2-16-1788/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Piret Rõuk

Kohtujurist Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number 2-16-1788

Tsiviilasi XXX ja XXX avaldus välisriigis koostatud pärimistunnistuse tunnustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja I: XXX(XXX) Avaldaja II: XXX(XXX) Avaldajate esindaja vandeadvokaat Avo Greebe (e-post avo.greebe@gmail.com)

Resolutsioon

1. Võtta XXX ja XXX avaldus menetlusse.

2. Rahuldada XXX ja XXX avaldus.

3. Tunnustada XXX(Soome isikukood XXX; surnud XXX) pärimisasjas Soome Vabariigi Lääne-Uusimaa Magistraadi registripidaja ja avaliku notari Matti Virtala poolt 12.05.2014 väljastatud pärimisdokumenti (perukirja bouppteckningsinstrument) Eesti Vabariigis pärimistunnistusena.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXX ja XXX kanda

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot

Menetluse käik

1. Avaldajad esitasid maakohtule avalduse, milles paluvad tunnustada Eesti Vabariigis Soome Vabariigi Lääne-Uusimaa Magistraadi registripidaja ja avaliku notari Matti Virtala poolt 12.05.2014 avaldajatele väljastatud pärimistunnistust.

2. Avalduse kohaselt 21.03.2014 suri Karkkilas Soome Vabariigis avaldajate isa XXX ning tema pärimisasi on lahendatud Soome Vabariigis. 12.05.2014 väljastati avaldajatele pärimisdokumendid, millest nähtuvalt on avaldajate surnud isa XXX'i pärimisõiguslikeks isikuteks vaid tema tütred. Avaldajatele väljastatud pärimisdokumentidest, nähtuvalt on pärandvara hulgas Eesti Vabariigis asuv kinnisvara ja vallasvarana ka hoiused SEB Pangas konto nr. XXXXXXXXXXX, saldoga 50 EUR ja AS Eesti Krediidipangas konto nr. XXXXXXXXXXXX, saldoga 13 182,21 EUR. Avaldus on esitatud Eestis asuva vara üleandmiseks avaldajatele kui pärijatele, mistõttu on vaja Soome Vabariigi pärimisdokumentide tunnustamist Eesti Vabariigis. Kohtumääruse põhjendused

3. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

4. Pärimisseaduse (PärS) § 165 lg 4 kohaselt tunnustatakse Eestis välisriigis koostatud pärimistunnistust, kui selle koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga. Tunnustamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus välisriigi kohtulahendi tunnustamise kohta sätestatut. Tunnustamise lahendab Harju Maakohus. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka muude pärimisõiguslike dokumentide tunnustamisele (PärS § 165 lg 4¹). TsMS § 620 lg 3 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist TsMS

62. peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. Tunnustamisest keeldumise alused on loetletud TsMS § 620 lg-s 1.

5. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

6. 08.05.2014 on koostatud lahkunu XXX pärandvara nimekiri, millest nähtub, et pärimisõiguslikud on tütred XXX ja XXX. Lisatud rahvastikuregistri süsteemi väljavõttest nähtub, et surnud isiku abielu lahutati 2005. aastal. Pärandvara hulgas on nii Eestis asuv kinnisvara kui ka vallasvara (hoiused SEB Pank AS-s ja AS Eesti Krediidipangas).

7. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-le 24 pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. Pärandaja viimaseks elukohaks oli Soome Vabariik. Seega kuulub kohaldamisele Soome õigus. REÕS § 4 lg-st 1 tulenevalt kohaldatava välisriigi õiguse sisu tehakse kindlaks asja menetleva kohtu poolt. Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi.

8. Kohtul tuleb kontrollida, kas Soome Vabariigi pärandvara nimekirja koostamise menetlus ja õiguslik tähendus on võrreldavad Eesti õiguses pärimistunnistuse kohta sätestatuga.

9. Soomes on pärimisega seonduv reguleeritud pärimisseadustikus. Avaldajad on pärinud pärandvara pärimisseadustiku 2. ptk "Sugulaste pärimisõigus" § 1 alusel, mille kohaselt esmajärjekorras saavad pärandi pärandaja alanejad sugulased. Kõik lapsed saavad võrdse suurusega osa pärandist. ...". 20. ptk § 2 kohaselt pärandvara ühisuse liige või pärandvara haldur või testamenditäitja peab määrama pärandvara inventuuri läbiviimise aja ja koha ning valima seda läbi viima kaks usaldusmeest. Pärandvara inventuuri läbiviimisest tuleb teatada pärandvara ühisuse liikmetele, kui ka sellistele isikutele, kellel on eelkõige õigus seadusjärgsele või testamendijärgsele pärimisele. 20. ptk § 3 märgitakse pärandvara nimekirja pärandvara inventuuri läbiviimise aeg ja koht, lahkunu täielik nimi, amet ja elukoht ning sünnija surmakuupäev, pärima õigustatud isikute nimed ja elukohad. Pärandvara nimekirjast peab ilmnema, kes on olnud kohal pärandvara inventuuri läbiviimiseks. 20 ptk § 4 kohaselt pärandvara hulka varad ja võlad kuuluvad kandmisele pärandvara nimekirja sellisena, nagu need pärandaja surma hetkel olid. Pärandvara nimekirja tuleb märkida ka varade väärtus.

10. Kohus leiab, et pärandvara nimekiri ja toimunud pärmine ei ole vastuolus pärandaja surma ajal ja käesoleval ajal Eestis kehtiva pärimisseaduse ega pärimismenetlusega. Eestis reguleerib pärimistunnistuse väljaandmist ja selle menetlust PärS §-d 165-175. Kohus leiab, et toimunud pärimismenetlus sarnaneb Eestis kehtiva pärimisseaduses sätestatud pärimismenetlusega notari juures. Nii Eesti Vabariigis kui Soome Vabariigis toimub menetlus seaduse alusel. Eestis teavitab notar pärijaid pärimismenetluse algatamise kohta ning viib läbi pärija väljaselgitamiseks üleskutsemenetluse (PärS § 168, § 169). Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud (PärS § 171 lg 1). Mõlemas riigis kaasatakse menetlusse kohustuslikus korras kõik asjast huvitatud isikud. Samuti on ka üldine õiguslik tähendus sarnane, dokumendil ei ole õigustloovat tähendust, vaid see peab tagama kindluse õiguskäibes.Soome Vabariigi Lääne-Uusimaa Magistraadi registripidaja ja avaliku notari XXX poolt 12.05.2014 avaldajatele väljastatud pärimistunnistus ei ole vastuolus TsMS § 620 lg-s 1 sätestatuga ning nimetatud dokument kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele. Kohus ei ole tuvastanud Eesti Vabariigis tunnustamist välistavaid asjaolusid.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Rõuk kohtunik