3-1-28-09, p 11, ning otsused kohtuasjades nr 3-3-1-29-12 (p 29) ja 3-3-1-35-13 (p 32)), samuti

menetluse kestust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-53-11, p 31).

Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku

kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas

nr 3-3-1-70-05, p 11, ning otsused kohtuasjades nr 3-3-1-12-07 (p 22), 3-3-1-7-09 (p 13) ja 3-

3-1-17-11 (p 18)). Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlus-

osalistele ettenähtav (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-35-13, p 32).

15. OÜ Immoman esitatud dokumentide kohaselt on menetluskulude suuruseks 1687,50 eurot,

millele lisandub käibemaks 337,50 eurot (kokku seega 2025 eurot). Taotluse kohaselt on

vandeadvokaat Indrek Veso õigusabiteenust osutanud järgnevalt: 12.04.2016: töö

kohtumaterjalidega ja kohtulahenditega ning seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse

taotluse osas (3 tundi); 13.04.2016: seisukoha koostamine esialgse õiguskaitse taotlusele,

nõupidamine ning tõendite kogumine (4 tundi); 14.04.2016: seisukoha koostamine ning töö

tõenditega (5,5 tundi); 15.04.2016: seisukoha täiendamine ning kohtule saatmine (1 tund).

Kohus võtab siinjuures arvesse, et seisukoht oli esitatud ettevalmistava menetluse staadiumis

ning veel ei ole kohtule esitatud ulatuslikku materjali, ent nagu kohus juba märkis, siis ka

esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha andmine eeldab kaebuse perspektiivikuse hindamist

ning kaebusega seotud asjaoludega kurssi viimist, asjakohaste faktiväidete esitamist, ning

kohtumenetluse erisuste tundmist. Tähelepanuta ei saanud jääda kaebaja esitatud lisamaterjal

ning kaebaja täiendavad uued väited. Kohus ei vaja ilmselgelt vastuseid, mis oleksid

puudulikud või üldsõnalised ega aitaks kohut kiirelt vähemalt olulisemaid asjaolusid välja

selgitada, kui tegemist on kiireloomulise EÕK taotlusega ning ka kaebajale endale pole asjaolud

selgelt teada.

OÜ-le Immoman ei olnud kohus tõepoolest pannud kohustust esitada omapoolsed seisukohti

kõigile kaebuses toodud väidetele, kuid vältimatult on vastaja olnud seotud kaebuse

perspektiivikuse küsimuse kaudu põhjendama olulisi asjaolusid, sj esitama ja kontrollima

faktiväiteid. Võib ka nt väita, et esialgse õiguskaitse taotlusele oleks ehk saanud vähemalt

osaliselt vastata kolmas isik ja ilma õigusteadmisi omamata esitada asjakohaselt

dokumendid/lepingud tekkivate kulutuste kohta ja faktiliste asjaolude kirjeldused, mis on

seotud nt tehtavate töödega, juba tekkinud või kohe tekkivate kulutustega, ka olukorraga

objektil vms. Kaebaja ise ei ole aga kolmandale isikule ette heitnud konkreetsete kulutuste

tegemist, vaid ta leiab, et isikul ei ole üldse õigust kulutuste hüvitamist nõuda. Kaebaja on sj

märkinud, justkui oleks tegemist hoopis kohtuväliste kuludega. Kohus selle seisukohaga ei

nõustu ja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus lisab, et isegi juhul, kui nt esialgse

7(8)

õiguskaitse taotlus oleks esitatud vaidemenetluse ajal (mis ei ole kohtumenetlus), tuleks

arvestada, et õiguskaitse taotluse menetlus kasvaks üle kohtumenetluseks ja seetõttu on esialgse

õiguskaitse taotlusega seotud menetluskulude hüvitamine ikkagi lubatav. Seega ei saa antud

juhul kaalutleda olukorda nii, et on tekkinud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kolmas isik ei

vaidle kaebajaga üheski muus menetluses, kui käesolevas kohtumenetluses ja talle tekkisid

sellega seotult kulutused.

16. Kohus leiab, et kolmanda isiku „liialt leebe kohtlemine“ menetluskulude väljamõistmisel

ei tohi olla (eelkõige ehituse ning planeerimisega seotud vaidlustes) takistuseks kaebeõiguse

teostamisele. Kohus peab kolmanda isiku poolt taotletud menetluskulude suurust liialt suureks.

17. Hinnates asjaolusid kogumis, pidades silmas OÜ Immomani volitatud esindaja koostatud

vastust EÕK taotlusele, arvestades vaidluse keerukust ning läbitöötamist vajavate materjalide

hulka, peab kohus OÜ Immoman põhjendatud ja vajalikeks kuludeks 800 eurot, millele

lisandub käibemaks 160 eurot (kuna OÜ Immoman volitatud esindaja osutas õigusabiteenust

OÜ Advokaadibüroo Veso & Parnerid kaudu, mis on käibemaksukohustuslaste registri

andmetel käibemaksukohustuslane) ehk kokku 960 eurot.

Kohus leiab, et selles ulatuses on hüvitamise taotlus lubatav ning kohtule esitatud

menetluskulud on arvestades asja mahtu ning keerukust põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö sisu

on esindaja kulu kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega. Kohus leiab, et ilmselgelt oli

vajalik tutvuda kohtumaterjalidega, kaebaja on esitanud veel lisaks uusi seisukohti ning

õigustatud on kolmandal isikul esitada juba ka oma seisukoht kaebaja taotlusele, milles

palutakse kohtukulusid temale mitte hüvitada. Kaebaja ei esitanud pelgalt mitte üksnes

kaebusest loobumise taotlust, vaid lisas sinna taotluse ja selgitused kolmanda isiku kohtukulude

kohta. Kolmanda isiku esindaja ongi vastanud ja töö teostanud selles mahus, mis hõlmab

põhjendatult juba ka tema kulutuste hüvitamise küsimust. Kohtule ei nähtu, et üksi aruandes

nimetatud töö oleks üleliigne või mittevajalik ning et asjas esitatud kaebaja ka uute

seisukohtadega oleks saanud jätta tutvumata. Kohus ei saa aga nõustuda kokkuvõttes, et tööde

mahuks on hinnatud justnimelt 13,50 tundi. Töötundide arv ei ole mitte alati nn objektiivne

mõõdupuu. Kohus leiab, et töö tõenditega ja nende kogumisele märgitud aeg paisutab liigselt

tehtud tööde mahtu, mistõttu kohus vähendab hüvitamisele kuuluvat summat nende tööde

arvelt.

Kohus lisab, et uurides ka kohtupraktikat, on eelmärgitud suurusjärgus tekkivad kolmandate

isikute kulutused õigusabile üldjuhul vältimatud ja ettenähtuvad.

Käesoleva kohtu poolt juba viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-21-15 (Tallinna HK

haldusasi nr 3-14-52780) nähtub, et riigikohus pidas võimalikuks lugeda EÕK-ga seotud

põhjendatud kuludeks 1300 eurot. Kolmas isik oli selles asjas nõudnud aga menetluskulusid

summas 4349 eurot, mis olid ka reaalselt kantud ja ta kasutas õigusabi. Asja keerukusaste, sisu

ja probleemide ring olid suhteliselt sarnased.

18. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot,

tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest.

Kaebaja on kaebuselt riigilõivu tasunud 15 eurot. Kuivõrd kaebuselt tasutud riigilõiv on

väiksem HKMS § 104 lg 6 p-s 2 nimetatud summast, ei ole alust riigilõivu tagastamiseks.

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

8(8)

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249

lg 3).

20. Käesoleval juhul loobus kaebaja kaebusest, mistõttu on ilmne, et kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus.

Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

21. Tulenevalt Riigikohtu praktikast (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2013 otsuse nr 3-3-

1-32-13 p-d 14 ja 15) tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p-

i 3 alusel tagastada.

Seega tagastab kohus, pärast määruse jõustumist, K. H.-L. poolt tasutud riigilõivu summas 15

eurot.

Karin Kalmiste

kohtunik