4-15-6079/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2016

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-6079 (2603,15,000109) Kohtunik Deniss Minzatov Istungisekretär Heid , Piret Juuse i Übner Tõlk Svetlana Hamaza,

Olga Nõmmemees Väärteoasi Z.K kaitsja Allan Valk kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 13.07.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2603,15,000109 Menetlusalune isik Z.K, isikukood xxx, elukoht xxx Kaitsja Lepinguline kaitsja Allan Valk Kohtuvälise menetleja esindajad Lõuna Prefektuuri esindajad Rustam Ojukas, Ants Siirand Istungi toimumise aeg 24.11.2015, 22.02.2016, 4.04.2016 RESOLUTSIOON V™S 132 p 2 kohus § , § 135,

OTSUSTAS:

Rahuldada Z.K ja tema kaitsja kaebus ning tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 13.07.2015 otsus väärteoasjas nr 2603,15,000109, millega Z.K-le määrati meresõiduohutuse seaduse § meresõiduohutuse

93 lg 1 alusel seaduse § 37 lg 1 rahatrahv 130 trahviühikut s.o. 520 eurot ja rikkumise eest meresõiduohutuse seaduse § 37 lg 2 rahatrahv 20 trahviühikut s.o. 80 eurot, rikkumise eest ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Z.K süüdi tunnistada meresõiduohutuse seaduse § 37 lg 2 rikkumises ja meresõiduohutuse seaduse § 93 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista temale meresõiduohutuse seaduse § 93 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut s.o. (nelikümmend) 40 eurot.

Rahatrahv tasuda

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas, märkides viitenumbri 10220155128526 ja selgituseks “ Z.K 4 6079 rahatrahv“. -15-

2(14) Rahuldada lepingulise kaitsja Allan Valk taotlus kaitsealuse osaliselt Z.K Z.K ud õigusabi kulude hüvitamiseks ja hüvitada riigi eelarve poolt kant vahenditest Z.K-le ( OÜ a/a nr ) tema poolt kantud õigusabi kulud xxx xxx summas 1080

) eurot. (üks tuhat kaheksakümmend

Kohtuvälise menetleja poolt kantud kulud (mootori diagnostika) summas 460,32 eurot tuleb jätta riigi kanda.

K , tema kaitsjale ja PPA prefektuurile. ohtumääruse ärakirjad edastada Z.K-le Lõuna

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks

kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30 päevase tähtaja möödumisel (ehk) juhul kui - ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 13.07.2015 otsusega väärteoasjas nr 2603,15,000109 määrati Z.K-le meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 93 lg 1 alusel karistuseks MSOS § 37 lg 1 rikkumise eest rahatrahv 130 trahviühikut ehk 520 eurot ning MSOS § 37 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 20 trahviühikut ehk 80 eurot.

12.06.2015 väärteoprotokolli (tl 32) ja 13.07.2015 kohtuvälise menetleja otsuse (tl 51) kohaselt

11.04.2015 kell 16.34 juhtis Z.K xxx. Vastavalt Peipsi järvel ujuvvahendit reg nr MSOS § 37 lg 1 on keelatud ujuvvahendi kasutamisel seada ohtu väikelaevas viibijaid. Vastavalt

„Väikelaeva, alla 12 meetrilise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise eeskirja“ § 7 lg 2 -

kantakse väikelaeva registreerimistunnistusele, muuhulgas veesõidukile meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud piirangud. Mootorpaadi xxx xxxaalseks lubatud mootori võimsuseks oli Maanteeameti liiklusregistris märgitud 6 kW. Tegelikult kasutati antud päeval väikelaeva xxx, millele oli paigaldatud mootor võimsusega 85 kW (115 HJ). Vastavalt MSOS § 37 lg 1 vastutab

väikelaeva ohutu kasutamise eest väikelaeva juht. 11.04.2015 juhtis väikelaeva xxx Z.K (IK xxx), toime MSOS § 93 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise, millega pani

mis seisnes väikelaeva kastutamise nõuete rikkumises. Samuti väikelaeva juhil ei olnud

väikelaeva kasutades kaasas väikelaevajuhi tunnistust ega isikut tõendavat dokumenti. xxx Vastavalt MSOS § 39 lg 5 on väikelaevajuhi tunnistus nõutav, kui isik juhib veesõidukit, mille

mootori võimsus on suurem kui 25 kW.

Kaebus

Menetlusaluse isiku kaitsja Allan Valk esitas 27.07.2015 kaebuse Tartu Maakohtule nimetatud

Lõuna prefektuuri 13.07.2015 otsusele. Kaebuses palub kaitsja tühistada otsus ja lõpetada menetlus Z.K suhtes väärteokoosseisu puudumise tõttu ja arvestades väärteomenetlusõiguse

olulisi rikkumisi. Alternatiivselt taotles kaitsja kergemate karistuste määramist Z.K-le .

Kaitsja palus arutada kaebust menetlusaluse isiku elukohajärgses kohtus, s.o Viru Maakohtu

3(14)

Jõhvi kohtumajas. Tartu Maakohtu 17.08.2015 määrusega saadeti kaebus arutamiseks Viru Maa

kohtu Jõhvi kohtumajja (tl 16).

Kaebuse põhjenduste kohaselt vastas Z.K poolt juhitud veesõiduk kõikidele nõuetele, mille kohta olid esitatud ka dokumentaalsed tõendid, mida kohtuväline menetleja aga ei soovinud

uurida. xxx OÜ 19.11.2014 tõend (tl 10) ja Veeteede Ameti 20.11.2014 tehnilise ülevaatuse kontrollakt nr AT2011141 (tl 11) tõendavad, et väikelaev ehitati ümber ja selle võis paigaldada le

mootori võimsusega kuni 75 kW. Kohtuväline menetleja jättis need tõendid arvestamata ilma

mingisuguse põhjenduseta, millega on rikkunud väärteomenetlusõigust. Arusaamatuks jääb kohtuvälise menetleja järeldus, et väikelaevale paigaldatud mootori võimsuseks oli 85 kW.

Tõepoolest tol päeval polnud Z.K kaasas väikelaeva registreerimistunnistust, kuna peale

väikelaeva konstruktsiooniliste muudatuste tegemist ei ole ta tunnistust registrist välja võtnud. Tänaseks on see tehtud ja tunnistuse koopia lisatud kaebusele (tl 8 9). Samuti unustas Z.K -

kaldale maha isikut tõendava dokumendi, kuid selle oleks ta saanud ametnikele kaldal esitada,

kui selline võimalus oleks talle antud. Ametnikud oleksid võinud Z.K-le vastu tulla ja ei pidanud seda ilmtingimata rikkumiseks lugema.

Kaevatavast otsusest ei selgu karistamise alus, mis on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.

Otsuse resolutiivosas on viidatud MSOS § 37 lg-tele 1 ja 2, mis ei anna alust karistuse

määramiseks. Jääb arusaamatuks, milliste rikkumiste eest olid rahatrahvid määratud. Juba see

väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine toob kaasa kaevata otsuse tühistamise. Seda va kohtuvälise menetleja möödalaskmist ei saa kohus enam parandada ega hakata asjaolusid välja selgitama.

Väärteoasja täies ulatuses arutamise põhimõtte, eelkõige otsuse põhistuse ja kontrollitavuse

põhimõtte eiramist ning tõendite kogumise ja fikseerimise korra rikkumist tuleb käsitleda väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõistes.

Samuti mõistetud karistused ei ole tegudega proportsioonis ja tuleb kergendada.

Kohtuistungil

Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde, palusid tühistada kohtuvälise

menetleja otsus väärteokoosseisu puudumise tõttu või alternatiivselt kergendada karistus.

Kohtuvälise menetleja tellimusel läbi viidud uuring tehti ainult mootori elektroonika arvutiga

ühendamisel, mootorit reaalselt käivitamata. Tunnistajana ülekuulatud mootorite maaletooja

esindaja ei pidanud võimalikuks ajapikku mootori võimsuse vähendamist, kuid siin tuleb arvestada tema tööülesannete iseloomu ja huvide konflikti tõttu ei pruugi ta avaldada infot, mis

võib halvustada tema enda müüdavat toodangut. Samas tunnistaja s põhjalikult xxx selgita

mõõtmise metoodikat ja millise tulemuse ta konkreetse mootori puhul sai. Tunnistaja ’i Xxx ütlused lükkavad ümber väited, et Z.K paadi peal oli 85 kW mootor. Reaalselt oli mootor

70-71 kW võimsusega. Eelmise mootori kohta registrisse kantud andmed on valed, eelmine

mootor oli 60 kW, mitte 6 kW võimsusega. Paadimootor ei kuulu registreerimisele ning selle

võimsust ei saa tuvastada selle peale kleebitud etiketti või selle ühe plokki alusel

, vaid ainult

füüsiliselt, reaalselt. Z.K-le määrati karistus mitte registriandmete ebaõigsuse eest, vaid suurema võimsusega mootori kasutamise eest. Paadi ehitati ümber ja oli lubatud kasutada kuni 75

kW mootori, registriandmed ei puutu siin asjasse. Esineb ka väärteomenetlusõiguse oluline

rikkumine, kuna otsuse resolutiivosas ei ole välja toodud rikkumise kvalifikatsioon.

4(14) Resolutsioonis märgitud MSOS § 37 lg 1 ja 2 ei sisalda sanktsiooni ja nende sätete alusel ei saa karistust määrata. Karistused on ebaproportsionaalsed.

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kaebuse

põhjendused ei anna alust otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Z.K kasutas jõuallikana

Suzuki TEF 115 mootori, mille nimivõimsus on 115 hj ehk 85 kW. Antud paadil oli lubatud

kasutada kuni 6 kW jõuallikat. Registrikanded kinnitavad seda ja need oli tehtud vastavalt

omaniku taotlusele arvele võtmiseks. Isegi kui võtta aluseks võimsust, millest on rääkinud tunnistaja Xxx, s.o umbes 95 hj ehk 72 kW 6 kW-st. Samas on see ikka tunduvalt kõrgem lubatud

eksperdi xx xx ütlused kinnitavad, et tegemist oli Suzuki TEF 115 mootoriga. Tunnistaja Xxx

ütluste kohaselt tuvastas ta mootori mudeli visuaalselt, nähes mootori katet, mille peal oli kirje

„115“ ja selle alusel määras reaalvõimsuse, netovõimsuse. Maanteeameti registri kantakse andmed võimsuse kohta tootja antud nimivõimsuse järgi. Suzuki TEF 115 mootori nimivõimsus on 115 hj ehk 85 kW. Seega Z.K ilmselgelt ületas lubatud 6 kW võimsust. Maanteeameti

registrisse kantud mootori võimsuse piirang on objektiivne ning sellega peavad arvestama nii menetleja kui väikelaeva juhid. Esitatud aktis, et lubatud kasutada kuni 75 kW mootorit on kirjas, et kasutatavaks mootoriks on Suzuki 100. Kontrollimise päeval aga kasutati hoopis teist mootorit.

Kaasatud Suzuki mootorite maaletooja esindaja määras mootori tüübi visuaalselt ja arvuti abil. Tunnistaja Xxx aga tegi oma mõõtmised hiljem ja kontrollimatult. Otsuse resolutiivosas on kirjas, millise rikkumise eest karistus määratakse. Väärteo kvalifikatsioon on tabelis ka olemas.

Rikutud oli MSOS § 37 lg 1 ja 2. Z.K ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti.

Kohtuväline menetleja hindas tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, jättes arvestamata asjasse mittepuutuvaid dokumente.

Koht -64) uväline mentleja esitas dokumentaalse tõendina väljatrüki Maanteeameti registrist (tl 62

ning menetlus (tl 65-66 aluse isiku kaitsja esitas väljatrüki arvutiprogrammist „Land&Sea“

originaal inglise keeles, tl 72- mootori testimise kohta koos fotodega 73 tõlge eesti keelde) testimise käigu kohta (ümbrikus tl 67).

Tuvastatud asjaolud ja uuritud tõendid

Menetlusaluse isiku Vjatšeslav Z.K ütluste kohaselt

oli tema kasutuses kaater (paat) xx reg. nrga xxx, mis kuulus tol ajal Xxx Xxx

’ile. 2014 sügisel anti paat ümber tegemiseks tuttavale

meistrile Lohusuus. Meister tugevdas paadi karkassi ja tegi ümber paadi „peegli“ (vene k „tranets“), s.o paadi osa mootori kinnitamiseks. Siis kutsuti kohale spetsialist Tartust, tehti paadi tehniline läbivaatus ja Veeteede Amet lubas kasutada mootori võimsusega kuni 75 kW ehk 100 hj. paadi peal ehitamist Enne paadi ümber tegemist oli vana mootor Moskvitš 412. Peale ümber

pandi uue mootori Suzuki 90 100 hj „ “ võimsusega 90 või . „Suzuki 100“ mudelit pole sellel paadil kasutanud 75 kW. . Kilovattides ei ületanud võimsus kindlasti

Siis 2015.a kevadel, võimalik, et aprillikuus, täpselt ei mäleta, Varnja küla lähedal umbes 2 km kaldast peatati piirivalvurite poolt itatud seesama . Paadis oli veel kaks isikut. Paadi külge oli kinn Suzuki 90 mootor. Mingit markeeringut, võimsust ega mudelit, mootoril ei olnud. Mootori mudel

oli vaid müügilepingus, mida kirjutas lepingusse müüja ise. Tehnilist dokumentatsiooni vms mootori kohta ei olnud. Mootorit vahepeal vahetanud ei ole.

Piirivalvurite kaatris näitas Z.K kõike dokumente, s.o vanad dokumendid ja tehniline hooldus paadi kohta. Kaasas oli väikelaeva

tunnistus ja tehnilise ülevaatuse kontrollakt (tl 36, 37). Väikelaeva juhi tunnistust või isikuttõendavat dokumenti kaasas ei olnud. Ametnikud ütlesid, et mootori võimsuseks on 85 kW, aga „stendile“ nad seda pannud ei ole ega selgitanud, kuidas nad seda kindlaks tegid. Ametnikud

5(14) kutsusid keegi meistri kohale, ta ühendas mootori juhtmed, peaplokki arvutiga. Arvuti näitas, et

peaplokk on teisest mootorist Suzuki 115. Võimalik, et see oli teise mootori peaplokk, kuid

mootori reaalne võimsus sellest ei muutu. Faktiliselt on see võimalik, et panna Suzuki 90

mootorile teise mootori peaplokk. Keelatud see ei ole. Arvatavasti oli see ka tehtud. Ühe mootori võib kokku panna ka mitme eri mootori osadest, see ei ole keelatud. Kasutatud mootoril ei pea kaasas mingit „passi“ olema. Paat ei ole suur ja kui mootor oleks 85 kW võimsusega siis sellega saaks ka kala suure kogusega kaldale välja sõita, nende mootor aga seda ei võimaldanud. Viimati oli karistatud 200 eurose trahviga selle eest, et sõitsid järvele ja ületasid 1 km piiri kaldast ja ei

teavitanud kordoni. Trahv on tasutud. Oli karistus ka joobes juhtimise eest xxx . OÜ tõendi

poli (tl tseile esitanud ei ole. Paadi müügilepingu esitas alles siis, kui kutsuti menetleja juurde 55p-58p).

Tunnistajana xx xx on tal tehniline haridus (Ehitusja asjatundjana ülekuulatud ütluste kohaselt mehaanika Tehnikum, praegu Tallinna Tehnikak xxx - õrgkool), OÜ s töötab alates 2009, praegu

on tehnikajuht, meremootoritega tegeleb alates 2000. aastast. 2015.a mais Politseija Piirivalveametist paluti tal teostada paadimootori tuvastamistööd veendumaks, kas mootor on 90

hj või 115 hj. 21.05.2015 külastas Varnja kordonit ja nägi seda mootorit, mis oli ebasoodsas asendis, kuid piisas, et teha nö. põhjapandava otsuse.

Selles mootori blokis on kaks , nii 90hj kui ka 115hj. V võimsusklassi äliste parameetrite järgi

ilma väljaulatuvaid märke e võimalik mootori võimsusklassi ära tunda. ei ol Ainuke erinevus mootori lähemal uurimisel on kaks organit, gaasijaotussmehhanismis olevad nukkvõllid, mis on

spetsifikatsioonis näha elektrooniline juhtmoodul, mis määrab , nende erinevus ja mootori elektroonilise

lt võimsuse ja hoiab selle.

Mootor oli eemaldatud paadi küljest ja pandud pikali asendisse, rehvide toel lamama. Ta palus

tõsta mootor asendisse. Seda võimalust aga ei olnud. vertikaal Siis kasutas elektroonilist programmi mootori kontrollimiseks. Juhtmooduli pealt võetud informatsioon viitas, et tegemist

on 115 hj paadimootoriga. majanduslikult Paadimootori igasugused ümberehitused on ebamõistlik töö ud. Juhtmooduleid eraldi ei vahetata ega tellita. Tema 16-aastases praktikas pole seda ette tulnud. Kuna Suzukil ei ole konkureerivaid tootjaid, kes toodaks sarnaseid osasid

Suzuki toodetega, mootor oleks kokku pandud, kas odavamatest osadest, on võimalus, et

tehniliselt dokumenti, sh ECM ehk olematu. Tunnistaja koostas uurimise põhjal kaks

kontrollmooduli rapo . Antud olukorras oli mootor 115 hj ECM peal, viitab sellele, et see rt il mootor on 115 . Suzuki mootor

. hj võimsusega id TEF 90 ja TEF 115 on ühesuguse kubatuuriga

Tootjad määravad ära masina võimsuse ja nii see jääbki. Võimsuse vähendamise kohta ühtegi

vihj

et ei olnud. Mootor oli komplektne. Mootori komplekssuses ei näinud kõrvalekaldeid.

„ “ mootoreid Võimsusklassi väljaselgitamine antud olukorras Suzuki 100 hakati tootma 2011.a.

õnnestus. Komplektsus ei viidanud asjaolule, et paadimootor oleks olnud oma peaga kokku

pandud. Mootor oli tehase komplektsuses. Mootori võimsusklass sai tuvastatud tuginedes

visuaalsele vaatlusele ja elektroonilisele diagnostikale. Ettenähtud programmi alusel tehti kindlaks, et on 115 hj. Eestis ei ole Suzuki esindusel diagnostika stendi, ei ole mootori võimsus ühtegi pretsedenti olnud, ei olnud vajadust selle järele.

Tunnistajana xxx Xxx

ja asjatundjana ülekuulatud ütluste kohaselt lõpetas ta polütehnilise

instituudi ning on hariduselt insener-mehhaanik. Alates 1985.a tegeleb motospordiga ning on

varem teinud paadimootorite diagnostikat. Selle aasta veebruaris seni tundmatu Z.K tõi temale mootori Tunnistaja leidis, et paadimootori paadimootori ja eesmärk oli mõõta võimsust.

6(14)

võimsust on võimalik mõõta iis saab mõõta rutovõimsus ainult stendi peal. S b t ja efektiivs et võimsus Mõõtmine näitas hj või isegi vähem. õimsus vindivõllil oli 100 hj t. 100 S.t v .

xx. Xxx selgitas, et soetas nimetatud stendi eraviisiliselt, tema teada ei kuulu see „Land&Sea“ kalibreerimisele riigiasutu teeb ta ses või muu kolmanda organisatsiooni poolt ning kalibreerimist ise oma arvuti kaudu.

Mootori visuaalse vaatluse käigus tegi ta kindlaks mootori mudeli „Suzuki 115“, millele viitas kirje mootori korpuse kaane peal. Kaks esimest numbrit fotodel nr 1 ja 2 – „11…“ on näha ka (ümbrikus tl 67).

Dokumentaalsed tõendid

OÜ xxx

Xxx Xxx xx (xxx 19.11.2014 tõendist (tl 10) nähtub, et teostas väikelaeva ) konstruktsiooni muudatusi OÜ järelevalve all ning ahtripeegi ko xx juhataja xx xx nstruktsioon on kohandatud ja võimaldab kuni 75 kW võimsusega rippmootori paigaldamist.

18.04.2015 (tl 8-9) alla 12m kogupikkusega laeva registreeristunnistusest nähtub, et reg nr-ga xxx kalapaadi xx xxx xxx, xxx. lubatud mootori võimsus on 75 KW ja omanikuks on OÜ

Maanteeameti registri väljatrüki kuni uue registreerimistunnistuse väljastamiseni kohaselt 18.04.2015 (tl 8-9) oli xx paadi reg nr-ga xxx „ “ lubatud mootori võimsuseks 6 kW (tl 62-64).

Samas kinnitab Veeteede Ameti 20.11.2014 tehnilise ülevaatuse kontrollakt nr AT2011141, et ülalmainitud paadiga oli lubatud kasutada mootorit võimsusega kuni 75 kW (tl 11).

Vallasasja hoiule võtmise protokolli (tl 39) kohaselt 11.04.2015 kell 16.34 menetlusele allutatud

isikult Z.K-lt on KorS § 52 alusel võetud hoiule kalapaat xxx, rippmootor Suzuki ilma mootori numbrita

, mis jäeti hoiule Varnja teenistusse.

16.07.2014 müügilepingu müüja üle andma ostjale OÜ (tl 40) kohaselt kohustub Xxx Xxx xxx sõiduki ning ostja kohustub sõiduki xxx + mootor Suzuki sf 90 VIN-koodiga xxx, reg nr-ga xxx

vastu võtma ja tasuma ostuhinna. Koos sõidukiga annab müüja ostjale üle sõiduki

registreerimistunnistuse ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Lepingul on lepingupoolte allkirjad.

Vallasasja hoiule võtmise protokolli (tl 41) kohaselt 17.04.2015 kell 16.20 menetlusele allutatud isikult Semjon Z.K-lt on KorS § 52 alusel võetud hoiule mootorpaadi rippmootor Suzuki ilma mootori numbrita, mis

jäeti hoiule Varnja teenistusse.

Fototabelil (tl 42) on kujutatud 11.04.2015 Z.K juhitud paadi päramootor xxx Suzuki kate tagumisel küljel kleebisest jäänud number 115 UV valguses.

Mootori SUZUK et mootori ehk I DF115TL diagnostika väljatrükist nähtub, võimsus on 115 PS hj (tl 43-44).

Hoolduse- ) kohaselt 21.05.2015 paadimootori tuvastamisel teostati remonttööde kaardi (tl 45

mootori üldist kontrolli ja tehti arvutidiagnostikat. Paadimootoril puuduvad seerianumbrid. Paadinumbri päritolu ei ole võimalik ilma seerianumbrita tuvastada. Arvutidiagnostika aruande

7(14) põhjal sai välja selgitatud paadimootori tehniline seisund ja paadimootori võimsusklass (Suzuki

DF115TL). Paadimootori välimuse põhjal on tegemist paadimootoriga aastast 2003-2006.

xxx summas 460,32 eurot (tl 46). OÜ arve 25.05.2015 diagnostika maksumuse kohta

Karistusregistri väljavõte lt Z.K on 4 korda karistatud väärteo (tl 54) kohase menetluse korras, neist 3 korda liiklusseaduse alusel (viimati 08.07.2015) ja 1 kord kalapüügiseaduse alusel (19.06.2014).

Maanteeameti registri väljavõte (tl 62-64) kohaselt paadi xxx omanikuks alates 02.07.2005 oli Xxx Xxx ning alates 18.04.2015 omanikuks on xxx

OÜ.

xxx Xxxi poolt teostatud mootori testi tulemused (tl 65-66) -73) ning fotod koos tõlkega (tl 72 selle juurde (lk 67 ümbrik) mõõdeti mootori võimsuseks millest tulenevalt

ca 95 hj.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja, üle

kuulanud tunnistajad-asjatundjad, uurinud asjas kogutud tõendid ja siseveendumuse kohaselt

hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse - lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et otsus tehti pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Tulenevalt MSOS § 9426

lg 2 ja 41 Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur oli pädev määrama karistust MSOS § 93 lg 1 järgi.

Menetlusõiguse rikkumised

Kaitsepool on aga tuginenud sellele, et kohtuvälise menetleja otsuse resolutiivosas (otsuse 2 lk)

puudub viide MSOS § 93 lg le 1, kuigi just see seadusesätte sisaldab sanktsiooni nimetatud -

väärteo toimepanemise eest ning resolutiivosas viidatud MSOS § 37 lg-d 1 ja 2 mingisugust

õigusjärelmit ehk sanktsiooni ette ei näe. Kaitsja arvates tegemist on menetlusõigusenormide

olulise rikkumisega, mis on alus

iseenesest küllaldane vaidlustatava otsuse tühistamiseks.

Kohus kaitsja s tegemist ei ole -s 2 ellise arvamusega ei nõustu ning leiab, et VTMS § 150 lg sätestatud olulise rikkumisega. Nõuded kohtuvälise menetleja otsusele tulenevad VTMS §-st 74

ning VTMS § 74 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses väärteo

kvalifikatsioon, seaduse nimetus, paragrahv, kõige ja punkt. Need andmed on kohtuvälise menetleja otsuses olemas tabeli vormis (otsuse lk 1) vahetult enne seda lauset, milles räägitakse menetlusalusele isikule määratava karistuse liigist ja määrast.

Kohus nõustub kaitsjaga selles, et on üldlevinud praktika ja tavaliselt märgitakse kohtuvälise

menetleja otsuses rikutud norm, väärteo kvalifikatsioon ja määratav karistus tekstis ühe lause

sees. Samas seadus seda otsesõnu ei nõua ning ei oma määravat tähtsust, kas kohtu arvates

8(14) rikutud norm ja väärteo kvalifikatsioon sisalduvad ühes või kahes erinevas üksteisele järgnevas lauses, nagu see antud juhul on.

Kaitsepool leidis ka, et selline sõnastus takistab resolutsioonist arusaamist ning paneb

menetlusalust isikut ebasoodsasse olukorda kui ta on sunnitud otsima tekstist välja, mis seaduseparagrahvi alusel teda ikkagi karistati. Kohus ei nõustu selles osas kaitsjaga ning leiab, et vaatamata valitud n.ö mittestandartsele ja tavapärasest stiilist kõrvalekalduva vormi kasutamisele jääb kohtuvälise menetleja otsuse resolutsioon lugejale, sh menetlusalusele isikule, arusaadavaks.

Samuti selline kasutatud menetlusdokumendi (otsuse) koostamise stiil ja vorm ei ole vastuolus

seaduse nõuetega ega kujuta endast menetlusõiguse olulist rikkumist ning ei anna alust vaidlustatava otsuse tühistamiseks.

Samas tuvastab kohus antud asjas rida faktilist ja õiguslikku laadi küsitavusi, millest täpsemini allpool.

Süüteokoosseisud

Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse 11.04.2015 kell 16.34 Peipsi järvel kohaselt

xxx ei olnud

kaasas väikelaevaga (mootorpaadiga) liikumisel väikelaeva juhil Z.K väikelaevajuhi tunnistust ega isikut tõendavat dokumenti. Samuti oli paadile paigaldatud mootor

võimsusega 85 kW, mis ületab Maatneeameti liiklusregistris märgitud antud väikelaevale

xxxaalselt lubatava mootori võimsuse, s.o 6 kW, millega seadis ohtu väikelaevas viibijaid ja rikkus MSOS § 37 lg 1 ja 2 nõudeid ja tema teod tuleb kvalifitseerida MSOS § 93 lg 1 järgi.

MSOS § 93 lg 1 puhul on tegemist blanketse normiga, mis tuleb sisustada viidetega MSOS

nendele sätetele, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Kaevatavast otsusest ja väärteoprotokollist tulenevalt seisneb Z.K-le omistatav tegu MSOS § 37 lg-te 1

ja 2 rikkumises. Edaspidi tuleb analüüsida, kas Z.K on MSOS loetletud sätete nõudeid

eiranud. See eeldab ka seda, et - MSOS § 37 lg st 1 tuleneb lubatust suurema võimsusega paadimootori kasutamise keeld ning MSOS § 37 lg st 2 tuleneb väi - kelaevajuhi kohustus kanda

väikelaeva juhtimisel kaasa kas väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument või muu isikuttõendav dokument.

Antud asjas ei vaidle pooled selle üle, et 11.04.2015 kell 16.34 juhtis menetlusalune isik

Z.K Peipsi järvel – ujuvvahendit paadi reg. nr-ga xxx ning tal ei olnud kaasas

väikelaevajuhi tunnistust või muud isikuttõendavat dokumenti. Selles osas tunnistas Z.K oma süüd, selgitades ülekuulamisel, et tõepoolest unustas tunnistust ja dokumente kaldale.

MSOS § 37 lg 2 näeb ette, et väikelaeva juhtimisel peab väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva

juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud, ja väikelaeva

registreerimistunnistus. MSOS § 39 lg 5 kohaselt veesõiduki juhtimiseks, millel on pur

jepind kuni 25 m2 või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk

sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel

kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast. Antud seadusesätte grammatilise tõlgendamise tulemusena

tuleb tõdeda, et väikelaevajuhi tunnistus nõutav, kui isik juhib veesõidukit, mille mootori

on võimsus on suurem kui 25 kW.

Seega, mõlema väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamine eeldab väikelaevale paigaldatud

mootori võimsuse kindlakstegemist.

9(14)

P

aadimootori võimsus

Z.K väitis ülekuulamisel, et mootorpaadile paigaldatud mootori võimsus oli kas 90 või 100

hj, mis tema arvamusel ei ületanud 75 kW. Mootori peal ei olnud selle kohta mingeid

markeeringuid ning (tl 40) . Andmed andmeid selle kohta kandis müügilepingusse müüja paadimootori mudeli kohta on ka vastuolulised. Nii müügilepingus on märgitud „Suzuki 90“ (tl sf

40), tehnilise ülevaatuse kontrollakti aga „Suzuki 100“ (tl 11), kusjuures Z.K - kinnitusel vahepeal ei vahetanud ta mootorit ehk tegu pidi olema ühe ja sama paadimootoriga. Eeltoodud

vastuolude tõttu loeb kohus ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja Z.K ütlused, mis puudutavad külge kinnitatud paadimootori võimsust ja xxx selle muid omadusi.

Samuti tuleb kohtu arvates lugeda ebausaldusväärseteks tunnistaja ja asjatundjana ülekuulatud xx Xxx’i ütlused osas, mis puudutavad tema uuritud paadimootori võimsust ja selle muid omadusi. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja arvamusega, et suure ajavahemiku möödudes ja

kontrollimata tingimustes xx. Xxx’i poolt tehtud katsetused ei saa pidada usaldusväärseteks. Seetõttu jätab kohus ’i ütlused esitatud dünamoometer xx. Xxx tervikuna, nagu ka kaitsja poolt - testi tulemused (tl 65-66, 72-73),

. tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed

Kuigi Maanteeameti liiklusregistrist tulenevalt oli xxxaalseks lubatud mootori võimsuseks 6 kW

(tl 62) loeb kohus menetlusaluse isik xxx ) ja tehnilise tuse u ütluste, OÜ tõendi (tl 10 ülevaa kontrollakti alusel (tl 11 xxx paadimootoriga kasutada ) tuvastatuks, et ka 11.04.2015 seisuga võis

mootorit võimsusega kuni 75 kW. See, et õiged andmed jäid õigel ajal registrisse esitamata ja sisse kandmata on vastutatava isiku (paadi omani ei kummuta asjaolu, et paat ku) süü. Kuid see

oli reaalselt ümber ehitatud, pädeva ametniku poolt kontrollitud ning selle tehniline seisukord

lubas kasutada mootorit kuni 75 kW võimsusega, mille kohta anti välja ka vastav kontrollakt.

Seega kohtu arvates on aga antud juhul määrav ujuvvahendi faktiline tehniline seisund, mitte faktilistele asjaoludele mittevastav registrikanne.

Samas tunnistaja-asjatundja xx. xx ütlustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginedes, s.o

hoolduse- -44, 45), loeb kohus tuvastatuks, et remonttööde kaart koos arvuti väljatrükiga (tl 43

11.04.2015 menetlusaluse isiku poolt xxx mootorpaadiga kasutatud mootori võimsus ületas

lubatud võimsuse (75 kW) ja moodustas reaalselt 115 hj ehk 84,5 ca kW (mõõtühikute kalkulaator avalikult kasutatavast allikast: http://www.kipper.ee/calc/calc.htm). xx. xx ütlused on loogilised ja üksikasjalikud. Samuti ei ole kahtlusi tema kui asjatundja pädevuses.

Menetlusaluse isiku kaitseversioon, et tegemist on erineva võimsusega mootorite eri osadest

kokku pandud paadimootoriga on kohtu arvates alusetu.

ise Z.K ütlustest tulenevalt ta

selliseid konstruktsioonilisi muudatusi teinud ei ole ning tema vastav oletus on paljasõnaline. Tunnistaja-asjatundja xx xx ei tuvastanud uurimisel muudatusi mootori komplektsuses ning tema . ütluste järgi oli mootor tehase komplektsuses. xx xx kinnitusel ei ole mootori erinevatest osadest . kokku panemine ka . majanduslikult otstarbekas ega tehniliselt võimalik

Kohus ei nõustu ka Z.K ja kaitsepoole seisukohaga, et paadimootori võimsust saab reaalselt tuvastada ainult vastaval stendil ning muud meetodid selleks ei kõlba. Seadus ei näe ette,

et vastava asjaolu saab tuvastada ainult konkreetset tõendiliiki kasutades. Kohtu arvates aktsepteeritav on ka testimine selles vormis, nagu seda tegi xx. xx ning tema uuringute tulemused on usaldusväärsed ja tõendina lubatavad.

10(14)

Seega s lubatud menetlusalune isik on juhtinud väikelaeva, kasutades paadimootorit, mis ületa võimuse.

Alljärgnevalt tegeleb kohus MSOS § 93 lg 1 kui blanketse normi sisu avamisega menetlusalusele isikule etteheidetavate MSOS § 37 lg 1 ja 2 rikkumistega seoses.

MSOS § 37 lg 1 rikkumine

MSOS § 37 lg 1 sätestab, et väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijaid ja

kaasliiklejaid ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaeva ohutu kasutamise eest vastutab väikelaeva juht.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis Z.K väikel 11.04.2015 aeva xxx millele oli

paigaldatud mootor võimsusega 85 kw (115 hj) kuigi lubatud mootori võimsuseks oli liiklusregistri kantud 6 kw, millega pani toime rikkumise, mis on kvalifitseeritav 93 lg 1 MSOS § järgi s.o. väikelaeva kasutamise nõuete rikkumisena.

Kohus leiab, et antud juhul e ole MSOS § 93 lg 1 kui blanketse süüteokoosseisu sisustamiseks i

piisav viitamisest väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses MSOS § 37 lg-le 1 ning

väärteoprotokollist kohtuvälise menetleja otsusest ja ei selgu, milles seisnes oht väikelaevas

viibijatele ja kaasliiklejatele oleks kahjustatud keskkond. -st 1 ei või ümbritsev MSOS § 37 lg tulene otsesõnu lubatust suurema võimsusega mootori kasutamise keeldu. Kohtuvälise menetleja otsust ja väärteoprotokollist nähtuval tuletas kohtuväline menetleja sellise ohu tekitamist t lubatust

suurema võimsusega mootori kasutamise faktist kui sellisest, mis kohtu arvates ei ole piisav. Kohtuväline menetleja pidi väärteokirjelduses ära näitama kõik objektiivsed tunnused, mis tema

arv kumise ehk kuidas ates täidavad MSOS § 93 lg 1 väärteokooseisu ja MSOS § 37 lg 1 rik lubatust suurema võimsusega mootori kasutamine seab ohtu väikelaevas viibijaid ja kaasliiklejaid või kahjustab ümbritseva keskkonda, mida antud juhul tehtud ei ole.

Nimet end atud puudus on määrava täh usega ning kohtuastmes seda enam kõrvaldada ei saa.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt asudes ise otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, väljub kohus väärteoprotokollide piiridest ja rikub sellega VTMS § s 87 sätestatut nõuet arutada asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses - (RKKKo nr 3-1-1-41- 11, p 12 ).

Tulenevalt VTMS § st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis -

tähendab eelkõige kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-54-09, p 8.1, 3-1-1-71-07, p 7 ja varasemad). Seega, viidatud

puudus ei ole väärteokirjelduses MSOS § 93 lg 1 järgi MSOS § 37 lg 1 sätestatud rikkumises kohtuliku ar Kohus utamise käigus enam kõrvaldatav ning selles osas kuulub otsus tühistamisele. ei saa rajada oma otsuse oletustele ega asja arutamisel iiridest. Asudes väljuda väärteoprotokolli p

tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid väljub maakohus

väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2

tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et

menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus V™ (RKKKo nr 3-1-1-88-14 p 6.5). S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada

11(14)

Kehtiva kohtupraktika kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist tuleb eitada, kui

väärteoprotokolli puudused ei takista kokkuvõttes selle mõistmist, millist tegu kohtuväline

menetleja menetlusalusele isikule ette heidab (RKKKo 3-1-1-23-15 p 49). Antud juhul kohtu arvates on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis takistab mõistmast seda, millist tegu kohtuväline menetleja mene ohus seda puudust enam kõrvaldada tlusalusele isikule ette heidab ja k ei saa.

Seega tuleb kohtuväline menetleja otsus tühistada osas, millega menetlusalust isikut karistati MSOS § 93 lg 1 alusel MSOS § 37 lg 1 rikkumise eest.

MSOS § 37 lg 2 rikkumine

Samas 37 lg 2 rikkumise

MSOS § osas Z.K süü on tõendatud ja MSOS § 93 lg 1

väärteokoosseisu tunnused on täidetud MSOS § 37 lg 2 äikelaeva juhtimisel peab . Vastavalt v väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on n M - õutud, ja väikelaeva registreerimistunnistus. SOS § 93 lg 1 kohaselt väikelaevade, alla 12 meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise või kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas kogutud tõenditega (mentlusaluse enda ütlused, väärteoprotokoll ning

eelpool viidatud paadimootori on kinnitust leidnud, et võimsust kinnitavad tõendid)

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas Z.K juhtis mootorpaadi omamata kaasas

väikelaeva juhtimisõigust tõendav i või isikuttõendavat dokumenti, eirates sellega at dokument MSOS § 37 lg 2 MSOS § 93 lg 1 sätestatu. , millega rikkus

Kaitsepoole seisukoht, et ametnikud saaksid tulla menetlusalusele isikule vastu ja lubada dokumentide esitamist hiljem kaldale naasmisel, ei rajane seadusele ja on alusetu. Kui seadusest tuleneb dokumendi kaasas kandmise kohustus, siis on see menetlusalusele isikule ka täitmiseks

kohustuslik. Kas tegemist on raske rikkumisega ja kas selles süüdistuses esineb avalik

menetlushuvi menetluse jätmiseks on omaette küsimus, mis kuulub lahendamisele eraldi karistuse liigi ja määra üle otsustamisel.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Z.K täitis MSOS § 37 MSOS § 93 lg 1

lg 2 rikkudes objektiivse koosseisu kaudse tahtlusega.

KarS § 16 lg 4 kohaselt isik pane teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Z.K oli teadlik, et

väikelaeva juhtimiseks peab tal kaasas olema

väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument või

isikutunnistus, kuid enne sõitu ei veendunud nimetatu olemasolus, millega rikkus oma

hoolsuskohustuse ja võttis endale sellega kaasneva riski, pidades võimalikus süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ja möönnes seda.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid - ei ole. Samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alu , kuna varem Z.K oli mitmel - stel

12(14)

korral väärtegude eest karistatud ning tema puhul on olemas avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaevatav otsus tuleb tühistada ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Menetlus tuleb lõpetada osas, millega menetlusalust isikut karistati MSOS § 93 lg 1 alusel MSOS § 37 lg 1 rikkumise eest. MSOS § 37 lg 2 rikkumise eest tuleb määrata kergem karistus.

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse

ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07).

MSOS § 93 lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Tuleb arvestada, et Z.K tunnistas oma süüd ning väärteo toime kaudse pani

tahtlusega, mis kohtu arvates teeb tema süüd kergemaks. Karistust kergendava asjaoluna võtab

kohus KarS § 57 lg 2 alusel arvesse Z.K poolt süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad.

Kohus leiab, et kuna tegemist on väheolulise rikkumisega ning Z.K pole varem sellise teo eest karistatud võib piirduda miinimummäärale lähedase karistusega ning kergendada kohtuvälise menetleja määratud karistust 1 trahviühikuni, 0 s.o 40 eurot. Selles osas tuleb teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Menetluskulud

Z.K lepinguline kaitsja Allan Valk esitas kohtule taotluse, milles palub tema kaitsealuse poolt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 1560 eurot.

Taotlusele on lisatud arve , millest JewLex Advokaadibüroo nr 15471, välja antud 17.04.2015

nähtub, et õigusabi osutamine väärteoasjas nr võttis aega 4,5 tundi, ühe tunni 2603,15,000109

maksumus on 100 eurot rot. A + käibemaks 20%. Arve on summale 540 eu rve nr 15740, välja

antud 23.11.2015, millest nähtub, et õigusabi osutamine väärteoasjas nr 2603,15,000109 võttis aega 4 tundi, ühe tunni maksumus on 100 eurot + käibemaks 20%. Arve on summale 480 eurot.

Arve nr 16120, välja antud 19.02.2016, millest nähtub, et õigusabi osutamine väärteoasjas nr

13(14)

2603,15,000109 võttis kokku aega 4,5 tundi, ühe tunni maksumus on 100 eurot + käibemaks 20%. Arve on summale 540 eurot.

Samuti kohtule on esitatud õigusabikulude tasumist tõendavad dokumendid: 29.07.2015, 23.11.2015 ja 19.02.2016 maksekorraldus xxx on tasunud 540, 480 ja ed, millest on näha, et OÜ 540 eurot le arve alusel. JewLex Advokaadibüroo ülalmainitud te

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– – 3 ja 5 6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. -

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 menetluskuludeks on valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega;

Z.K kaebus otsusele väärteoasjas nr 2603,15,000109 kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtule esitatud taotluses sisaldub ka kulude nimekiri: õigusabikulude hüvitamise - otsusega ja toimiku materjalidega tutvumine 2,5 h, - kaebuse koostamine 2 h,

- konsultatsioon kliendiga, kohtuistungiks ettevalmistamine, kaitse kohtuistungil (24.11.2015), kokku 4 h, – - kohtutoimikuga tutvumine 35 min, - kaitse kohtuistungil (22.02.2016) 40 min, –

- kohtuistungiks ettevalmistamine, taotluse koostamine (1 h 15 min) kaitse kohtuistungil 04.04.2016, kokku 3 h 15 min.

Arvestades asja iseloomu ja mahtu leiab kohus, et taotluses toodud kulud on kõrgendatud. Tegemist ei ole mahuka asjaga (kohtueelse toimiku maht on 20 lk) seega on põhjendamata kordi kajastatud materjalidega tutvumise kulud. Peale seda võib lugeda omavahel kattuvateks kuludeks kohtuistungiks ettevalmistamist ja materjalidega/toimikuga tutvumist. Kohus arvestab ka seda, et kaebus rahuldatakse osaliselt ning osa kulusid peab jääma menetlusaluse isiku enda kanda.

Kohus on seisukohal, et usabikulud

osaliselt 9 tunni ulatuses õig on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad hüvitamisele kogusummas 1080 eurot (tunnihind 100 eurot * 9 tundi = 900 eurot + käibemaks 180 eurot).

14(14) Menetluse käigus kohtuvälise menetleja poolt kantud kulud (mootori diagnostika tl 46) summas 460,32 eurot

tuleb jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik