2-15-9566/222-15-9566/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2016-04-20

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9566 Tsiviilasi XXXhagi XXXja XXX vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9566 Tsiviilasi XXXhagi XXXja XXX vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); vandeadvokaat Karin Oras Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-15-9566 21.03.2016 tehtud kohtuotsus ja lõpetada menetlus XXX hagis XXX ja XXX vastu võla väljamõistmiseks. 2. Kinnitada kompromiss alljärgnevas: 2.1. Kostja I ja Kostja II (edaspidi: koos Kostjad) kohustuvad solidaarselt tasuma Hagejale 25.06.2012 Tallinna notar Robert Kimmeli büroos sõlmitud hüpoteegi kustutamise avalduse, kokkuleppe kinnistu vabastamiseks hüpoteegi alt, kinnistu müügilepingu, kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt Hagejale üle läinud nõude 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) eurot. 2.2. Kostja I ja Kostja II (edaspidi koos nimetatud Kostjad) avaldavad ja kinnitavad, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu nimega XXX(edaspidi: XXX kinnistu), on Kostja I ja Kostja II ühisomandis. Nimetatud kinnistu suhtes ei ole sõlmitud mistahes võlaõiguslikke ega asjaõiguslikke lepinguid ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud mistahes kinnistamisavaldusi, mille alusel oleks kanded kinnistusraamatusse tegemata. 2.3. Kostja I ja Kostja II müüvad käesolevaga XXX kinnistu Hagejale hinnaga 3625 (kolm tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot. Pooled on kokku leppinud, et müügihind tasutakse tasaarvestuse teel, tasaarvestades müügihinna tasumise kohustuse Kostjate poolse punktis 2.1 nimetatud kohustusega kattuvas ulatuses, s.o 3625 (kolme tuhande kuuesaja kahekümne viie) euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad Kotsjate XXX kinnistu müügihinna tasumise nõue Hageja vastu ning punktist 2.1 tulenev Hageja nõue Kostjate vastu kattuvas ulatuses. Hageja kinnitab, et ta on üle vaadanud XXX kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest, piiridest ja seisukorrast ning on tutvunud XXX kinnistu juurdepääsu võimalustega.

Pooled on kokku leppinud, et XXX kinnistu otsene valdus läheb Hagejale üle päeval, mil Hageja saab kinnistu omanikuks (st päeval, mil tehakse vastav kanne kinnistusraamatusse). 2.4. Vastavalt punktile 2.4 on Pooled XXX kinnistu omandi üleandmises kokku leppinud. Kostja I ja Kostja II annavad (KRS § 341 tähenduses) nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja (asukoht XXX) teise jao omanikukande, mille kohaselt on Kostja I ja Kostja II kinnisasja ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasja (asukoht XXX) ainuomanikuna kinnistusraamatusse Hageja.

Kostja I ja Kostja II poolt käesolevas punktis antud nõusolek asendatakse KRS § 341 lg 8 tähenduses kompromissi kinnitava kohtumäärusega 2.5. Kostja I ja Kostja II avaldavad ja kinnitavad, et BMW 321, millele oli 1990.ndatel väljastatud registreerimisnumbriga XXX, valmistamisaastaga 1936 (edaspidi: sõiduauto), kuid mis ei ole registreeritud üheski registris, on Kostja I ja Kostja II ühisomandis. Pooled hindavad sõiduauto väärtuseks 2 000 (kaks tuhat) eurot. 2.6. Kostjad müüvad käesolevaga sõiduauto Hagejale hinnaga 2 000 (kaks tuhat) eurot. Pooled on kokku leppinud, et müügihind tasutakse tasaarvestuse teel, tasaarvestades müügihinna tasumise kohustuse Kostjate poolse punktis 2.1 nimetatud kohustusega kattuvas ulatuses, s.o 2 000 (kahe tuhande) euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb Kostjate nõue sõiduauto müügihinna tasumise osas Hageja vastu ning punktist 2.1 tulenev Hageja nõue Kostjate vastu kattuvas ulatuses. Hageja kinnitab, et on teadlik sõiduauto seisukorrast ning ostab sõiduauto sellises seisukorras nagu see on ning avaldab, et sõiduauto valduse saab ta üüri maksmise järgselt üürigaraaži omanikult. Hagejal ei ole seonduvalt sõiduauto valduse saamise ning garaaži üüriga seonduvalt Kostjate vastu pärast käesoleva kompromisslepingu kohtu poolt määrusega kinnitamist mingeid nõudeid. 2.7. Vastavalt punktile 2.6 on Pooled sõiduauto omandi üleandmises kokku leppinud. Kostja I ja Kostja II kohustuvad andma sõiduauto dokumendid ja numbrimärgid Hagejale üle hiljemalt 7 (seitsme) päeva jooksul pärast käesoleva kompromissi jõustumist. 2.8. Kostjad kohustuvad punktis 2.1 nimetatud kohustuse summas 16 875 (kuusteist tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) eurot tasuma Danske Bank A/S filiaalis olevale Hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX perioodiliste maksetena vastavalt alljärgnevale maksegraafikule: Kuupäev Jääk 1 (EUR) Osamakse (EUR) Jääk 2 (EUR) XXX

XXX XXXXXX

2.9.

Punktis 2.8 nimetatud ükskõik millisest maksetähtajast mittekinnipidamise korral on Hagejal õigus maksetähtaja ületanud makseosalt arvestada ja Kostjatelt nõuda viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest kuni punktis 2.8 nimetatud makseosa tasumiseni. Nõutud intressid arvestatakse laekunud maksetelt maha esimesena. 2.10. Kostjad võivad punktis 2.1 nimetatud kohustuse, mille kohta on punkti 2.8 kohaselt kokku lepitud maksegraafik, tasuda ka ositi või ühekorraga ennetähtaegselt. 2.11. Kompromissi jõustumisest 14 (neljateistkümne) päeva jooksul kohustuvad Kostjad hüvitama Hagejale solidaarselt pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot 2.12. Kui Kostjad ei tasu punktis 2.11 nimetatud summat tähtaegselt, on Hagejal õigus nõuda solidaarselt Kostjatelt viivist 0,5% tasumata summalt päevas kuni punktis 2.11 nimetatud summa tasumiseni. 2.13. Poolte poolt tsiviilasjaga nr 2-15-9566 seoses kantud ja kantavad menetluskulud (sh õigusabile) ning vaidlusega seotud mistahes muud kulud jäävad Poolte endi kanda. 3. Tagastada riigilõiv 450 (nelisada viiskümmend) eurot XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaal selgitusega „ts.asi nr 2-15-9566, poole riigilõivu tagastamine seoses kompromissiga“

Edasikaebamise kord ning tähtaeg Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli XXX hagi XXX ja XXX vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi 21.03.2016 e-toimiku kaudu teatavaks kohtuotsuse. Menetlusosalised esitasid 20.04.2016 kohtule menetlusosaliste ja kostja II esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissi. Pooled kinnitavad, et kompromiss on sõlmitud nende vaba tahte väljendusena ning nad saavad kompromissi tingimustest täielikult aru. Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise/mittekinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja 1 (ühe) tööpäevani, arvates määruse kätte toimetamise päevast. Pooled kinnitavad, et on teadlikud Poolte kompromissi kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 900 eurot poole (s.o 450 euro) tagastamist hagejale, tasudes 450 eurot hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaal.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele TsMS § 430 alusel. Menetluskulud on jagatud vastavalt poolte kokkuleppele. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Vastavalt TsMS § 431 lg 2 teisele lausele tühistab kohus asjas tehtud lahendi kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebe tähtaja jooksul. Kuna kompromiss esitati edasikaebetähtaja jooksul ja kohus saab kompromissi kinnitada, siis tühistab ta asjas tehtud kohtuotsuse. Hageja on tasunud 19.08.2015 riigilõivu 900 eurot. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja taotlusel kuulub riigilõiv 900 / 2 = 450 eurot tagastamisele hagejale. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega viieteistkümnelt päevalt ühele tööpäevale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik