3-15-1560/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-15-1560 Haldusasi Xxx kaebus Viru Vangla tekitatud tervisekahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja Xxx Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Olga Hodakovskaja Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Xxx kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. mail 2016. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav Xxx esitas 29. märtsil 2015. a Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 2000 euro ulatuses (Viru Vangla registreeris taotluse 30. märtsil 2015 numbriga 6-16/38-1, tl 13). Kaebaja selgitas, et 2. veebruaril 2015. a kella 13.00 paiku saadeti teda koos teiste kinnipeetavatega õues asuvale spordiplatsile sportima. Umbes kella 13.15 paiku kukkus kaebaja libeduse tõttu spordiplatsil, mille tagajärjel murdis ta pöidlaluu.

3-15-1560 2(5) 2. Viru Vangla jättis 26. mai 2015. a otsusega nr 6-16/38-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 11). Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Viru Vangla ei ole hoolsuskohustust rikkunud ja seeläbi õigusvastaselt käitunud ning kinnipeetavale kahju tekitanud.

2) Vangla tegi igapäevaselt spordiväljakul libeduse tõrjet.

3) Vähem oluline ei ole vangla hoolsuskohustuse täitmise kõrval kinnipeetava enda käitumine. Ei saa välistada, et kinnipeetav võis ise olla hooletu ja selle tulemusel kukkuda.

3. Kaebaja esitas 14. juunil 2015. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus vanglal hüvitada tervisele tekitatud kahju summas 2000 eurot (tl 2). Kaebaja esitas 14. detsembril 2015 kohtule täiendavad seisukohad (tl-d 42-43).

4. Tartu Halduskohus jättis 30. oktoobri 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ning sama määruse resolutsiooni p-ga 2 võttis kohus kaebuse menetlusse (tl-d 21-22).

5. Vastustaja palus 23. novembri 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl 28).

6. Tartu Halduskohus uuendas 7. märtsi 2016. a määrusega haldusasja menetluse ja kohustas menetlusosalisi kohtu küsimustele vastama (tl-d 46-47). Viru Vangla esitas kohtule vastused 15. märtsil 2016 (tl 52). Kaebaja vastas 13. märtsil 2016 (tl 56).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist, väites järgmist.

1) Kaebaja kahekordse luumurru põhjustajaks on Viru Vangla ja seda raske hooletuse vormis.

2) Vangla pidi 2. veebruaril 2015 võimaldama kinnipeetavatele spordisaali kasutamist. Vangla otsustas kinnipeetavad saata õues asuvale spordiväljakule, mis oli jääkattega. Vangla andis ainsaks ajaveetmise vahendiks kaasa jalgpalli. Vangla oleks pidanud seisma selle eest, et mänguväljak vastaks mängimiseks vajalikele tingimustele. Selline kohustus tuleneb vanglale kui territooriumi haldajale.

3) Asjaolu, et keegi teine kinnipeetavatest ei esitanud kaebust, et tähenda, et selliseid õnnetusi juhtunud ei oleks. 23. novembril 2015 pidi K-4 sektoris toimuma graafikujärgne spordiväljaku külastamine, mis jäeti kinnipeetava kukkumise tõttu ära.

8. Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Vastustaja märgib, et jääb 26. mai 2015. a otsuses nr 6-16/38-2 väljendatud seisukohtade juurde, paludes kohtul nendega arvestada. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited.

1) Viru Vangla kodukorra p 18.1.5 kohaselt osaleb kinnipeetav sporditegevuses omal vastutusel. Vangla ei vastuta tervisekahjustuse ees, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest.

3-15-1560 3(5) 2) Viru Vangla väliväljaku kasutamise graafiku kohaselt liivatati väliväljakut talvel iga päev ajavahemikul kell 08.00 – 10.00. Järelevalveosakonna peaspetsialisti 25. mai 2015. a õiendi kohaselt pandi libedatele, jääga kaetud aladele, ka peent killustikku ning paksemalt kinni tallatud kohtadele lisati liiva. Vangla on hoolsuskohustuse täitnud, tehes igapäevaselt spordiväljakul libeduse tõrjet.

3) Kaebaja käis 2. veebruaril 2015 arsti vastuvõtul, kuid ei väitnud siis, et kukkus libeduse tõttu, ütles vaid, et kukkus sportimisel. Vähem tähtsust ei oma ka asjaolu, et teistelt kinnipeetavatelt ei ole laekunud samasisulisi kaebusi. Ei ole eluliselt usutav, et olulise libedusega juhtub õnnetus ühe kinnipeetavaga, kui väljakul sportis ligikaudu kümme kinnipeetavat. Talvised ilmastikuolud ongi erinevad teistel aastaaegadel olevatest oludest ja sellest peaks kinnipeetav teadlik olema. Talvel õues sportides peab kinnipeetav ka ise piisavalt hoolikas olema. Kinnipeetav võis olla ise hooletu ja selle tulemusel kukkuda.

9. Kaebaja on vastuseks halduskohtu küsimustele selgitanud järgmist.

Kaebaja taotleb ainult tervisekahju hüvitamist summas 2000 eurot (2 murdu = 2000 eurot). Kaebaja peab analoogseks kaasuseks asja nr 2-15-4219. Kaebaja palub kohtul menetleda vaid kaebajaga juhtunud õnnetust ja selle tagajärjel tekkinud kehavigastust.

10. Vastustaja selgitas täiendavas vastuses, et vaidlusalusel perioodil oli kinnipeetava inspektor-kontaktisikuks K. Puss, kes kinnitab 14. märtsil 2016 esitatud õiendis, et vaatamata vigastusele soovis kaebaja vaidlusalusel perioodil pesumajas abitöölisena töötada (tl 53). Viru Vangla 6. juuni 2014. a käskkirjaga nr 6-2/773-T lubati kaebaja tööle AS Eesti Vanglatööstus tootmishoone Viru Vangla territooriumil asuvasse pesumajja alates 9. juunist 2014 (tl 54). Selle käskkirja alusel tegi kaebaja tööd ka perioodil, mil tema pöidlaluu oli murtud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Kohtu menetluses on kaebaja mittevaralise kahju hüvitise nõue Viru Vangla vastu. Kaebaja taotleb Viru Vanglalt tervise kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvitamist 2000 euro ulatuses. Praeguseks menetlusetapiks on selge, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist üksnes tervise kahjustamisega seoses.

12. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

13. Vaidlust pole selles, et kaebaja murdis 2. veebruaril 2015 pöidlaluu. Kaebaja tervisekaardi 2. veebruari 2015. a anamneesist nähtub, et „Rö-pildil tuvastatud pöidla I ja II lüli vaheline killuline murd dislokatsioonita. Kp. sõnadel kukkus õues sportides. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastanud. Esmaabiks paigutatud kipslongett kuni 02.03.2015.“ (tl 55, RVL 60). „Rö-grammid parema käe I sõrmest: I distaalse sõrmelüli põhimiku nurga murd fragmentide mitteolulise nihega; lisaks esineb I MK pähiku juures oleva seesamluu murd fragmentide niheta.“ (tl 55, RVL 61). Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja vastustab kaebajale tervisekahju tekkimise eest. Kaebaja on seisukohal, et tema kahekordse luumurru põhjustajaks oli Viru Vangla, kuna vangla spordiväljak ei vastanud nõuetele. Vastustaja leiab, et ei vastuta tervisekahjustuse eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest.

14. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

3-15-1560 4(5) hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise eelduseks on nimetatud sättest tulenevalt avaliku võimu kandja õigusvastane tegu, isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 9 lg 1 kohaselt kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui see on põhjustatud selles sättes kirjeldatud õiguse rikkumisega – väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks on RVastS § 9 lg 1 kohaselt avaliku võimu kandja süü. Praeguses asjas on kaebaja väitnud talle kahju tekitamist tervise kahjustamisega.

15. Vastustaja (Viru Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).

16. Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kahju tekkis avaliku võimu kandja õigusvastase teo tagajärjel. Viru Vangla JVO peaspetsialist H. Tark on 25. mai 2015. a õiendis selgitanud, et „Kinnipeetavatele võimaldati talvel kasutada välispordiväljakut korvpalli mängimiseks ning trenni tegemiseks. Finantsja majandusosakonnaga oli kokkulepe, et iga päev ajavahemikul 9.00-10.00 teeb järelevalveosakond värava lahti ja traktorist käib seal väljakut liivatamas. Libedatele jääga kaetud aladele sai pandud ka peent kildu, paksema kinni tallatud kohtadele lisati liiva, kuna killu lisamisest ei oleks seal abi olnud, see vajuks lihtsalt lume sisse.“ (tl 10). Seega saab järeldada, et välispordiväljakut liivatati 2015. a veebruarikuus regulaarselt. Seda kinnitab ka Viru Vangla väliväljaku kasutamise graafik, millest nähtub, et hommikune aeg 8.00-10.00 oli broneeritud hoolduseks (tl 8). Kaebaja küll märgib, et spordiplatsil oli libe ja see oli jääkattega, aga ei väida samas, et libedusetõrjet üldse ei tehtud. Vastupidi, kaebaja on vanglale esitatud taotluses selgitanud, et mänguväljak oli kaetud ühtlase jääkattega, millel ei olnud ka kuigipalju killustikku vms kattematerjali (tl 13). Kohus nõustub vastustajaga, kes on kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses leidnud, et isegi parimal viisil teostatud libedusetõrje ei saa täielikult välistada, et mõni koht libedaks ei jää.

17. Kaebaja viitab tsiviilasjale nr 2-15-4219, milles esitatud kohtu põhjendusi peab ta asjakohaseks ka praeguses asjas. Viidatud asjas on Tartu Maakohus 14. detsembril 2015 teinud otsuse, milles mõistis Tartu linnalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise. Hagejal tekkis tervisekahju jää ja lumega seotud kukkumise tagajärjel, kui ta käis prügi viimas. Kohtu hinnangul on tegu sootuks teistsuguse olukorraga kui praeguses asjas. Nimelt on praeguses asjas kaebaja kukkunud spordiväljakul jalgpalli mängides, mitte rahulikult kõndides. Kaebaja märgib ka ise, et „jalgpall on oma põhiolemuselt selline kuhu on vigastused sisse kirjutatud“ (tl 2p). Talvel õues sportides peab kinnipeetav ka ise piisavalt hoolikas olema ja valima sellise sportimisviisi, mis ei tooks kaasa vigastusi. Välistada ei saa, et kinnipeetav võis olla ise hooletu ja selle tulemusel kukkuda. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 18.1.5 kohaselt osaleb kinnipeetav sporditegevuses omal vastutusel. Vangla ei vastuta tervisekahjustuste eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest. Kodukorra seletuskirja p 18.1.5 täpsustab, et kinnipeetav ei tohi sportides tekitada olukorda, kus satuks ohtu tema enda või teiste elu või tervis. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla ei vastuta tervisekahjustuste eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest. Erinevusi viidatud tsiviilasjast on kohtu hinnangul veelgi. Näiteks tuvastati tsiviilasjas isikul seoses luumurruga täielik töövõime kaotus, kaebaja sai aga tööl edasi käia. Hageja pidi kuue kuu vältel külastama arste, käe kasutamine oli raskendatud, mis omakorda raskendas oluliselt hageja igapäevatoimingute tegemist. Tsiviilasjas tuli hagejal endal kanda ravikulud, kaebaja ravikulusid ei kandnud.

3-15-1560 5(5)

18. Kohtu hinnangul on vastustaja tegutsenud õiguspäraselt. Kaebajale on arstiabi osutatud ning tema tervisekaardi väljavõtte sissekannetest ei nähtu midagi niisugust, mis viitaks sellele, et 2. veebruaril 2015 toimunud kukkumine võis kahjustada tema tervist sellisel määral või tekitada niisuguseid kannatusi, mida on põhjust rahaliselt hüvitada. Seetõttu jääb rahuldamata xxx kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik