1-14-5282/214 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5282

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kiri ja 21. märtsi

2016. a määrus Ergo Jõhve vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise materjalide läbi vaatamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ergo Jõhve (ik: 38306296016) ja tema

kaitsja advokaat Birgit Sisask, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ergo Jõhve ja tema kaitsja advokaat Birgit Sisaski määruskaebused Tartu

Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kirja ja 21. märtsi 2016. a määruse peale läbi vaatamata

ning tagastada kaebused esitajatele.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) advokaat Birgit

Sisaskile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista Ergo Jõhvelt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Birgit Sisaski

poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse.

4. Ergo Jõhvel tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99916700029570 ja selgitus „Ergo Jõhve 1-14-5282

menetluskulud“.

5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest

teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla edastas 5. jaanuaril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ergo

Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve

alla.

2. Tartu Maakohus koostas 19. jaanuaril 2016 vastuse E. Jõhve taotlusele nõuda välja tema

ema terviseseisundit puudutavad materjalid. Kohus selgitas vastuses, et kuigi kriminaalasjas

nr 1-14-5282 tehtud otsuse alusel oli seadusest tulenev tähtaeg E. Jõhve tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks saabunud, ei saanud kohus jätta kõrvale asjaolu, et

E. Jõhve suhtes oli 23. septembril 2015 tehtud uus süüdimõistev otsus kriminaalasjas nr 1-15-

5786. Selle otsusega mõisteti E. Jõhvele liitkaristuseks viis aastat vangistust. Kohus ei leidnud

alust E. Jõhve ennetähtaegse vabastamise asja sisuliseks läbivaatamiseks enne kriminaalasjas

nr 1-15-5786 tehtud otsuse jõustumist.

3. 18. märtsil 2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule taotluse E. Jõhve isikliku toimiku

tagastamiseks. Taotluse kohaselt jõustus Tartu Maakohtu 23. septembri 2015. a otsus

kriminaalasjas nr 1-15-5786 Riigikohtu 15. märtsi 2016. a määrusega. Sellest tulenevalt

lükkusid edasi E. Jõhve vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse

avanemise tähtajad.

4. Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määrusega jäeti E. Jõhve vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata ja E. Jõhve isiklik toimik tagastati Tartu

Vanglale. Määrus anti E. Jõhvele allkirja vastu kätte 23. märtsil 2016.

5. E. Jõhve esitas 5. aprillil 2016 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et

esitada kaebust Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määruse peale.

6. Tartu Maakohus tegi 6. aprillil 2016 määruse, millega rahuldas E. Jõhve taotluse ja

andis talle määruskaebuse esitamiseks riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutamise tellimuse võttis

7. aprillil 2016 vastu advokaat Birgit Sisask.

7. E. Jõhve kaitsja esitas 14. aprillil 2016 Tartu Maakohtule määruskaebuse Tartu

Maakohtu 19. jaanuari 2016. a ja 21. märtsi 2016. a määruste peale. Ühtlasi taotles kaitsja

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist nii Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kirja kui

ka Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määruse peale, mis jõustus 8. aprillil 2016. E. Jõhvele

riigi õigusabi korras määratud kaitsja võttis riigi õigusabi infosüsteemis tellimuse vastu

7. aprillil 2016 kell 18.27. Kaitsja hinnangul on isikule sisuliselt pärast kaebetähtaja

möödumist kriminaalmenetluses kaitsja määramine ja advokaadi poolt riigi õigusabi tellimuse

vastuvõtmine asjaolu, mida saab käsitleda mõjuva põhjusena KrMS § 172 lg 1 mõttes ning

mis tingib kaebetähtaja ennistamise. KrMS § 172 lg 3 järgi võib ennistamist taotleda 14 päeva

jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, s.o alates 8. aprillist 2016.

8. 18. aprillil 2016 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus E. Jõhve taotlus Tartu Maakohtu

19. jaanuari ja 21. märtsi 2016. a määruste peale kaebuste esitamise tähtaja ennistamiseks.

Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määruses puudus vaidlustamisviide, mis tõi kaasa

edasikaebetähtaja rikkumise. Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määruses oli ekslikult

märgitud, et see ei ole edasikaevatav. E. Jõhve taotles temal endal juriidilise hariduse

puudumise tõttu riigi õigusabi määramist. Seejärel ootas ta kuni 14. aprillini õigusabi korras

määratud kaitsja seisukohta tema ennetähtaegse vabastamise mittemenetlemise küsimuses.

Lisaks esitas E. Jõhve ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a

määruse peale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kirja,

21. märtsi 2016. a määruse ning E. Jõhve enda ja tema kaitsja esitatud määruskaebustega,

leiab, et määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada need esitajatele.

10. Esmalt ei nõustu kriminaalkolleegium E. Jõhve ja tema kaitsja seisukohaga, mille

kohaselt on Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kiri käsitatav määrusena ning vaidlustatav

kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 383

lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise

astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende

vaidlustamine ei ole välistatud KrMS §-s 385. KrMS § 383 lg 1 sätestab

määruskaebemenetluse eseme, s.o menetluse objektiks saab olla vaid kohtu koostatud määrus.

Määruskaebe korras vaidlustamiseks peab määrus olema põhistatud ja vormistatud kirjalikult,

järgides KrMS §-s 145 sätestatut. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2011. a

määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-93-11, p 16.1). Otsustamisel, kas tegemist on määrusega või

mitte, ei saa piirduda üksnes dokumendi pealkirjaga. Oluline on, kas kõnealune dokument

vastab kohtumääruse tunnustele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a

määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 33).

11. Praegusel juhul selliste tunnuste esinemist ringkonnakohtu hinnangul nentida ei saa.

Kirjas on kohus selgitanud E. Jõhvele, et võtab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise arutamisele esimesel võimalusel pärast kriminaalasjas nr 1-15-5786 tehtud otsuse

jõustumist. Tegemist oli kohtu vastusega E. Jõhve esitatud küsimusele kohtuistungi toimumise

aja kohta. Kõnealuse kirjaga ei lahendatud ühtegi kriminaalmenetlusõiguslikku küsimust. See

toimus alles 21. märtsil 2016, mil Tartu Maakohus jättis määrusega E. Jõhve vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid läbi vaatamata. Seega on

määruskaebemenetluse korras vaidlustatav Tartu Maakohtu 21. märtsi 2016. a määrus

(hoolimata määruses ekslikult märgitud edasikaebeõiguse puudumisest), mitte aga kohtu

varasem kirjalik selgitus E. Jõhvele. Järelikult puudub E. Jõhvel ja tema kaitsjal kohtu kirja

peale määruskaebuse esitamise õigus, mis tingib kaebuste läbi vaatamata jätmise.

12. KrMS § 387 lg 1 järgi esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava

kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu 21. märtsi

2016. a määrus anti E. Jõhvele allkirja vastu kätte 23. märtsil 2016. Seega oli määruse peale

kaebuse esitamise viimaseks päevaks 7. aprill 2016. 4. aprillil 2016 esitas E. Jõhve Tartu

Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et taotleda tähtaja ennistamist ning vaidlustada

Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a määrust. Kohus rahuldas taotluse 6. aprilli 2016. a

määrusega. Määratud kaitsja võttis riigi õigusabi infosüsteemis tellimuse vastu 7. aprillil 2016

ning esitas kohtule kaebuse 14. aprillil 2016.

13. KrMS § 390 lg 1 kohaselt tuleb määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus

järgida KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS 15. peatüki erisusi. KrMS § 319

lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ning sellisel juhul

hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse

kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Nimetatud põhjusel

ning eelmises punktis kirjeldatud asjaoludel peatus määruskaebuse esitamise 15-päevane

tähtaeg alates 4. aprillist 2016, mil määruskaebetähtajast oli kulunud 11 päeva. Järelejäänud

neli päeva hakkasid kulgema alates riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse

kättetoimetamisest kaitsjale 7. aprillil 2016 ning seega oli määruskaebuse esitamise viimaseks

päevaks 11. aprill 2016. Määratud kaitsja esitas kohtule määruskaebuse 14. aprillil 2016 ja

seega kaebetähtaega rikkudes.

14. Koos kaebusega on määratud kaitsja esitanud kohtule taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg

ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on

kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad

põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu,

mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Selgitades varasemas praktikas

möödalastud kaebetähtaja ennistamisega seonduvat, on Riigikohus sedastanud, et mõjuva

põhjusena KrMS § 172 mõttes tuleb mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul

võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud –

loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks

võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu määrused nr 3-1-1-

77-98 ja 3-1-1-152-05).

15. Praegusel juhul on kaitsja kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena tuginenud

E. Jõhvele riigi õigusabi andmisele sisuliselt pärast kaebetähtaja möödumist. Ringkonnakohus

selle kaitsja seisukohaga ei nõustu. Määruse punktis 13 on ringkonnakohus märkinud, et

taotluse riigi õigusabi saamiseks esitas E. Jõhve kohtule 4. aprillil 2016, mil määruskaebuse

esitamise 15-päevasest tähtajast oli kulunud 11 päeva. Taotluse esitamisega kaebetähtaeg

peatus kuni riigi õigusabi andmise määruse kättetoimetamiseni kaitsjale ning alles seejärel

jätkus kaebetähtaja kulgemine. Seega on ebaõige kaitsja väide, mille kohaselt anti E. Jõhvele

riigi õigusabi alles pärast kaebetähtaja möödumist. E. Jõhve määratud kaitsjal jäi kaebuse

esitamiseks aega neli päeva. Kaitsja ei ole oma taotluses esile toonud ühtki asjaolu, mille

põhjal saaks kohus asuda seisukohale, et järelejäänud aeg ei olnud kaebuse esitamiseks piisav

ega võimaldanud kaitsjal tähtaegselt kaebust esitada. Seega on kaitsja taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

16. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 326 lg 2 p-dest 1 ja 3 ning

§ 387 lg-st 1 jätab ringkonnakohus E. Jõhve ja tema kaitsja advokaat B. Sisaski

määruskaebused Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2016. a kirja ja 21. märtsi 2016. a määruse

peale läbi vaatamata ning tagastab kaebused esitajatele.

17. E. Jõhve kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja

materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile E. Jõhvega, määruskaebuse koostamisele ja selle

tutvustamisele E. Jõhvele kaks ja pool tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks

20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi

seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri

2009. a otsuse (muudetud 15. septembri 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes

rahuldada. Kuna kolleegium jätab kaebuse läbi vaatamata, jääb eelmärgitud menetluskulu

KrMS § 187 lg 2 alusel E. Jõhve kanda.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus