4-16-604/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-16-604

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Väärteoasi

Sergey Kirsanovi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201

lg 2 ning narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 29. jaanuari 2016

otsus

Apellatsiooni esitaja

kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuur, esindaja Dmitri Narolin

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja

Dmitri Narolin

Menetlusalune isik

Sergey Kirsanov (isikukood 38509153714)

Vene Föderatsiooni kodanik

elukoht: XXX

ei tööta

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016 otsus jätta muutmata.

2. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri apellatsioon

jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU

1. Viru Maakohtu 29.01.2016 otsusega tunnistati Sergey Kirsanov süüdi 28.01.2016

mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna, kellelt

on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, s.o LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo

toimepanemises ja mõisteti karistuseks 3 päeva aresti.

S. Kirsanov mõisteti õigeks NPALS § 15¹ lg 1 järgi esitatud süüdistuses, s.o 13.05.2015

narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises.

Karistuse kandmise alguseks loeti 28.01.2016 kell 11.59.

1.1. 28.01.2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt väärteoasjas nr 2330,16,00371 juhtis

S. Kirsanov 28.01.2016 kell 10.45 Vahtra tn 3, Narva linn, Ida-Viru maakond mootorsõidukit

Volvo XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui tema

juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 20.01.2016.

S. Kirsanov rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg-s 2

sätestatud väärteo.

1.2. Samuti on 28.01.2016 koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt väärteoasjas

nr 2330,15,006922 13.05.2015 kell 18.03 Haigla tn 1, Narva linn, Ida-Viru maakond oli

S. Kirsanov eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt EKEI

uuringuaktile

nr

1199T

21.05.2015

on

S. Kirsanovi

uriiniproovist

tuvastatud

tetrahüdrokannabinooli metaboliit.

S. Kirsanov rikkus sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, millega pani toime NPALS § 151 lg-s 1

sätestatud väärteo.

Väärteoasjad ühendati.

2. Maakohus, leidis, et S. Kirsanov on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo, kuid tuleb õigeks mõista NPALS § 151 lg 1 järgi.

2.1. Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus LS § 201 lg-s 2

sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et

S. Kirsanov juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning et tal oli

juhtimisõigus karistusena ära võetud.

2.1.1. 04.12.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt heideti S. Kirsanovile LS § 224 lg 2

alusel ette, et ta juhtis 04.12.2015 mootorsõidukit seisundis, milles tema ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,33 mg. Samal päeval sai S. Kirsanov

kõnealuse protokolli kätte ning protokollis kajastus ühtlasi teave, et kohtuvälise menetleja

lahend on politseiasutuses kättesaadav alates 04.01.2016.

Politsei- ja Piirivalveameti 31.12.2015 otsus kinnitab, et S. Kirsanovit karistati 04.12.2015

toimepandud LS § 224 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti

lisakaristusena viieks kuuks ära juhtimisõigus. Karistusregistri ning Maanteeameti liiklusbüroo

andmete väljatrükkide pinnalt on tuvastatud, et otsus jõustus 20.01.2016 ning samast päevast

alates on S. Kirsanovilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

29.01.2016 kohtuistungil tunnistas S. Kirsanov ise, et ta juhtis 28.01.2016 mootorsõidukit,

sõites Narva politseijaoskonda. Enda sõnul oli ta küll teadlik oma varasematest väärtegudest,

kuid ei olnud teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. 19.01.2016 ta kontrollis koos

politseiametnikuga ARK-st ning siis oli tal juhtimisõigus olemas. Olles 19.01.2016

politseijaoskonnas, ei uurinud ta milline karistus talle 04.12.2015 toimepandud väärteo eest

mõisteti.

Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et S. Kirsanov juhtis 28.01.2016

mootorsõidukit ning ta tegi seda ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Seega esinevad tema

tegevuses LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused.

2.1.2. S. Kirsanov põhjendas rikkumist asjaoluga, et ei olnud teadlik mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisest. Samas nähtub aga tema poolt kohtuistungil antud ütlustest, et talle

oli teada fakt, et 04.12.2015 rikkumisele järgneb otsus, kuid ta ei võtnud midagi ette, et selle

otsuse sisu teada saada. Tema ütluseid ei ole kohtumenetluse raames kummutatud ning

maakohtul puudus alus kahelda S. Kirsanovi ütluste usaldusväärsuses. Tõendeid, mis

kinnitaksid, et ta oli juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik, kohtumenetluses esitatud ega kogutud

ei ole.

2.1.3. Samas 04.12.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on S. Kirsanov ise kinnitanud,

et ta on saanud kätte väärteoprotokolli koopia ning oli seega teadlik, et kohtuvälise menetleja

otsus tehakse hiljemalt 04.01.2016 ning tal on võimalik sellega kohtuvälise menetleja juures

tutvuda. Omades juhtimisõigust, pidi S. Kirsanov olema ühtlasi teadlik ka kehtiva

liiklusseaduse normidest ning asjaolust, et talle väärteoprotokollis etteheidetud tegude eest

võidakse karistusena kohaldada muu hulgas ka juhtimisõiguse äravõtmist. Jättes ise teadlikult

kohtuvälise menetleja otsusega tutvumata, pidi ta möönma, et talle võidakse karistuseks

määrata ükskõik milline vastavate väärtegude eest ettenähtud sanktsiooni liik ning lisakaristus,

sh juhtimisõiguse ära võtmine. Seega juhul, kui S. Kirsanov suhtunuks oma kohustustesse

seadusekuulekalt ja kohusetundlikult ning oleks tutvunud tema suhtes tehtud otsusega, olnuks

ta teadlik vastava otsuse sisust ning talle määratud karistusest, st asjaolust, et temalt on

juhtimisõigus ära võetud.

2.1.4. Maakohtu hinnangul on taolistel asjaoludel LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo

toimepanemise näol tegemist KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest toimepandud teoga. KarS § 18

lg-st 1 tulenevalt on hooletus üks ettevaatamatuse liikidest ning vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on

väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

2.2. Seonduvalt NPALS § 151 lg 1 järgi esitatud süüdistusega märkis maakohus järgnevat.

2.2.1. NPALS § 151 lg 1 kohaselt on rahatrahvi või arestiga karistatav narkootilise või

psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik

valmistamine, omandamine või valdamine. Protokollis nimetatud tetrahüdrokannabinool

kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 toodud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega tegemist on narkootilise ainega

NPALS § 31 lg 1 tähenduses.

2.2.2. S. Kirsanovi ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu, et tal olnuks mais 2015

meditsiinilistel näidustustel alust narkootiliste ainete tarvitamiseks. Pigem vastupidi. Viru

Maakohtu 10.07.2012 kohtumäärusega nr 1-09-17760 oli tal kuni 14.05.2015 väldanud

katseajal keelatud narkootiliste ainete tarvitamine. Sealjuures oli S. Kirsanov sellest väga hästi

teadlik, kuna läbis pidevalt kriminaalhooldusametniku juures vastavat kontrolli.

EKEI uuringuaktiga nr 1199T on tuvastatud, et 13.05.2015 kell 18.03 oli S. Kirsanovi

organismis tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Samas läbivaatuse teostamise ajal (13.05.2015

kell 18.05) S. Kirsanovil narkootilise aine tarvitamise ja joobe tunnuseid ei esinenud. See viitab

asjaolule, et läbivaatuse ajaks oli narkootikumide tarvitamisest möödunud nii palju aega, et

mingeid väliseid narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseid enam ei esinenud või siis oli

tarvitatud aine kogus nii väike, et ei avaldanud mingit mõju ega tekitanud joovet. See haakub

S. Kirsanovi ütlustega, millest nähtub, et narkootikumide tarvitamine leidis aset umbes neli

päeva enne kinnipidamist.

2.2.3. Eelnevaga on tuvastatud, et S. Kirsanovi organismis tuvastati 13.05.2015 narkootilist

ainet, mis kinnitab tema tegevuses NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud ühe teoalternatiivi –

narkootikumide tarvitamise – objektiivsete tunnuste esinemist. Kuivõrd koosseisu tunnuseks

on tarvitamine, mitte aga joobeseisund või narkootiliste ainete sisaldumine organismis, siis on

KarS § 10 kohaselt koosseisupärase teo toimepanemise ajaks narkootilise aine tarvitamise aeg,

mitte aeg, millal tarvitamine avastati. Antud juhul on väärteoprotokollis märgitud teo

toimepanemise ajaks 13.05.2015 kell 18.03. Arvestades S. Kirsanovi ütluseid ning eksperdi

arvamust, on maakohtu hinnangul tuvastatud, et narkootilise aine manustamine toimus mitu

päeva varem. Seega ei ole S. Kirsanov talle etteheidetavat tegu protokollis nimetatud ajal toime

pannud ning tema käitumine ei vasta protokollis kajastatud faktilistele asjaoludele.

2.2.4. VTMS ei näe ette, et süüteo toimepanemise aeg peab alati olema määratletud kuupäeva

ja kellaajalise täpsusega. Juhul, kui kohtuvälisele menetlejale ei ole süüteo toimepanemise

täpne aeg teada, piisab kui süüdistuses märgitakse ligikaudne ajavahemik, millal tegu aset

leidis. Antud juhul on aga protokollis määratletud väga konkreetne väärteo toimepanemise aeg

ning teisalt on tuvastatud, et sel ajal S. Kirsanov talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seega

ei vasta tuvastatud faktilised asjaolud protokollis olevale teokirjeldusele ning seetõttu tuleb

protokollis esitatud süüdistus lugeda alusetuks.

2.2.5. Kui vaatamata eelöeldule asuda seisukohale, et S. Kirsanovi käitumises on siiski

tuvastatud NPALS § 151 lg 1 objektiivsete tunnuste esinemine, on maakohtu hinnangul

süüdimõistva otsuse tegemine välistatud ka subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu.

S. Kirsanov ise selgitas narkootilise aine sattumist organismi sellega, et olles umbes neli päeva

enne kinnipidamist külas, suitsetas ta vesipiipu, kuid ei teadnud, et seal võis olla narkootilisi

aineid. Seltskonnas olid ka neiud, kes samuti suitsetasid ja ta ei osanud arvata, et vesipiibus

võis midagi olla. S. Kirsanov selgitas istungil, et ta ei tarvitanud teadlikult narkootilisi aineid,

sest tal oli sel ajal katseaeg ning teda kontrolliti pidevalt. Ta käis kriminaalhooldusametniku

juures registreerimas ja kord kuus tehti seal narkotesti ning kord kuus käidi kodus ja

kodukülastuse ajal tehti talle samuti narkotesti. Ta teadis, et on katseajal ja igal suvalisel ajal,

olles roolis, võis politsei teda kinni pidada ja kontrollida. Samuti märkis S. Kirsanov, et käis

14.05.2015 kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja seal tehti talle test, kuid test oli

negatiivne.

2.2.6. Ühtki tõendit, mis S. Kirsanovi vastavad ütlused kummutaks, kohtuvälises menetluses

kogutud ei ole. Teisalt kinnitab Viru Maakohtu 10.07.2012 kohtumäärus nr 1-09-17760, et

S. Kirsanov vabastati ennetähtaegselt vangistusest ning tal oli kuni 14.05.2015 katseaeg, mille

üheks tingimuseks oli kohustus hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Karistusregistri

andmetest nähtuvalt ei ole S. Kirsanovil kandmata jäänud vangistust täitmisele pööratud. See

kinnitab S. Kirsanovi ütlusi, mille kohaselt ta läbis katseaja ilma rikkumisteta ning

narkootikumide tarvitamist kontrollivate testide tulemused olid negatiivsed.

Nimetatu kinnitab, et S. Kirsanov hoidus katseajal narkootiliste ainete tarvitamisest ning

seetõttu puudus maakohtul alus kahelda tema väites, et ta ei olnud teadlik, et vesipiip, mida ta

suitsetas, võis sisaldada narkootilisi aineid. Seega on välistatud tahtlik süüteo toimepanek. Kuid

lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 saab NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud teo toime panna ka

ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt on narkootilise aine tarvitamine karistatav ka juhul,

kui isik küll ei teadnud, et ta narkootikumi tarvitab, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud seda ette nägema (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-49-09).

2.2.7. Nii nagu ühiskonnas laialt tarvitatavate tubakasigarettide puhul, ei saa ka vesipiibu osas

väita, et igal inimesel, kes vesipiipu suitsetab, peaks vähemalt mingilgi määral tekkima kahtlus,

et piibus olev tubakas ei ole legaalne tubakas ning võib sisaldada narkootilist ainet. Maakohtu

hinnangul saaks antud olukorras heita ettevaatamatust ette juhul, kui konkreetse sündmuste käik

või selles osalenud isikute ring pidanuks mingil põhjusel tekitama menetlusalusel isikul kahtlusi

suitsetatava tubaka legaalsuses. Kusjuures vastavate asjaolude esinemise tõendamise kohustus

lasub menetlejal ning menetlusalune isik ei pea ise oma süütust tõendama. Antud juhul on

menetlusalune isik esitanud kaitseversiooni, mis on eluliselt usutav ega sisalda vastuolusid ning

kaudselt kinnitavad tema versiooni ka karistusregistri andmed. Kuigi S. Kirsanov on oma

kaitseversiooni esitanud juba kohtuvälise menetluse ajal, ei ole kohtuväline menetleja kogunud

subjektiivsete tunnuste esinemist kinnitavaid tõendeid või tõendeid, mis S. Kirsanovi ütlused

kummutaks – nt tuvastanud isikud, kellega koos S. Kirsanov väidetavalt vesipiipu suitsetas ning

neid küsitlenud.

Ülaltoodust nähtuvalt on väärteoasjas jäänud kogumata asja lahendamise seisukohast olulise

tähtsusega tõendid. Kuigi kohtul on pädevus määrata asja lahendamiseks vajalike täiendavate

tõendite kogumist, ei pidanud maakohus seda antud juhul võimalikuks. S. Kirsanovi tegevuses

NPALS § 151 lg 1 subjektiivsete tunnuste esinemise tuvastamisel ei saa rääkida vajadusest

koguda üksnes täiendavaid tõendeid. Asudes välja selgitama väärteoprotokollis kirjeldatud teo

subjektiivset külge tõendavate tõendite olemasolu ning neid koguma, võtaks kohus antud juhul

üle kohtuvälise menetleja ülesanded ja rolli. Lisaks sellele ei ole sündmustest möödunud

ajavahemiku tõttu enam võimalik koguda asja lahendamise seisukohast olulisi isikulisi tõendeid

– leida tunnistajaid, kes mäletaks aastataguseid sündmusi niivõrd täpselt, et saaks anda

usaldusväärseid ütluseid olukorras, kus neid varasemalt antud teema osas küsitletud ei ole.

S. Kirsanovi tegevuses ei ole tuvastatud väärteoprotokollis kirjeldatu ning NPALS § 151 lg 1

järgi kvalifitseeritud süüteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemist ning S. Kirsanov

tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Tulenevalt VTMS § 107 lg 1 p-st 2 ja § 29 lg 1 p-st 1

tuleb väärteotunnuste puudumise korral väärteomenetlus lõpetada.

2.3. Karistuse liigi valimisel arvestas maakohus asjaolu, et S. Kirsanovit on varem korduvalt

erinevate liiklusalaste rikkumiste eest rahatrahviga karistatud, kuid see ei ole mõjutanud teda

hoiduma uute rikkumiste toimepanekust ega suunanud teda hoolikamalt käituma. Seetõttu pidas

maakohus antud juhul vajalikuks kohaldada karistusena aresti.

Kuigi tegemist oli korduva liiklusalase rikkumisega, ei saa karistuse määra osas jätta

tähelepanuta, et tegu oli toime pandud hooletusest. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks

mõista S. Kirsanovile karistus minimaalsele lähedases määras – kolm päeva aresti. Kuna

S. Kirsanov on VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda

tema kinnipidamise aeg 28.01.2016 kell 11.59 ning vastavalt VTMS § 199 lg-le 3 ja § 205

lg-le 1 pööratakse kohtuotsus aresti mõistmise kohta täitmisele selle tegemisest.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja Dmitri

Narolin, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, tunnistada S. Kirsanov süüdi ja määrata

karistuseks NPALS § 151 lg 1 järgi 5 päeva aresti ja LS § 201 lg 2 järgi 7 päeva aresti.

3.1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et S. Kirsanovile LS § 201 lg 2 järgi mõistetud

karistus ei vasta menetlusaluse isiku süüle. S. Kirsanov on oma käitumisega üles näidanud

ükskõiksust ja hoolimatut suhtumist ühiskonda. Varasemalt on S. Kirsanovit karistatud

erinevate süütegude toimepanemise eest ning on karistatud ka 6-aastase vangistusega, mis

kohtuvälise menetleja hinnangul on jäänud tühisteks ja aresti määramine minimaalmääras ei

ole vastavuses väärteo raskusega ja ka menetlusaluse isikuga. Karistus on õigustamatult leebe.

3.2. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani

S. Kirsanov toime vähemalt ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja leiab, et asjaolu, et

S. Kirsanov käis kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja kord kuus tehti seal

narkotesti, ei välista narkootiliste ainete tarbimise fakti. S. Kirsanovi ütlused sellest, et

14.05.2015 teda kontrolliti narkotestiga ja test ei näidanud midagi, ei ole kohtuvälise menetleja

arvates usaldusväärsed, kuna oli läbiviidud ekspertiis ja oli tuvastatud 13.05.2015 S. Kirsanovilt

võetud uriiniproovis tetrahüdrokannabinooli metaboliidi olemasolu.

Ka ei ole kohtuvälise menetleja arvates usaldusväärsed S. Kirsanovi ütlused selles osas, et kuna

ta oli kriminaalhooldusel, siis puudus tal tahtlus tarvitada narkootikume. Isik, kes varem oli

seotud narkootikumidega ja oli selle eest karistatud, võiks vabalt aimata, et tegemist on

narkoainega, kuna tetrahüdrokannabinooli lõhn on väga spetsiifiline ja terav. Seega S. Kirsanov

isiklikult reaalselt suitsetas tetrahüdrokannabinooli, kuid võiks olla ettevaatlikum, teades, et

tema on kriminaalhoolduse all ja pani süüteo toime NPALS § 151 lg 1 järgi vähemalt kaudse

tahtlusega.

4. Kohtuvälise menetleja apellatsiooni osas esitas seisukoha menetlusalune isik, kes on nõus

esimese astme kohtu lahendiga ja seetõttu ei ole tal sellele vastuväiteid.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, kohtuvälise

menetleja apellatsiooni ja menetlusaluse isiku seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, mistõttu jääb kohtuvälise menetleja apellatsioon edutuks.

6. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et kohtuväline menetleja vaidlustab S. Kirsanovi

õigeksmõistmist NPALS § 151 lg 1 järgi, ei ole apellatsioonis välja toodud ühtegi konkreetset

sisulist seisukohta, miks tuleks apellatsioonikohtul asuda teistsugusele seisukohale võrreldes

maakohtuga.

NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest;

konkreetsel juhul on arutuse all tarvitamine. Väärteoprotokollist tulenevalt ei saa aga rääkida

13.05.2015 tarvitamisest, sest tuvastatud ei ole tarvitamise aega, vaid joobe tuvastamise aeg.

Väärteoasjas puuduvad tõendid tarvitamise kohta. On loogiline, et joobe tekkimisele pidi

eelnema ka tarvitamine, kuid VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse

isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollist tulenevalt ei ole

võimalik rääkida NPALS § 151 lg 1 koosseisu täitmisest, kuna asjas kogutud tõenditega ei lange

kokku väärteo toimepanemise aeg ega väärteo kirjeldus. Nagu maakohus märkis, S. Kirsanovi

tegevuses ei ole tuvastatud väärteoprotokollis kirjeldatu.

Narkotest üksnes näitab narkootilise aine sisaldust veres, kuid üksi ei tõenda narkootilise aine

tarvitamist. Muid tõendeid narkootilise aine tarvitamise kohta 13.05.2015 ei ole. Märkimist

väärib, et läbivaatuse teostamisel 13.05.2015 ei esinenud S. Kirsanovil narkootilise aine

tarvitamise ega joobe tunnuseid. NPALS § 151 lg 1 jaoks on oluline narkootilise aine

tarvitamise aeg, mitte aeg, millal tarvitamine avastati. Ei saa rääkida teo toimepanemisest

ettevaatamatusest, kui väärteo objektiivne koosseis ei ole täidetud.

Kohtuvälise menetleja apellatsiooniga ei ole ümberlükatav maakohtu seisukoht, et S. Kirsanovi

suhtes tuleb VTMS § 107 lg 1 p 2 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel NPALS § 151 lg 1 järgi

väärteomenetlus lõpetada.

7. Tulenevalt eelnevast peab kohtukolleegium märkima, et VTMS § 107 ei näe ette

õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Maakohus on ekslikult märkinud otsuse resolutsioonis, et

R. Kirsanov tuleb õigeks mõista NPALS § 151 lg 1 järgi, kuid põhjendavas osas on selgelt välja

toonud, et VTMS § 107 lg 1 p 2 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb väärteotunnuste puudumise

tõttu väärteomenetlus lõpetada. Tegemist on terminite ebaõige kasutamisega, mille puhul ei ole

tegemist VTMS § 150 mõttes väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega ja see ei muuda tehtud

otsust tühiseks.

8. Ka LS § 201 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas on kohtuväline menetleja üksnes välja toonud,

et aresti minimaalmääras määramine ei ole vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga,

mistõttu on see õigustamatult leebe. Sisulisemad põhjendused seejuures puuduvad.

Ringkonnanõus nõustub maakohtuga, kuna kohus on põhjalikult analüüsinud, miks tuleks

S. Kirsanovile mõista karistuseks just 3 päeva aresti. Maakohus arvestas, et menetlusalune isik

on varem toime pannud liiklusalaseid rikkumisi ja nende eest mõistetud rahalised karistused ei

ole S. Kirsanovile mõju avaldanud, mistõttu oli põhjendatud aresti mõistmine, mitte rahalise

karistuse kohaldamine, mida ka võimaldab LS § 201 lg 2. Just lähtuvalt asjaolust, et S. Kirsanov

pani teo toime hooletusest, on põhjendatud mõista karistus sanktsiooni minimaalse määra

lähedaselt.

Kuna kohtukolleegium nõustus maakohtuga, et puudub NPALS § 151 lg 1 koosseis, siis jääb

edutuks kohtuvälise menetleja seisukoht ka NPALS § 151 lg 1 järgi mõistetava karistuse osas.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu

Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

/allkirjastatud digitaalselt/