2-15-8405/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-15-8405

Tsiviilasi

Pille Mõik hagi Ivar Mäesoo vastu kulutuste hüvitamiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Pille Mõik (isikukood XXXX; elukoht XXXX).

Hageja

esindaja:

advokaat

Piret

Pallo;

e-post

piret.pallo@lmp.ee

Kostja: Ivar Mäesoo (isikukood XXXX; XXXX).

Kostja esindaja: advokaat Eve Laine; e-post eve@annsaar.ee

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-8405, Pille Mõik hagis Ivar Mäesoo vastu

kulutuste hüvitamiseks.

2. Kinnitada Pille Mõigu (Mõik) hagi Ivar Mäesoo vahel 14. aprillil 2016. a. sõlmitud

kompromiss alljärgnevas:

2.1. Kostja tasub hagejale kompromissisumma 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot järgmiselt:

2.1.1. 500 (viissada) eurot Kompromissi allkirjastamisel;

2.1.2. 800 (kaheksasada) eurot võrdsete 100 (ükssada) euro suuruste Osamaksetena 8

(kaheksa) kuu jooksul alates Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele

järgnevast kuust.

2.2. Kompromissi allkirjastamisega hageja kinnitab, et on Kompromissisummast 500

(viissada) eurot kostjalt kätte saanud.

2.3. Kostja tasub osamaksed hageja arvelduskontole nr XXXX AS-s Swedbank hiljemalt

jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks selgitusega „Kompromissi osamakse“.

2.4. Kostja poolt Osamakse tasumisega viivitamine enam kui 15 (viisteist) kalendripäeva

annab hagejale õiguse kogu tasumata Kompromissisumma sissenõudmiseks

täitemenetluses.

2.5. Käesoleva Kompromissi nõuetekohasel täitmisel loetakse kõik Poolte vahelised

vaidlused seoses nende kaasomandis olnud korteriomandiga asukohaga XXXX seotud

kulutuste – korteriomandi soetamiseks võetud eluasemelaenu (s.h laenu põhiosa,

intressid, kindlustus, menetlustasud, laenu põhiosa viivised ja kindlustustasu viivised),

korteriühistu poolt esitatud arvete järgi tasumisele kuulunud kommunaalkulude (s.h

kohtulahenditega välja mõistetud võlgnevused ja menetluskulud, täitemenetlustes

sissenõutud võlgnevused ja kohtutäituri tasud) tasumise ja Poolte vahel jaotamise osas

lahendatuks ning Pooled ei esita teineteisele nende kulutustega seoses nüüd ega

tulevikus enam täiendavaid pretensioone ega nõudeid.

2.6. Pooled on kokku leppinud, et kõik Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-8405

jäävad nende endi kanda.

2.7. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kohtumäärusele, millega kohus

kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab.

3. Jätta Pille Mõigule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi

kanda. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 661 lg 4).

ASJAOLUD

Pille Mõik esitas 21. mail 2015 Tartu Maakohtule hagi Ivar Mäesoo vastu kulutuste

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg

4769,82 eurot ja viivised. Kohtule 8. jaanuaril 2016. a esitatud avalduses suurendas hageja oma

põhinõuet 834,85 euro võrra. Hageja palub seega kostjalt välja mõista põhivõla kokku 5604,66

eurot ning viivised.

Korteriomand, asukohaga XXXX, registriosa number XXXX, oli hageja ja kostja kaasomandis.

Hagejale kui ka kostjale kuulus ½ mõttelist osa korteriomandist. Korteriomandi omandamisel

võtsid pooled selle eest tasumiseks Swedbank AS-ilt pangalaenu.

Hagiavalduse kohaselt tasus hageja alates 2012. aasta juunikuust kõik korteriga seotud kulud,

sh pangalaenu, korterikindlustuse jms. Hageja on kandnud rohkem kulutusi, kui tema

kaasomandi osa eeldab. Hageja nõuab seega kostjalt kuni hagi esitamiseni hüvitist summas

4769,82 eurot (laenu põhiosa 6360,75 eurot + intress 2830,90 eurot + kindlustus 290,23 eurot

+ menetlustasu 35,20 eurot + põhiosa viivised 21,01 eurot + kindlustustasu viivised 1,55 eurot

= 9539,64; 9539,64 / 2 = 4 769,82 eurot). Hagiavalduse esitamisest kuni 8. jaanuarini 2016 on

hageja jätkuvalt tasunud kaasomandil lasuvaid kohustusi summas 1669,69 eurot, millest poole,

so 834,85 euro, võrra soovib hageja põhinõude suurendamist.

Kostja palub hagi rahuldada osaliselt ning tasaarvestada kostja rahaline nõue hageja vastu hagi

rahuldatud osaga. Kostja leiab, hüvitise arvutamisel tuleb lähtuda mõlema poole poolt alates

2012. a algusest tasutud laenumaksetest ning hageja tasutud summast kostja tasutu maha arvata.

Hüvitise õige summa on 4369,21 eurot. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväide ja protsessuaalse

tasaarvestuse avalduse. Korteriomand oli tervikuna hageja ja tema pereliikmete valduses ja

kasutuses alates 2012 juunist kuni 5. aprillini 2015. Kostja oma kaasomandiosa kasutada ei

saanud. Kostja soovib, et hageja tasuks talle kasutuseelise eest, mida ta sai aastatel 2012 -2015

kaasomandis oleva korteri tervikuna ainuvaldusse saamisest ja kasutamisest. Kostjal õigus

kokku 5100 euro suurusele hüvitisele. Lisaks on korteriühistu ees tekkinud võlad mõistetud

kaasomanikelt solidaarselt välja, kuid täiemenetluses sisse nõutud kostjalt. Kohtutäitur on

kostjalt võlgnevuste katteks kinni pidanud kokku 2 158,41 eurot. Kostja soovib, et kohus hagi

osalise või täieliku rahuldamise korral tasaarvestaks kostja nõude hageja vastu hageja nõudega.

Pooled sõlmisid 14. aprillil 2016. a kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada

ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui

see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole

vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on

võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss

TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi kinnitamata jätta.

Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas

menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku

leppinud, et nad loobuvad kohtumäärusele, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse

lõpetab, määruskaebuse esitamise õigusest. Käesoleva määruse peale ei saa seega

määruskaebust esitada.

TsMS § 168 lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte

menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud

seega poolte endi kanda.

TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses

välja. Kuivõrd käesolevas asjas on menetlus lõppenud kompromissi tõttu vabastab kohus siiski

hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetlusabina saadud riigilõivu riigi tuludesse tasumise

kohustusest. Hageja on siiski jätnud tasumata ühe riigilõivu osamakse summas 15 eurot. Samas

kuna hagejal on kompromissi sõlmimise tõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi õigus saada tagasi pool

menetluses tasutud riigilõivust, ei pea kohus nimetatud summa hagejalt väljamõistmist antud

juhul põhjendatuks. Kohus selgitab, et riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada taotlus.

Juhul, kui hageja esitab riigilõivu tagastamise taotluse, tagastab kohus hagejale riigilõivu 15

euro võrra vähem. Kohus märgib, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

Kuivõrd hagejale on antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, siis tuleb hagejale riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda (vt Riigikohtu 13. veebruari

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

kohtunik