2-16-5692/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2016.a, Pärnu, Tsiviilasja number 2-16-5692 Tsiviilasi

L. L. hagi Lääne Prefektuuri Kodakondsusja Migratsioonibüroo Pärnu Teenenduse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L. L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx, xxxxx xxxxx, e-post:xxx. RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast L. L. hagi Lääne Prefektuuri Kodakondsusja Migratsioonibüroo Pärnu Teenenduse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud L. L. enda kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-16-5692

2 (2)

1. Asjaolud. 11.04.2016.a. esitas L. L. Pärnu Maakohtusse hagi, millega palub kohtul Lääne Prefektuuri Kodakondsusja Migratsioonibüroo Pärnu teenenduselt tema kasuks välja mõista mittemateriaalne kahju summas 2222.- eurot. Avalduse asjaolude kohaselt Lääne Prefektuuri Kodakondsusja Migratsioonibüroo Pärnu teenindus on L. L. suhtes käitunud mittenõuetekohaselt ja seadusevastaselt isikut tõendava dokumendi väljastamisel s.o. ei selgitatud kõiki võimalusi, millised on seaduses ette nähtud selleks ajaks, kui tal puudub kehtiv dokument ning sellega on tekitatud hagejale mittemateriaalne kahju.

2. Kohtu seisukoht. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda; lg 4 kohaselt kohus tuvastab haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduse § 5 p 4 kohaselt kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Avalduse asjaolude kohaselt Lääne Prefektuuri Kodakondsusja Migratsioonibüroo Pärnu teenindus on L. L. suhtes käitunud mittenõuetekohaselt ja seadusevastaselt isikut tõendava dokumendi väljastamisel s.o. ei selgitatud kõiki võimalusi, millised on seaduses ette nähtud selleks ajaks, kui puudub kehtiv dokument. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lg 4 p 1, p 1.1 kohaselt isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse annab välja ja tunnistab kehtetuks Politseija Piirivalveamet. Politseija Piirivalveameti seaduse § 3 lg 1 p 3 kohaselt on politsei ülesandeks kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine. Seega kuivõrd Politseija Piirivalveamet on avaliku võimu kandja, siis antud juhul on tegemist avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Riigivastutuse seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus) (RVS § 1). Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Ülaltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et L. L. poolt esitatud avaldus ei kuulu maakohtu pädevusse ja tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest ning tagastada avaldus TsMS § 372 lg 4 kohaselt avaldajale.

3. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel avalduse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu kohtunik