3-15-65/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. aprill 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-65

Haldusasi

T. L. kaebus tühistada SA Erametsakeskus 13.10.2014

käskkiri nr 5-1/14/178 ja SA Erametsakeskus 09.12.2014

vaideotsus

nr

5-10/14/7-5

ja

kohustada

SA

Erametsakeskust kaebaja 30.06.2014 taotlus uuesti läbi

vaadata

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: T. L.

Vastustaja: SA Erametsakeskus, esindaja Tiina Mitt

Asja läbivaatamise viis ja

koht

Kohtuistung 23.03.2016, Tallinn

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. mai 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine

ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg

6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. L. (isikukood i XXXXXXXXXXX) esitas 30.06.2014 SA Erametsakeskus pärandkultuuri

säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotluse (tl 9-10). SA Erametsakeskus jättis oma

13.10.2014 käskkirjaga nr 5-1/14/178 T. L. 30.06.2014 taotluse rahuldamata (tl 20 ja selle

pöördel).

T. L. esitas SA Erametsakeskuse 13.10.2014 käskkirjale nr 5-1/14/178 vaide (tl 21-22 pöördel),

mille SA Erametsakeskus jättis oma 09.12.2014 otsusega nr 5-10/14/7-5 rahuldamata (tl 27-

30).

2. 09.01.2015 saabus Tallinna Halduskohtule T. L. kaebus tühistada SA Erametsakeskus

13.10.2014 käskkiri nr 5-1/14/178 ja SA Erametsakeskus 09.12.2014 vaideotsus nr 5-10/14/7-

5 ning kohustada SA Erametsakeskus kaebaja 30.06.2014 taotlus uuesti läbi vaadata.

3. Tallinna Halduskohus võttis 30.01.2015 määrusega T. L. kaebuse menetlusse. Asjas toimus

kohtuistung 23.03.2016.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub täielikult tühistada SA Erametsakeskuse 13.10.2014 käskkiri nr 5-

1/14/178 kaebaja pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotluse rahuldamata

jätmise kohta ning SA Erametsakeskuse 09.12.2014 vaideotsus nr 5-10/14/7-5 kaebaja vaide

rahuldamata jätmise kohta alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja on seisukohal, et SA Erametsakeskus ei ole üheselt ja selgelt põhjendanud, miks

kaebaja pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotlus jäetakse rahuldamata.

Samuti on SA Erametsakeskus kaebaja pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse

taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega, mis ei ole

seotud kaebaja pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotlusega ning sellega

rikuti kaebaja õigust saada võrdselt koos teiste 2014 aastal pärandkultuuri säilitamise ja

eksponeerimise toetuse taotlejatega pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetust.

4.2. Kaebaja leiab, et SA Erametsakeskus ei oleks tohtinud oma eelpoolnimetatud otsuste

tegemisel tugineda Keskkonnaministeeriumi kirjadele nr 13-1/14/7983-2 (24.09.2014) ja nr 13-

12/14/7983-4 (07.10.2014), sest nendes kirjades ei ole üheselt ja selgelt vastatud SA

Erametsakeskuse küsimustele ning selgitatud, miks peaks jätma kaebaja pärandkultuuri

säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotluse rahuldamata.

Samuti ei ühti SA Erametsakeskuse seisukohad kaebaja pärandkultuuri säilitamise ja

eksponeerimise toetuse taotluse rahuldamata jätmisel allpooltoodud Eesti pärandkultuuri

tippspetsialistide seisukohtadega.

Nimelt pöördus kaebaja Eesti kõige tunnustatuma ja kompetentsema pärandkultuuri spetsialisti

Lembitu Tarangu ja väga suurte praktiliste kogemustega pärandkultuuri objektide

inventeerimise spetsialisti Jürgen Kusmini poole ning tutvustas neid kaebaja pärandkultuuri

säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotluse ning kaebaja ja SA Erametsakeskuse vahelise

vaide materjalidega.

Kuna Lembitu Tarang on kõige autoriteetsem ja kompetentsem metsandusliku pärandkultuuri

spetsialist, siis küsis kaebaja temalt, kas 2013 ja 2014 aastal Mõisaaseme kinnistu eraldisele 2

rajatud kuusekultuur on pärandkultuuri objekt ja ajaloosündmusega seotud puistu.

Lembitu Tarang vastas järgmiselt: „Kui koostasime Eesti pärandkultuuri objektide registrit, ei

eristanud me ajaloosündmustega seotud puistute osas seda, kas puistu oli olemas nimetatud

ajaloosündmuse ajal või rajati hiljem selle mälestuseks. Arvan, et igal juhul saab selle

ajaloolise

koha

väärtustamist

pärandkultuuriobjektina

puistu

istutamisega

lugeda

ajaloosündmusega seotud puistuks.”

Kaebaja küsis 2014 aasta detsembris ekspertarvamust ka metsandusmagister Jürgen Kusminilt,

kes oli aastatel 2005-2012 Eesti metsandusliku pärandkultuuri inventeerimise rahvusvaheliste

projektide, mille käigus inventeeriti Eestis üle 35 000 pärandkultuuri objekti, kaasjuht. Oma

küsimusele, kas 2013 ja 2014 aastal XXXXXXXXX kinnistu eraldisele 2 rajatud kuusekultuur

on pärandkultuuri objekt – ajaloosündmusega seotud puistu, sai kaebaja Jürgen Kusminilt

järgmise vastuse: „Pärandkultuuri objekti määratluse põhitunnus on inimtekkelisus. Antud

kuusekultuuri inimtekkelisus väljendub 22.09.2013 toimunud kokkutuleku ja mälestuspäeva,

mis oli pühendatud 22.09.1944 samas toimunud lahingus osalejatele, nende lähedastele ja

teistele aatekaaslastele, raames toimunud istutustalgutes. Tegu on kuusekultuuriga, mis on

istutatud tähistamaks 69. aasta möödumist viimasest organiseeritud vastupanust Punaarmeele

Mandri-Eestis, istutajateks olid 22.09.1944 samas toimunud lahingus osalejad, nende

lähedased

ja

teised

aatekaaslased.

Ehk

kokkuvõttes,

antud

kuusekultuur

on

pärandkultuuriobjekt (tüüp „Ajaloosündmuste, traditsioonidega seotud puistud“), mille

ajaloosündmus väljendub istutustalgutes.”

4.3. Kaebaja leiab, et SA Erametsakeskus, jättes põhjendamatult 2013 ja 2014 aastal

XXXXXXXX kinnistu eraldisele 2 vaprate eesti meeste mälestuseks rajatud puistu - Kuulsuse

kuusiku - tunnistamata pärandkultuuri objektiks ja ajaloosündmusega seotud puistuks, ei kohtle

kaebajat samaväärselt teiste 2014 aastal pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse

taotluse esitajatega ega arvesta Eestis väljakujunenud üldise pärandkultuuri määratlemise

tavaga.

Näiteks 2004 aasta 1.-16. maini Eestis läbiviidud istutuskampaania „Miljon puud” käigus,

tähistamaks Eesti astumist Euroopa Liitu, istutatud metsakultuurid (riigimetsas 353 ha ja

erametsas 240 ha) on tunnistatud pärandkultuuri objektideks, kui ajaloosündmusega seotud

puistud. Need istutuskohad varustati kohe istutusjärgselt ka vastavate infotahvlitega. Avalikult

on meedias välja öeldud, et ka Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks igas maakonnas

istutatavad saja tamme pargid-puistud saavad olema pärandkultuuri objektid kui

ajaloosündmusega seotud puistud. Ka Tallinnas Sõjamäele Sõjamäe lahingu kohta Sõjamäe

lahingu tähistamiseks rajatud Jüriöö park on pärandkultuuri objekt kui ajaloo sündmusega

seotud puistu.

Seepärast on kaebajale arusaamatu, miks 2013 ja 2014 aastal XXXXXXX kinnistu eraldisele 2

konkreetse ajaloolise sündmuse toimumise kohta vaprate eesti meeste mälestuseks ja

konkreetse ajaloolise sündmuse tähistamiseks rajatud mälestuspuistu ei ole SA

Erametsakeskuse arvates pärandkultuuri objekt – ajaloo sündmusega seotud puistu.

4.4. Kaebaja selgitab, et 2013 aasta 22. septembril alustas kaebaja koos isamaaliselt meelestatud

vabatahtlikega vaprate eesti meeste mälestuseks ja konkreetse ajaloolise sündmuse

tähistamiseks rajama Kuulsuse kuusiku nimelist mälestuspuistut, mis on osa kujundatavast

poollooduslikust mälestusmemoriaalist. 2013 aasta sügisel istutati eraldist 2 läbiva pinnasetee

(paljude eestlaste viimase sõjatee) äärde puiestee kujundamiseks mõlemale poole teed kaks rida

kuuski. See, tulevane puiestee, viib Kuulsuse kuusiku põhjaosasse kujundatud lipuväljakule,

kuhu 2014 aastal nimetatud ajaloosündmuse seitsmekümnendal aastapäeval püstitas kaebaja

Kuulsuse kuusiku mälestuskivi (tl 31), mis on mälestusmärk nii nendele vapratele isamaad

kaitsnud eesti meestele, kes langesid siinsetes metsades, kui ka nendele, kes jäid teadmata

kadunuks või langesid vangi. Kuulsuse kuusikus asuva lipuväljaku ja mälestuskivi ümbruse

kujundamine jätkub ka käesoleval aastal.

4.5. Kaebaja toob eraldi välja, et taotles 30.06.2014 esitatud pärandkultuuri säilitamise ja

eksponeerimise toetuse taotlusega toetust kõigi Kuulsuse kuusiku rajamiseks istutatud istikute

säilitamiseks ja ulukikahjustuse vältimiseks ehk Ajaloosündmustega seotud puistu – Kuulsuse

kuusiku – säilitamiseks ning kõigi selle rajamiseks istutatud taimede töötlemiseks

ulukitõrjevahendiga „Trico.“ Tegemist ei ole toetuse taotlemisega metsa hooldamiseks.

4.6. Kaebaja selgitab, et Kuulsuse kuusiku näol ei ole tegemist tavalise lageraielangile 2013. ja

2014.aastal istutatud metsauuendusega, sest:

- see puistu on rajatud kindla ajaloosündmuse (22.septembril 1944 aastal toimus siin viimane

organiseeritud vastupanu Punaarmeele Mandri-Eestis) 69-ndaks aastapäevaks 22.09.2013

(Kahjuks ilmastikuolud ei võimaldanud 22.09.2013.a. Kuulsuse kuusikut täies mahus rajada

ning seepärast lõpetati see tegevus 2014 a kevadel);

- puude istutusaeg oli juba ebatavaline – sügisel. Tavaliselt istutatakse metsapuutaimi kevadel

ning olen ka ise oma metsa üle 37 000 metsapuutaime istutanud ja seda ainult kevadel

vegetatsiooniperioodi alguses, mis tagab ka metsapuutaimede hea kasvamamineku;

- selle puistu rajamisel kujundati pidulike ürituste korraldamiseks lipuväljak (sinna püstitati

2014 aasta sügisel viimase organiseeritud vastupanu Punaarmeele Mandri-Eestis 70-nda

aastapäeva tähistamiseks ka mälestuskivi) ja sinna viiv 200 m pikkune puiestee;

- selle puistu rajamise käigus kujundati ka lennukipommiaukudega tutvumise võimaldamiseks

vastav matkarada (ligistikku asuvate pommiaukude vahele ei istutatud kuuse istikuid);

- see puistu on rajatud konkreetses ajaloosündmuses (22.septembril 1944 aastal toimus siin

viimane organiseeritud vastupanu Punaarmeele Mandri-Eestis) osalenud vaprate eesti meeste

mälestuseks ning see Kuulsuse kuusik on tegelikult mälestuspuistu;

- selle puistu rajamisele kutsuti inimesi üleriigilises ja maakondlikus ajalehes ning vallalehes

rajama mälestuspuistut;

- selle puistu rajamises osalesid konkreetses ajaloosündmuses (22.septembril 1944 aastal

toimus siin viimane organiseeritud vastupanu Punaarmeele Mandri-Eestis) osalenud veteranid,

nende veteranide ühenduste liikmed, ajaloosündmuses osalenute pereliikmed, kaitseliitlased

ning paljud isamaaliselt ja rahvuslikult meelestatud inimesed;

- selle puistu rajamises osalejad tegutsesid 22.09.2013 kindlas usus ja veendumuses, et nad

istutavad mälestuspuistut;

- läbi meedia poolt edasi antud sõnumi peab eesti rahvas Kuulsuse kuusikut mälestuspuistuks.

4.7. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et puudub konkreetne metoodika ja kriteeriumid

pärandkultuuri objektide kaardistamiseks või hindamiseks. Lembitu Tarang töötas 2003 aastal

välja pärandkultuuri objektide inventeerimise metoodika, kriteeriumid ja tüübistiku, mida on

hiljem täiendatud.

Kaebaja viitab ka järgmistele raamatutule, kus tutvustatakse Eesti pärandkultuuri objektide

inventeerimisel ja kirjeldamisel kasutusel olnud pärandkultuuri objektide inventeerimise

metoodikat, kriteeriumeid ja tüübistiku detailsemalt: „Väike pärandkultuuri käsiraamat” ja

„Pärandkultuur Eesti metsades”, kus viimases on leheküljel 54 märgitud VI tüübirühma Mets

kui kultuurinähtus kuuluvad pärandkultuuri objektid. Numbri 85 all on kirjas

„Ajaloosündmustega seotud puistud (Vabadussõjas osalemise eest autasuks antud mets,

millenniumimets) – ASM.” Eelpooltoodud selgitusest nähtub, et konkreetse ajaloosündmuse

tähistamiseks selle ajaloosündmuse toimumiskohta rajatud (metsakultuur) puistu – Kuulsuse

kuusik – on Ajaloosündmustega seotud puistu (ASM). Sellest lähtuvalt on Kuulsuse kuusik

Määruse lisas 3 toodud nimekirjas olev toetuskõlblik pärandkultuuri objekt ning vastustaja

oleks pidanud tegema kaebaja poolt esitatud pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise

toetuse taotluse rahuldamise otsuse.

4.8. Pärandkultuuri objekti säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotlemise tingimuseks on

Määruse tähenduses see, et tegemist peab olema pärandkultuuri objektiga - ajaloosündmustega

seotud puistuga. Pärandkultuuri objekt saab olla aga ainult see objekt, mis vastab kindlasti

pärandkultuuri objekti määratlemise põhitingimusele – peab olema inimtekkeline ja seega

omama kultuuri tunnusjooni.

Mälestuspuistuna ajaloosündmuse toimumiskohta selle ajaloosündmuse 69-ndaks aastapäevaks

rajatud puistu kvalifitseerub praegu Eestis kasutusel oleva pärandkultuuri objektide

inventeerimise metoodika, kriteeriumite ja tüübistiku järgi Ajaloosündmustega seotud puistuks

(ASM). Nii nagu eespool tunnustatud eksperdid Priit-Kalev Parts, Tõnis Lukas, Trivimi

Velliste ja Toomas Hiio on selgitanud, ei ole pärandkultuuri objekti vanus otsustav kriteerium.

Näiteks ka Eesti Vabariigi 100 aastapäevaks rajatavad 100 tamme puistud-pargid saab lugeda

peale rajamist kohe pärandkultuuri objektideks - ajaloosündmustega seotud puistuteks.

4.9. Kaebaja toob välja, et vastavalt Eestis kasutusel olevale pärandkultuuri objektide

inventeerimise metoodikale, kriteeriumitele ja tüübistikule jagatakse pärandkultuuri objektid

oma ulatuse järgi punktobjektideks, pindobjektideks ja joonobjektideks. Kuulsuse kuusik on

3,6 ha suurune pärandkultuuri pindobjekt ja sellel pindobjektil asuvad 30 pärandkultuuri

punktobjekti (pommiauku).

Kaebuse lisas 4 „Pärandkultuuri objekti kirjeldus ja planeeritavad tegevused“ ja lisas 5

„Omatöö“, lisas 11 „Vaie“, lisas „Konsulendi hinnang pärandkultuuri objekti kohta“ on igas

dokumendis viited pommiaukudele sellepärast, et need pommiaugud asuvad pärandkultuuri

objekti Kuulsuse kuusiku alal (punktobjektid asuvad pindobjekti alal).

Kuna vastavalt Eestis kasutusel olevale pärandkultuuri objektide inventeerimise metoodikale,

kriteeriumitele ja tüübistikule tuleb igal pärandkultuuri pindobjektil kirjeldada ka sellel asuvad

kõik punktobjektid, siis seepärast on eelpoolnimetatud dokumentides viited ka Kuulsuse

kuusiku (pärandkultuuri pindobjekt) alal asuvatele pommiaukudele (pärandkultuuri

punktobjektidele).

4.10. Lisaks selgitab kaebaja, et tema poolt 30.06.2014 pärandkultuuri toetuse taotluses nr 5-

10/14/7 on kaebaja soovinud toetust ka omatööle summas 512 eurot. Kaebuse lisas 5 on kaebaja

kirjeldanud kõiki tegevusi, mida tal on kavas teha nii pärandkultuuri pindobjektil - Kuulsuse

kuusikus - kui ka pärandkultuuri punktobjektide – pommiaukude juures. Kõigi tegevuste

loetelu oli toodud sellepärast, et kaebaja ei soovinud näidata nagu ta sooviks pärandkultuuri

säilitamist ja eksponeerimist teha ainult minimaalse omaosaluse ulatuses ning peamiselt riigilt

saadud toetuste abil, vaid kaebaja panustab sealse pärandkultuuri säilitamiseks ja

eksponeerimiseks oluliselt rohkem kui pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse

taotlusega.

Kaebuse lisas 5 olevate omatööde kirjelduse punktides 6 ja 7 kirjeldatud tegevustele ei ole

kaebaja omal väitel 30.06.2014 esitatud pärandkultuuri toetuse taotlusega nr 5-10/14/7

riigipoolset toetust taotlenud. Riigipoolset toetust on taotletud ainult nendele kirjeldanud

tegevustele, mida on kavas teha pärandkultuuri pindobjektil - Kuulsuse kuusikus - aga mitte

omatööde kirjelduse punktides 6 ja 7 kirjeldatud tegevustele.

4.11. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palub kaebuse rahuldada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel

põhjustel.

5.1. Vastustaja selgitab esmalt, et kaebaja taotles toetust keskkonnaministri 14.04.2014 määruse

nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise

kord“ (edaspidi: Määrus) lisas 3 nimetatud „Ajaloosündmustega seotud puistu“ säilitamiseks

ja eksponeerimiseks.

5.2. Kaebaja taotluse menetluse käigus selgus, et taotluses oleval XXXXXXX kinnistul

eraldisel 2 on 2012.a. teostatud lageraie. Viide metsaistutustalgutele on esitatud konsulendi

hinnangus ning vaides, samuti teatab vaide esindaja oma vaides „2012 aasta suvel olin sunnitud

tegema 22 septembri 1944 aasta lahingulise tegevuse alal Mägede metsas XXXXXXX kinnistu

eraldisel 2 sanitaarlageraie.“ Metsaregistri andmete kohaselt on nimetatud maaüksuse

eraldisele 2 väljastatud lageraie teatised ja metsakahjustuse teatised.

Samuti on lubatud märkega metsa uuendamine (istutamine kuusk). Seega on vastustaja arvates

tuvastamist leidnud, et toetust taotletaval XXXXXXX kinnistul katastriüksuse nr

13402:003:0170 eraldisel 2 on lageraie tehtud ja uus kultuur istutatud enne pärandkultuuri

taotluse esitamist 2013 ja 2014 aastal. Seega pole vaidlust küsimuses, et 1944.a. lahingute ajal

olnud metsa enam nimetatud asukohas ei eksisteeri.

5.3. Vastustaja on seisukohal, et vaidlus antud haldusasjas taandub küsimusele, kas kaebaja

toetuse taotluses XXXXXXXXX kinnistul katastriüksuse nr 13402:003:0170 eraldisele 2

istutatud uut puistut (kaebaja poolt nimetatud Kuulsuste kuusikut) (edaspidi nimetab vastutaja

siinkohal seda objekti samuti Kuulsuste kuusikuks) tuleb käsitleda pärandkultuuri objektina

määruse tähenduses või mitte ning kas sealhulgas ning eraldi võttes, on toetuse taotluses

nimetatud tegevused Määruse tähenduses abikõlblikud.

Vastustaja viitab erinevatele allikatele, mis käsitlevad pärandkultuuri objekte (tl 53-54) ning

leiab, et nendest tulenevalt saab lugeda pärandkultuuri objektideks väga mitmesuguseid

objekte – „eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad märgid“, ning nende

konkreetse klassifitseerimine alus on pigem tunnetuslik ja hinnanguline arvamus ning tihti ka

inventeerija subjektiivne arvamus. Pärandkultuuri sisu ega mõistet üheski õigusaktis kirjeldatud

ei ole. Samuti puudub konkreetne metoodika ja kriteeriumid pärandkultuuri objektide

kaardistamiseks või hindamiseks.

Vastustaja toob välja, et metsanduse valdkonna eest vastutaja Keskkonnaministeerium on

koostöös spetsialistidega ning arvestades eelarve mahtusid ja vajadusi leidnud, et

erametsanduses on vajalik toetada vaid neid pärandkultuuri objekte, mis on loetelus nimetatud.

Määruse lisas 3 toodud loetelu on kinnine, st et vastustajal – Erametsakeskusel - puudub

kaalutlusõigus anda toetust ka teistele loetelus nimetamata objektidele.

Seega kokkuvõtteks vastus küsimusele, kas kaebaja poolt toetust taotlev objekt - Kuulsuste

kuusik - on pärandkultuuri objekt või mitte, ei oma antud haldusasja juures tähendust. Kuna

vaidlusaluseks küsimuseks on toetuse maksmine, siis omab käeoleva haldusasja juures tähtsust

vaid asjaolu, kas määrus lubab toetust maksta kaebaja-taotleja Kuulsuste kuusikus tehtud

tegevustele.

5.4. Erametsakeskus leiab, et 2013-2014.a. rajatud Kuulsuste kuusiku puhul pole tegemist

määruse tähenduses toetuskõlbliku pärandkultuuri objektiga, kuna tegemist ei ole metsa kui

pärandkultuuri säilitamisega.

Kuulsuste kuusiku osas taotletud toetus ei ole kooskõlas pärandkultuuri säilitamise ja

eksponeerimise toetuse andmise eesmärgiga.

Vastustaja viitab Metsaseaduse § 10 ja määrusele ning selle lisale 3 ja leiab, et tuginedes

õigusaktidele, peab ja pidi pärandkultuuri objekt - siin mets, olema toetuse võimaldamiseks

eksisteerinud juba kultuurisündmuse ajal (so 1944.a.) ning toetada saab vaid selle säilitamist.

Uue puistu-metsa rajamisel on tegemist uue objekti - uue metsa - kasvatamisega, mida ei saa

käsitleda säilitamisena ega ka määruse tähenduses pärandkultuuri objektina, millele antakse

toetust. Lisaks tekib küsimus, kas ajaloosündmustega seotud puistu rajamist tuleb käsitleda kui

puistut sest reaalset kuusikut seal veel ei eksisteerigi. Lisame, et rajatud kuusik saavutab oma

täisküpsuse alles 70-80.a. pärast.

5.5. EMK leiab, sh tuginedes seaduseandja - määruse vastuvõtja - Keskkonnaministeerium

seisukohtadele, et 2013 ja 2014 aastal rajatud uus metsakultuur ei ole, ega saagi olla seotud

1944.a. ajaloosündmusega, kuna see mets rajati alles hiljuti. Lisaks on antud erametsanduse

toetuse – pärandkultuuri toetuse eesmärgiks olemasoleva, mitte vahetult rajatud puistu- metsa-

puude säilitamine ja mitte selle maa metsamaana säilitamine, millel puistu kasvab.

Erametsakeskus leiab, et kui kaebaja sooviks oli säilitada Mägede metsa - Kuulsuste kuusikut

kui pärandkultuuri objekti, siis ta ei oleks ta pidanud metsa raiuma ja uut puistut rajama, sest

antud juhtumil on selgelt tegemist metsa majandamisega eesmärgiga, mitte metsa kui

pärandkultuuri säilitamisega.

5.6. Keskkonnaministeerium on juhtinud tähelepanu asjaolule, et pommiaugud pole Määruse

lisa 3 loetelus nimetatud pärandkultuuri objektid, mille säilivust ja avalikkusele tutvustamist

tuleks toetada ja propageerida ning vastustaja nõustub sellega. Asjaolu, et vastustaja ja

Keskkonnaministeerium

on

käsitlenud

pommiauke

oma

kirjades,

ei

muuda

Keskkonnaministeerium seisukohti antud kaebaja taotlusega mitteseonduvaks. Kaebaja väidab

pidevalt, et ta pole toetust taotlenud ei pommiaukudele ega ka justkui Mägede metsale, vaid

hoopis Kuulsuste kuusikule. Nimetatud väide on siinkohal eksitav ja kohut segadusse ajav,

kuna antud objektid kattuvad ning nagu nähtub taotluse menetlemisel ja kaebuses esitatud

dokumentidest, siis pole taotluses nimetatud objektide tähistamise ja hooldamise eesmärgiks

olnud siiski mitte ainult Kuulsuste kuusiku presenteerimine, vaid pommiaukude ja Mägede

metsa (mida enam ei eksisteeri) tutvustamine ja hooldamine antud kohas.

EMK ei kahtle, et Mägede metsa ja seal toimunud ajaloosündmuste ning langenute mälestamine

on toetust vääriv tegevus. Pigem on see tegevus aga seotud Kultuuriministeeriumi haldusalasse

kuuluva valdkonnaga: Eesti kultuuripärandi hoidmisega. Nimetatud tegevuse toetamise

võimalustega

on

võimalik

tutvuda

Kultuuriministeeriumi

kodulehel

(vt

nt

http://www.kul.ee/et/tegevused/toetused).

5.7. Vastustaja rõhutab, et kaebaja metsa raiumine, metsa uuendamine ning ka metsa

hooldamine (toetuses on taotletud tõrjevahendi soetamist) on selgelt metsa majandamise

eesmärki (vt Metsaseaduse § 16) silmas peetavad tegevused, milliseid toetuseid on võimalik

taotleda teistest abivahenditest.

5.8. Vastustaja selgitab, et kuna vastustaja on leidnud, et Kuulsuste kuusik kui objekt pole

tervikuna abikõlblik, ei ole vastustaja detailsemalt analüüsinud kaebaja taotluse esitatud

tegevuste abikõlblikkust.

5.9. Erametsakeskuse seisukohti ja käskkirja õiguspärasust kinnitab seaduseandja esindaja

Keskkonnaministeerium, kes leiab, et Kuulsuste kuusiku hooldamise ja eksponeerimise kulud

pole abikõlblikud, kuna tegemist pole määruse mõistes toetatava pärandkultuuri objektiga.

5.10. Erametsakeskus leiab, et on asjakohatu võrrelda teisi pärandkultuuri objekte

(istutuskampaania, ajaloosündmustega seotud tammede istutamine ja ajaloosündmuse

tähistamiseks pargi rajamine) kaebaja poolt rajatud Kuulsuste kuusikuga, kuna ainuüksi

pärandkultuuri objekti olemasolu või selle rajamisega ei kaasne taotlejal toetuse saamise õigust.

Pärandkultuuri toetuse saamise õigus ei korreleeru siinkohal pärandkultuuri objekti

olemasoluga. Toetust saab taotleda vaid nendele pärandkultuuri objektidele, mis on viidatud

määruse lisa 3 loetelus.

5.11. Vastustaja lisab, et tal puudub kaalutlusõigus anda toetust pärandkultuuri andmebaasis

nimetamata objektidele või tunnistada objekte pärandkultuuri objektideks nagu kaebaja soovib.

5.12. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmine on olnud

kooskõlas määruse sätetega, käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased ning sellega pole rikutud

kaebaja õigusi ja vabadusi.

5.13. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

6.1.1. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja esitas 30.06.2014 SA Erametsakeskus

pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse taotluse (tl 9-10).

Taotluse lisadest nähtub, et toetust taotletakse Järva maakonnas XXXXXX vallas XXXXXX

külas Mägede metsas XXXXXXXX maaüksuse katastriüksus nr XXXXXXXXXXX eraldisel

2 (pindala 3,6 ha) Eesti vabaduse eest võidelnud meeste mälestuseks rajatavale Kuulsuse

kuusikule (Kuulsuse kuusik). Nimetatud kinnistul toimus 1944.aastal Mandri- Eesti viimane

vastupanu Punaarmeele, mille tunnistajateks on 30 hästisäilinud lennukipommiauku.

Vaidlust ei ole, et 22.09.2013 toimusid nimetatud maaüksuse eraldisel 2 Eesti vabaduse eest

võidelnud meeste mälestuseks rajatavas Kuulsuse kuusikus metsaistutustalgud, kuhu kogunes

üle 50 inimese ja mida kajastasid ka meediaväljaanded. Kuivõrd suvi ja sügis olid

sademetevaene, siis tuli istutustööd lõpule viia 2014 kevadel.

Vaidlust ei ole, et rajatav Tammiku pärandkultuuri õpperada läbib ka Kuulsuse kuusikut.

Sellepärast on vaja paigaldada ka vastav suunaviit, mis Kuulsuse kuusikusse juhatab, samuti

infostendid Kuulsuse kuusikut läbivatele pinnasteedele. Samuti on plaanitud Kuulsuse

kuusikusse rajatud lipuväljakule paigaldada Kuulsuse kuusiku rajamisega seotud info ning

22.09.1944 sündmusi kajastavate materjalide ülespanekuks üldstend. Lisaks tuleb Kuulsuse

kuusiku kui pärandkultuuriobjekti säilimiseks sügiseti töödelda istutatud kuuse taimi

ulukitõrjevahendiga Trico. Samuti tuleb tasandada Kuulsuse kuusiku külastamise paremaks

tagamiseks pinnasteed. (vt tl 11-13 pöördel)

Pooled ei vaidle ka selle üle, et toetust taotletakse keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise

ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“

(Määrus) Lisas 3 nimetatud „Ajaloosündmustega seotud puistu“ (ASM) säilitamiseks.

6.1.2. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole vaidlust ka selles, et taotluses märgitud kinnistu

katastriüksusel nr 13402:003:0170 eraldisel 2 on 2012. aastal teostatud lageraie, mille põhjustas

tormist tingitud ulatuslik tuulemurd. Vaidlust ei ole, et uued puud istutati 2013 aasta sügisel ja

2014. aasta kevadel.

6.1.3. SA Erametsakeskus jättis oma 13.10.2014 käskkirjaga nr 5-1/14/178 T. L. 30.06.2014

taotluse rahuldamata põhjendusel, et 2013 ja 2014 aastal istutatud puistu ei ole seotud

ajaloosündmusega ja tugines seejuures ka Keskkonnaministeeriumi arvamusele, mille kohaselt

kõnealune objekt ei vasta Määruse Lisas 3 nimetatud objekti tunnusele (tl 20 ja selle pöördel).

6.1.4. T. L. esitas SA Erametsakeskuse 13.10.2014 käskkirjale nr 5-1/14/178 vaide (tl 21-22

pöördel), mille SA Erametsakeskus jättis oma 09.12.2014 otsusega nr 5-10/14/7-5 rahuldamata

(tl 27-30).

7. Kohus leiab, et käesolevas asja lahendamise seisukohalt on oluline vastata küsimusele,

kas kaebaja 30.06.2014 taotluses nimetatud objekt – Kuulsuse kuusik – on abikõlbulik

määruse ja selle lisa 3 tähenduses või mitte ehk kas tegemist on ajaloosündmusega seotud

puistuga eelpool viidatud määruse tähenduses.

Määruse § 10 lg 1 sätestab, et pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse

(edaspidi pärandkultuuri toetus) andmise eesmärk on erametsamaal paikneva pärandkultuuri

objekti säilimise tagamine ja avalikkusele tutvustamine ning sellele juurdepääsu tagamine.

Määruse Lisa 3 Pärandkultuuri objektide nimekiri sätestab, et pärandkulultuuri objektiks on: 1)

ajalooliste isikute rajatud puistud (AJM); 2) ajaloosündmustega seotud puistud (ASM); 3)/.../.

Kaebaja taotles Kuulsuse kuusikule toetust kui ajaloosündmusega seotud puistule.

Kohus leiab, et pärandkultuuri mõiste avamiseks võib seda käsitleda nagu ka mitmed eksperdid

soovitavad, kui meie esivanemate elu ja tegevuse jälgi maastikul.

Arvestades eeltoodut leiab kohus vastustajaga nõustudes, et Kuulsuse kuusik ei kvalifitseeru

ajaloosündmusega seotud puistuks vähemalt mitte selliselt nagu kaebaja seda oma taotluses ja

kaebuses on käsitlenud. Arvestades eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid ja seda, et puistu on

rajatud 2013 aasta sügisel ja 2014 aasta kevadel, ei saa see puistu olla määruse mõttes seotud

otseselt 1944 aasta toimunud ajaloosündmusega. Määruses on pärandkultuuri toetuse

eesmärgiks olemasoleva, mitte vahetult rajatud või rajatava puistu-, metsa-, puude säilitamine.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et ei ole säilinud 1944 aasta ajaloosündmustega seotud metsa,

millest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole Määruse Lisa 3 teisena märgitud

pärandkultuuri objektiga ning vastustaja on sellest tulenevalt jätnud kaebaja taotluse

põhjendatult rahuldamata.

Kohus nõustub vastustajaga, et rajatud kuusik ei ole määruse tähenduses ajaloosündmusega

seotud puistu, mille säilitamiseks saab anda määruse alusel toetust, kuna metsa, mis oli olemas

1944 aasta lahingute ajal, ei ole enam olemas. Sellest tulenevalt on vastustaja asunud õigsesti

seisukohale, et Kuulsuse kuusiku puhul ei ole tegemist määruse tähenduses toetuskõlbuliku

pärandkultuuri objektiga, kuna tegemist ei ole metsa kui pärandkultuuri säilitamisega.

Kohus märgib, et tal ei ole põhjust kahelda, et kaebaja igati austamist väärivaks sooviks oli ja

on kujundada taasmetsastatud alal välja looduslik keskkond, mis toetab 1944 a. toimunud

ajaloosündmuse mälestamist, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks määruse kohaselt toetust

vääriva tegevusega (objektiga). Kohus leiab, et ajaloolise sündmusega seotud pärandkultuuri

objekti tekkeks ei piisa enamikul juhtudel ainult selle objekti looja ja hooldaja isiklikust soovist,

vaid see peab sellise objektina saama tunnustuse ka avalikkuselt. Kohtu arvates võib ainult väga

erakordsete ja rahva ajaloo ja ruumitajusse pikaajalise mõju jätvate sündmustega seotud

loodusobjektide loomisel rääkida tõsimeeli sellest, et luuakse teadlikult uus pärandkultuuri

objekt. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas see meeldib kaebajale või mitte, ei ületa II

maailmasõja lahingute 69. aastapäeva täitumine ja selle tähistamine iseenesest sellist erakordse

sündmuse künnist. Samas ei tähenda see kohtu seisukoht seda, et nimetatud sündmus ei oma

sellel osalenud isikutele mingit tähtsust ja ei selle tähistamine oleks taunitav. Kohus on

vastupidi seisukohal, et tegemist on väga tänuväärse tegevusega ja selline tegevus väärib igati

tunnustust. Samuti on kohus seisukohal, et istutatud Kuulsuste kuusik võib ajapikku kujuneda

tõeliseks pärandkultuuriobjektiks, kui inimesed leiavad sinna tee ja võtavad seda sellisena.

Samas rõhutab kohus veelkord, et vähemalt hetkel ja määruses säilitamisele kuuluva ajaloolise

sündmusega seotud abikõlbuliku pärandkultuuriobjektiga kohtu arvates Kuulsuse kuusiku näol

tegemist ei ole.

Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebuse esitaja poolt kohtule pärandkultuuri valdkonnas

tunnustatud isikute arvamused, kuivõrd arvamused on antud üldiselt pärandkultuuriobjektide

määratlemise teema kohta ja need ei anna õiguslikku hinnangut kaebaja konkreetsest taotlusest

tulevate sajaolude pinnal. Seejuures ei välista kohus, et vaidlusalune Kuulsuse kuusik võib aja

jooksul muutuda pärandkultuuri objektiks. Samas ei tähenda see seda, et tegemist on Määruse

Lisa 3 tähenduses abikõlbuliku ajaloosündmusega seotud puistuga.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et pärandkultuur saab olla üksnes inimtekkeline ja sellest

tulenevalt ei oleks saanud kaebaja maaüksuse eraldisel 2 asunud metsale (mis oli olemas 1944

aasta sündmuste ajal) taotleda toetust. Kohus leiab, et pärandkulutuuri objekt ei pea olema alati

inimtekkeline, vaid selleks võivad olla looduslikult kujunenud paigad (sh mets), mida on

inimesed hakanud kasutama ja väärtustama kui pärandkultuuri objekti (näiteks võib tuua

allikad,

kultusekivid

jms

–

vt

ka

http://www.rmk.ee/files/J%C3%A4rvamaa%20p%C3%A4randkultuurist.pdf lk 88, lk 126).

Kohus leiab, et antud juhul võiks rääkida kaebaja ja tema poolt istutustalgutele kutsutud isikute

poolt rajatud Kuulsuse kuusikust kui ajalooliste isikute poolt rajatud metsast ja sellest kui

pärandkultuuri sündmusest. Eeltoodut lähenemist toetab ka kaebaja enda poolt kohtule esitatud

Jürgen Kusmini arvamus, milles tuuakse selgelt välja, et antud kuusekultuur on

pärandkultuuriobjekt, mille ajaloosündmus väljendub istutustalgutes. Samas ei ole kaebaja

taotlenud käesolevas asjas vaidlustatud otsuse aluseks olevas taotluses toetust mitte kohtu poolt

märgitud alusel, vaid just nimelt 1944 aasta ajaloosündmusega seotud puistule, mida aga

käesolevaks ajaks ei eksisteeri.

8. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vaidlusalune otsus on põhjendamata ning selles ei

oleks vastustaja tohtinud tugineda Keskkonnaministeeriumi poolt 24.09.2014 ja 07.10.2014

antud arvamusele (vt tl 17 ja 19).

Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et SA Erametsakeskus võis küsida määruse vastuvõtjalt

Keskkonnaministeeriumilt seisukohta, kas kaebuse esitaja taotluses märgitud objekt Kuulsuse

kuusik on määruse alusel toetuskõlbulik. Ühestki õigusaktist vastavat keeldu ei tulene. Kohus

on seisukohal, et SA Erametsakeskus on vastavat arvamust küsides täitnud haldusmenetluse

seaduses (HMS) § 6 sätestatud uurimiskohustust, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud

välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma

selleks tõendeid oma algatusel.

Samuti ei ole seadusega keelatud tugineda haldusakti andmisel muudes asjakohastes

dokumentides avaldatud seisukohtadele, kui neile on kohaselt viidatud. Kohus leiab, et antud

juhul on vastav nõue haldusakti andmisel täidetud.

9. Veel heitis kaebaja vastustajale ette võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist märkides, et

rikuti kaebaja õigust saada koos teiste 2014 aastal pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise

toetuse taotlejatega võrdselt toetust. Kohus selgitab kaebajale, et isikul on õigus taotleda toetust,

kuid puudub subjektiivne õigus toetuse määramist endale nõuda. Kaebajal on õigus kohasele

menetlusele ning see on kohtu arvates läbi viidud.

Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga selles, et asjakohatu on võrrelda teisi

pärandkultuuri objekte kaebaja poolt rajatud Kuulsuse kuusikuga, kuna pärandkultuuri objekti

olemasolu või selle rajamisega ei kaasne taotlejal automaatselt toetuse saamise õigust.

10. Kuna vaidlustatud SA Erametsakeskus 13.10.2014 käskkiri nr 5-1/14/178 on õiguspärane

ning kehtiv, siis puudub kohtul alus ka SA Erametsakeskus 09.12.2014 vaideotsuse nr 5-

10/14/7-5 tühistamiseks. Samal põhjusel jääb rahuldamata ka kohustamisnõue kaebuse esitaja

taotluse uueks läbivaatamiseks.

11. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on antud pädeva

haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seega on

SA Erametsakeskus 13.10.2014 käskkiri nr 5-1/14/178 ja SA Erametsakeskus 09.12.2014

vaideotsus nr 5-10/14/7-5 õiguspärased ja kaebus jääb rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik