3-15-1315/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1315 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja — A.E. Vastustaja — Tallinna Vangla Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine Resolutsioon

1. Jätta A.E.u kaebus läbi vaatamata.

2. Teha määrus teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Vangla direktori 31.03.2015 käskkirjaga nr 35 muudeti Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorda“ (kodukord) ja „Tallinna Vangla kodukorra muutmise seletuskirja“ (seletuskiri). Käskkirja punktiga 1.13 tunnistati kehtetuks muuhulgas kodukorra punkt 8.7.5, mille kohaselt oli kinnipeetavatele lubatud kambris hoida kahte isiklikku saunalina. Käskkirja punktiga 1.20 lisati kodukorda punkt 16.3.1 järgmises sõnastuses: „16.3.1 Kinnipeetaval on võimalik soetada hinnakirjas märgitud kaupu. Põhjendatud vajadusel võib kinnipeetav soetada eritellimusega kaupu. Eritellimusega kaup saab olla üksnes eelnevalt kirjalikult taotletud ja vanglateenistuse poolt lubatud.“ Käskkirja punktiga 1.21 lisati seletuskirja punkt 16.3.1 alljärgnevas sõnastuses: „16.3.1 Kinnipeetaval on võimalus osta kaupluse sortimenti kuuluvaid esemeid. Erandjuhul on võimalik soetada kaupluse sortimenti mitte kuuluvaid esemeid. Eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus soetada erandkorras selliseid kaupu, mille kasutamine kinnipeetavale on hädavajalik“. Käskkirjas selgitatakse kodukorra punkti 8.7.5 kehtetuks tunnistamist asjaoluga, et vangla tagab alates 01.04.2015 lisaks käterätikule ka ühe saunalina vangla poolt; üks saunalina ja üks käterätik on piisav kogus hügieeni järgimiseks; kuna kinnipeetavad on vanglale esitatud pöördumistes juhtinud vangla tähelepanu, et pesu pesemisest ja kuivatamisest tekib kambritesse niiskus, tuleb vanglal rakendada igakülgselt meetmeid kinnipeetavate elutingimuste parandamiseks; muudatusega lõpeb ära isiklike saunalinade ja käterätikute kambris kuivatamise vajadus; vangla poolt väljastatud saunalinade ja käterätikute pesemise ja regulaarse vahetuse korraldab vangla.

2. A.E. esitas 22.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 punktide 1.20 ja 1.21 ning osaliselt punkti 1.13 tühistamiseks (tl 1–3). Ühtlasi taotles A.E. tunnistada Tallinna Vangla tegevus isiklike saunalinade keelamisel ja kauplusest ostetavatele asjadele piirangute seadmisel kodukorras sätestatud viisil õigusvastaseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks.

3. Tallinna Halduskohtu 01.07.2015 määrusega tagastati kaebus selle esitajale kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel (tl 38).

4. Kaebaja vaidlustas kaebuse tagastamise määruse määruskaebekorras ning Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.09.2015 määrusega (tl 70–72) Tallinna Halduskohtu 01.07.2015 määruse osas, millega tagastati kaebus Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 punkti 1.13 tühistamise nõudes. Muus osas muutis ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need enda omadega. Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2015 määrus jõustus 25.11.2015, mil Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2015 määrusele menetlusse võtmata (tl 87).

5. Tallinna Halduskohus võttis 11.01.2016 määrusega kaebuse Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr 35 punkti 1.13 osalise (kodukorra punkti 8.7.5 kehtetuks tunnistamise osas) tühistamise nõudes menetlusse (tl 91–93).

6. Kaebaja on tänaseks Tallinna Vanglast vabanenud (tl 107 pöördel, tl 118).

7. Kuigi kaebeõiguse olemasolule tuleb üldjuhul anda hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga, ei ole käesolevas asjas esitatud nõuet asjaolude muutumise tõttu kohtul võimalik enam rahuldada (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-82-13, p 8, ja seal viidatud lahendid). Kohus leiab, et kaebus tuleb läbi vaatamata jätta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse läbi vaatamata jätta, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punktis 1 sätestatakse, et kohus võib kaebuse tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebeõiguse aluseks asjaolu, et vaidlustatav toiming või haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebeõigus puudub ilmselgelt juhul, kui haldusakt või toiming, mille peale isik kaevata soovib, ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjust asja sisuliseks läbivaatamiseks, sõltumata sellest, et kaebuse esitamise ajal võis Tallinna Vangla 31.03.2015 käskkirja nr

35 punkt 1.13 ning sellega ka vangla muudetud kodukord kaebaja õigusi rikkuda. Kohtumenetluse ajal on asjaolud muutunud. Kaebaja on Tallinna Vanglast vabanenud ning talle ei avalda enam mõju vangla kodukorraga reguleeritu. Kaevatava käskkirja ruumiline kehtivusala piirneb Tallinna Vanglaga. Kaebaja ei kanna enam karistust Tallinna Vanglas, seega ei saa kaevatav käskkiri tema õigusi enam rikkuda. Kaebajal ei saa enam olla õigust esitada Tallinna Vangla vastu tühistamisnõuet. Kohus ei pea võimalikuks ka tuvastamisnõude esitamist. HKMS § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei muuda kaebaja jaoks mitte midagi. Toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlusega ei saa halduskohtusse pöörduda üksnes selleks, et haldusorgani tegevuse õigusvastasuses veenduda. Kohtule ei nähtu, Tallinna Vangla käskkirja (millega kinnitati Tallinna Vangla kodukorra p 1.13) osaline õigusvastasuse tuvastamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-24-10, p 20).

8. Eeltoodu tõttu jätab kohus A.E.u kaebuse läbi vaatamata.

9. HKMS § 108 lõike 4 kohaselt kannab kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole vastuses kaebusele menetluskulude väljamõistmist taotlenud, vaid on palunud kaebaja kanda jätta kaeba enda menetluskulud (tl 108). Poolte menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad seega nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1 lause 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik